1-14-6491/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. augustil 2014.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 14-6491 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Tõlk Katrin – Jana Vaab Kriminaalasi F.I KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav F.I

isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel:

vene keel: haridus: keskharidus; töökoht: puudub (invaliidsuspensionär); elukoht: XXX, käesoleval hetkel viibib vahi all Vanglas; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati:

08.02.2014.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi ning karistati KrMS § 238 lg. 2 alusel vangistusega 20 päeva. KarS § 65 lg. 2 kohaselt suurendati karistust

Harju Maakohtu 31.01.2014.a kohtuotsusega mõistetud ja

ärakandmata karistuse (2 kuud ja 26 päeva) võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 kuud ja 16 päeva.

KrMS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud

30.05.2014.a. Alates 31.05.2014.a kohaldatud tõkendina vahistamist.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada F.I KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud.

KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda F.I kinnipidamise päev, s.o 30.05.2014.a. Kriminaalasi nr. 1-14-6491

2

F.I suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt KrMS § 313 lg. 1 p. 7 kohtuotsuse

mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel.

Asitõendid:

• CD-plaat – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Välja mõista F.I-lt KrMS § 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti.

Kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsjale makstud tasud summas 378 (kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot – jätta KrMS § 180 lg. 3 alusel riigi kanda.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse

normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

F.I on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, tema, olles 08.02.2014.a karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25

lg. 2 alusel, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 30.05.2014.a kell 17.35, viibides Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas Magusa Maja OÜ – le kuuluvas kaupluses, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Magusa Maja OÜ – le kuuluva pakendi martsipanimassiga mandlitega väärtusega 3,45 eurot ning lahkus sellega kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi F.I lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

3

Seega F.I võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel süüdistatav F.I, tema kaitsja Leelo Viil ning 01.08.2014.a prokurör Diana Helila sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25 lg. 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse

kandmise alguseks lugeda 30.05.2014.a, mil F.I oli kahtlustavana kinni peetud. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema

kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav F.I KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 tunnistas kohtuistungil end temale lg. 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav

F.I selgitas, et 01.08.2014.a. sõlmisid prokurör Diana Helila, tema (F.I

) ja tema kaitsja Leelo Viil kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Menetluskulud palus süüdistatav jätta osaliselt riigi kanda, kuivõrd ta on invaliidsuspensionär, ülejäänud osas temalt väljamõistetavad menetluskulud palus F.I määrata tasumisele 12 kuu jooksul. Prokurör selgitas samuti, et ta jääb 01.08.2014.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde F.I-le

mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava F.I

, et tõendamist on leidnud poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava F.I KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi. käitumine on õigesti kvalifitseeritud

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava F.I

selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav F.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav

väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb F.I temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi süüdi tunnistada ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab F.I süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

4

Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 378 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot.

Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist

seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kuivõrd F.I näol on tegemist invaliidsuspensionäriga, leiab kohus, et menetluskulude tasumine kogusummas 910,50 eurot käiks temale ilmselgelt üle jõu. Seetõttu otsustab kohus jätta kaitsjatasu summas 378 eurot riigi kanda KrMS § 180 lg. 3 kohaselt.

Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal

kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest,

mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb F.I-lt seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus sundraha tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud sundraha hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas F.I raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud,

ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas a priori viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav

kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle

kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Käesolevas asjas VangS § 37 lg. 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Asitõendid:

Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat videosalvestisega.

KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust

peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et CD-plaat tuleb KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel säilitada peale otsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juures.

Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p. 1, 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 248 lg. 1 p. 5; 249; 311, 313.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/