3-14-51153/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51153 Määruse kuupäev

21. august 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus.

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

1. Aleksei Maksimov esitas 09.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud avaldusena), milles kinnitab, et sai Tartu Vanglalt 05.06.2014 vastuse nr 2-5/1843-2 ning märgib, et ei ole nõus otsusega ja vangla arvamusega.

2. Tartu Halduskohtu 16.06.2014. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebuse esitajale 7-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millega kaebaja rahul ei ole. Ühtlasi selgitas kohus, et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus.

3. A. Maksimov esitas 30.06.2014 Tartu Halduskohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks, milles palus võimaldata kaitsjat, sest kaebaja ei saa aru kohtu nõudmiste sisust.

Kohtu seisukoht

4. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. Tartu Halduskohus andis 16.06.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kätte toimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 16.06.2014. a määruse koos tõlkega kätte 27.06.2014. Puuduste kõrvaldamise 7-päevane tähtaeg hakkas kulgema 28.06.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 04.07.2014.

Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu kaebuse nõue, vaidlustatud tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõuet ega esitanud vastavaid põhjendusi. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5 ja 7 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust ega nõuet ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Ühtlasi ei ole kaebaja tasunud riigilõivu ega taotlenud riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

6. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebaja on taotlenud õigusabi riigi kulul. Kohus mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Kaebaja väide, nagu vajaks ta esindajat kohtu nõudmiste sisust arusaamiseks, on alusetu, kuna kaebaja ise on ainus, kes saab täpsustada kaebuse nõuet ning selgitada ja põhjendada, millise Tartu Vangla tegevusega ta rahul ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik