3-14-51124/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51124 Määruse kuupäev 18.august 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu Resolutsioon 1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3-14-51124. 2. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva määruse jõustumist. 3. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 ja p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 1. Aleksei Maksimov esitas 10.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud avaldusena), märkides, et tal on läbitud kohteelne menetlus, ta on saanud 06.06.2014 vanglalt vastuse ning ta pöördub kohtusse hagiga summas 10 eurot päev. Avaldusele on lisatud Tartu Vangla 06.06.2014 otsus nr 1-13/96-2, millega vangla jättis rahuldamata A. Maksimovi 20.01.2014 kahju hüvitamise taotluse. Tartu Halduskohtu 19.06.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale võimalus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga talle väidetavalt kahju põhjustati ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või menetlusabi taotluse esitamiseks. 02.07.2014 esitas A. Maksimov Tartu Halduskohtule pöördumise (pealkirjastatud puuduste kõrvaldamine), milles kaebaja märkis, et ta palub võimaldada kaitsjat, rikutud on EV Põhiseadust ning ta ootab vastust.

Kohtu seisukoht 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Tartu Halduskohus andis 19.06.2014 määrusega kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 19.06.2014 määruse koos tõlkega kätte 01.07.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 02.07.2014 ja kümme päeva möödus 11.07.2014.

2 Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Samuti ei ole kaebaja tasunud riigilõivu ega esitanud käesolevas haldusasjas riigilõivust vabastamise taotlust. 3. Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud ja nende toimimise aeg, millega on talle kahju põhjustatud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale saabunud. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, sh kaebajale saabunud tagajärgi, millega seoses nõue esitatakse, siis ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele ning ei ole seetõttu käesoleval kujul menetletav. 4. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. 5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6. Kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et palub võimaldada kaitsjat. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik