Legislator Case Law & Legislation
3-14-51829/5 AI generated

3-14-51829/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-14-51829/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(6)

Legislator headnote

AI generated

3-14-51829/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1(6)

Keywords

AI generated
brokerage commission abusive litigation fee threshold amount for review storage costs asset threshold violation of echr article
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(6)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51829 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Melma & Melma OÜ suhtes Menetlusosalised Taotluse esitaja (menetlusosaline) – Maksuja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks loa andmist taotletakse – Melma & Melma OÜ (registrikood 11026296) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksuja Tolliameti 21.08.2014 taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks Melma & Melma OÜ (registrikood 11026296) ettemaksukontole (viitenumber 15036810) summas 46 831 eurot 16 senti. 2. Maksuja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada. 3. Toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile ning pärast Maksuja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte Melma & Melma OÜ-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA, ka maksuhaldur) esitas 21.08.2014 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse, milles palub luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest Melma & Melma OÜ ettemaksukontole (viitenumber 15036810) summas 46 831 eurot 16 senti.

2. Taotluse kohaselt esitas Melma & Melma OÜ 15.04.2014 märtsikuu 2014 käibedeklaratsiooni, mille alusel on deklareeritud käibemaksu enammakset summas 46 831 eurot 16 senti. Taotluse kohaselt on tuvastatud järgmised asjaolud.

2.1. MTA alustas 22.04.2014 teatega nr 12.2-3/23898-1 (taotluse lisa 1) Melma & Melma OÜ poolt 2014 märtsikuu käibedeklaratsiooniga (KMD) esitatud tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlust. MTA väljastas 16.05.2014 korralduse nr 12.2-3/23898-2 (lisa 2), millega maksuhaldur teavitas äriühingut, et lisaks 2014 märtsikuu käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrollile on tulenevalt MKS §-st 10 alustatud

2(6) ka 2014 märtsikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Melma & Melma OÜ kontrollimise tingis 2014 märtsikuu käibedeklaratsioonil tavatult suure sisendkäibemaksu deklareerimine, mille tulemusena tekkis äriühingul käibemaksu enammakse summas 46 831 eurot 16 senti.

2.2. Kontrolli käigus on selgunud, et Melma & Melma OÜ kajastas kontrollitaval perioodil KMD real 5 Nordmet Invest OÜ 26.03.2014 arvet nr 77 (lisa 3) aadressil Tina 1A-9, Tallinn asuva kinnistu nr 26409701 soetuse kohta summas 280 000 eurot, sh käibemaks 46 666,67 eurot. Melma & Melma OÜ soetas korteri Tallinnas aadressil Tina 1A-9 (suurus 131,1 m²) ning kasutusõiguse ühele parklakohale ning panipaigale (lisa 6). Ehitusregistri kohaselt asub aadressil Tina 1A, Tallinn, 4-korruseline korterelamu, mille esimesel korrusel asuvad mitteeluruumid ning teisel kuni neljandal korrusel asuvad eluruumid (lisa 10).

2.3. Äriregistri andmetel on Melma & Melma OÜ asutatud 13.04.2004 ja tegeleb enda või renditud kinnisvara üürileandmise ja käitusega. Äriühingu juhatuse liikmed on alates äriühingu loomisest olnud abielupaar Federico Malatesta ja Heli Malatesta. Maksuhaldur on tuvastanud, et Melma & Melma OÜ kontor asub aadressil Külla talu, Koluküla, Ridala vald, Lääne maakond. Melma & Melma OÜ juhatuse liikmete poolt 14.08.2014 antud suuliste selgituste kohaselt jääb nimetatud pind äriühingu kontoriks ka edaspidi (lisa 4).

2.4. Maksudeklaratsioonide järgi on äriühingul üks töötaja (juhatuse liige H. Malatesta), kelle töötasu igakuiselt on 164 eurot 42 senti ning hetkel ühtegi töötajat juurde palgata ei kavatseta. Juhatuse liikmete poolt 03.06.2014 (lisa 5) antud suuliste selgituste kohaselt on äriühing seni tegelenud keraamikatoodete valmistamisega ja müügiga ning korterite väljaüürimisega. Edaspidi hakkab F. Malatesta tegelema ärikonsultatsioonide pakkumisega ning H. Malatesta hakkab tegelema sisekujundusteenuse pakkumisega. Eespool mainitud teenuste osutamiseks soetatigi Tallinnas Tina 1A-9 asuv neljatoaline korter.

2.5. Juhatuse liikmete 03.06.2014 esitatud dokumentidest nähtub, et korteri soetamiseks sai Melma & Melma OÜ 21.03.2014 laenu juhatuse liikmelt F. Malatestalt summas 381 970 eurot. Ka F. Malatesta ise kinnitas laenu andmist äriühingule, korter soetati nii laenu abil kui ka äriühingu omavahenditest. Maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingul endal vabad rahalised vahendid korteri soetamiseks sisuliselt puudusid – 01.03.2014 seisuga oli äriühingu Swedbank’i kontol 819 eurot 37 senti ning 21.03.2014 seisuga (enne F. Malatestalt laenu saamist) 462 eurot 97 senti (lisa 7). Kirjaliku laenulepingu sõlmimist Melma & Melma OÜ ning F. Malatesta vahel ei peetud oluliseks.

2.6. Juhatuse liikmed on seletanud, et korterist saab n-ö näidiskorter, kus hakatakse tutvustama H. Malatesta pakutava sisekujunduse näidist, samas saaks näidata keraamikastuudio tooteid, korterisse tuleb kaks bürooruumi, suurt elutuba saab kasutada nõupidamisteruumina ja kogu korterit saab kasutada sisekujunduse näitamiseks, sh näidismagamistuba, mida ei kavatseta kasutada ööbimiseks. Koreteri kahest vannitoast ühe kohta on juhatuse liikmed andnud seletuse, et seda kasutavad nii juhatuse liikmed kui ka kliendid. Kontori lähedusse ei kavatseta paigaldada äriühingu nimesilte.

2.7. MTA järelepärimistele on sisekujundusteenuseid pakkuv äriühing OÜ Karlerik Tarbe ning Eesti Sisearhitektide Liit vastanud, et sisekujundusteenuseid pakkuvate äriühingute seas ei ole tavapärane soetada nii-öelda näidiskorter ning lihtsalt projekteerijana oma oskuste ja töö reklaamiks korteri soetamine ja sellisena pidamine ei tundu mõistlik. (lisad 11, 12, 13, 14).

2.8. Maksuhaldur on teostanud korteri vaatluse (lisa ).

3. Taotluse kohaselt ei ole maksuhalduril kahtlust selles, et Melma & Melma OÜ on Tina 1A-9 asuva korteriomandi soetanud. Kontrolli käigus seni kogutud teabe alusel on aga maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et korteriomand ei ole soetatud äriühingu maksustatava käibe tarbeks (kontoriks), vaid elamispinnaks.

3(6) Asjas kogutud tõendid kogumis annavad eeltoodud kahtluseks maksuhalduri hinnangul piisavalt alust. Äriühingu juhatuse liikmete enda seletused on vastuolulised. Kinnistusraamatu andmetel on kõnealune korteriomand eluruum. Tina 1A hoones tehakse selget vahet eluja äripindadel. Melma & Melma OÜ poolt soetatud korteri näol on tegemist neljandal korrusel asuva neljatoalise korteriga mis asub ühel kolmest „elukorrusest“. OÜ Karlerik Tarbe ning Eesti Sisearhitektide Liidu seisukohtades nähtuvalt ei ole nn sisekujundusteenuse tutvustamiseks näidiskorteri soetamine tegevusalal tavapärane ega mõistlik. Keraamikatoodete tutvustamine ja müük klientidele korteris, mis asub äri-kortermaja neljandal korrusel ning millele on juurdepääs läbi esimese korruse lukustatud ukse, on sisuliselt võimatu. Samas on juhatuse liikmed kinnitanud, et ei kavatse võimalikele klientidele tutvustamiseks paigutada hoonele äriühingu nimesilte, mis on teenindussfääris ometigi tavapärane. Maksuhalduri hinnangul on äriühingu tegevusalad – sisekujundusteenus ja keraamika müük – sellised, mis eeldavad klientide aktiivseid külastusi ja võivad olla problemaatilised kortermaja elukorrustel.

4. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 võimaldab sisendkäibemaksuna maha arvata üksnes maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenuse hinnas sisalduva käibemaksu. Eeltoodu põhjal on maksuhalduril kujunenud kahtlus, et kuna Melma & Melma OÜ eesmärk ei olnud mitte äripinna, vaid eluruumi soetamine, on rikutud KMS § 29 lg-t 1 ja seega puudub Melma & Melma OÜ-l seaduslik alus perioodi 2014 märtsikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud kõnealuse korteriomandi soetamisel ja sisustamisel tehtud kulutustelt maha arvata sisendkäibemaksu kokku summas 46 859 eurot 63 senti, mis moodustub korteriomandi soetusest summas 46 666 eurot 67senti, millele lisanduvad notarikulud summas 192 eurot 96 senti.

5. MTA on 16.05.2014 otsusega nr 12.2-3/23898-3 (lisa 17) pikendanud Melma & Melma OÜ poolt 15.04.2014 esitatud 2014 märtsikuu käibemaksu tagastusnõude (46 831 eurot 16 senti) täitmise tähtaega kuni täiendavate, 2014 märtsikuu käibemaksu tagastusnõude põhjendatust tõendavate tõendite, selgituste ja vastuväidete esitamiseni. Kuna antud hetkel on Melma & Melma OÜ esitanud täiendavad tõendid, puudub MTA-l alus 2014 märtsikuu KMD esitamisel tekkinud tagastusnõuet kinni hoida ja seega tuleks tagastusnõue summas 46 831 eurot 16 senti kanda äriühingu ettemaksukontole 19.08.2014. 21.08.2014 seisuga ei ole Melma & Melma OÜ esitanud 2014 märtsikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude täitmise taotlust oma pangakontole.

Samas ei ole maksuhalduril õnnestunud käesolevaks hetkeks saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid (kolmandate isikute täiendavaid selgitusi), mistõttu on maksuhaldur sunnitud tagastusnõuete õigsuse kontrollimenetlusi jätkama MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte järgi, püüdes koguda maksimaalselt antud asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid arvestavaid tõendeid, kuni kõigi asjaolude selgumiseni. Lisaks peab maksuhaldur pärast menetlustoimingute lõpetamist kooskõlas MKS § 13 väljastama Melma & Melma OÜ-le kontrollakti, millega peab tagama maksumaksjale ärakuulamisõiguse.

Seetõttu on MTA sunnitud Melma & Melma OÜ 2014 märtsikuu käibedeklaratsiooniga tekkinud tagastusnõude aluseks oleva enammakse vabastama äriühingu ettemaksukontole enne võimaliku kontrollakti väljastamist ja maksuotsuse koostamist.

6. Melma & Melma OÜ kontrollimisel on maksuhaldur tuvastanud, et kinnistusraamatu väljavõtte järgi (lisa 18) kuulub käesoleva taotluse koostamise hetkel äriühingu nimele alljärgnev kinnisvara: 1. Tina 1A-9, Tallinn, korteriomand (registriosa nr 26884801, katastritunnusega 78401:113:0046; lisa 19); 2. Herne 26-3, Tallinn, korteriomand, (registriosa nr 26409701, katastritunnusega 78401:110:2770; lisa 20).

Kinnistusraamatu andmetel mainitud kahele kinnistule hüpoteeki seatud ei ole. Samas on Melma & Melma OÜ poolt 14.08.2014 antud selgituste kohaselt äriühing müünud Herne 26-3 korteriomandi (kuigi

4(6) kinnistusraamatus on Herne 26-3 korteriomand veel Melma & Melma OÜ omandis, siis on näha, et nimetatud korteriga on tehtud tehing, mida veel aga registrisse pole kantud). Väikelaevade registri (lisa 21) kohaselt Melma & Melma OÜ-l laevad puuduvad. Väärtpaberi keskregistri (lisa 22) andmetel omab Melma & Melma OÜ väärtpaberikontot LHV Pank AS-s. Maanteeameti liiklusregistri andmetel (lisad 23, 24) Melma & Melma OÜ omandis ega kasutuses sõidukeid ei ole.

Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et 2013 majandusaasta aruande järgi oli Melma & Melma OÜ 2013 majandusaasta kahjumiks 467 eurot (lisa 25). Lisaks nähtub Melma & Melma OÜ poolt esitatud Swedbank AS pangakonto väljavõttelt, et 01.03.2014 seisuga oli äriühingul rahalisi vahendeid 819 eurot 37 senti. Kontrollitaval perioodil nähtus pangakontolt ka äriühingu juhatuse liikme F. Malatesta poolt antud laen summas 381 970 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on maksuhaldur seisukohal, et peale Melma & Melma OÜ märtsikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse üksikjuhtumi kontrolli raames kontrollakti ja maksuotsuse väljastamist ei pruugi äriühingu rahaline ja varaline seis võimaldada kontrolli tulemusena määratavat maksusummat tasuda ning selle hilisem sissenõudmine võib maksuhalduril osutuda võimatuks. Samuti on maksuhaldur arvamusel, et eespool mainitud korteri võõrandamisel tekkinud rahalisi vahendeid võib äriühing kasutada pigem äriühingu juhatuse liikmelt F. Malatestalt saadud laenu tasumiseks kui võimaliku maksukohustuse vähendamiseks.

7. Võttes arvesse Melma & Melma OÜ rahalist ja varalist seisu ning Melma & Melma OÜ maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurust kokku vähemalt summas 46 859 eurot 63 senti, peab MTA käesoleva kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks sobivaks täitetoiminguks aresti seadmist Melma & Melma OÜ ettemaksukontole. Aresti seadmine ettemaksukontole aitab tagada võimaliku maksukohustuse sissenõudmist Melma & Melma OÜ-lt, kui äriühing ei pruugi olla võimeline maksukohustuse määramisel tasuma maksuotsusega määratavat summat ning selle sissenõudmine võib osutada oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur on valinud ettemaksukontole aresti seadmise ennekõike seetõttu, et mitte takistada äriühingul tegelemast igapäevase tegevusega, mille oluliseks osaks on tehingud kinnisvaraga (seda kinnitab ka Herne 26-3 korteriomandi müük).

Ülaltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg 1 punktis 3 sätestatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks.

8. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui Melma & Melma OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Tagatise esitamise puhul tuleb silmas pidada, et tagatis oleks esitatud suuruses 56 231 eurot 56 senti (46 859 eurot 63 senti + 20% sundtäitmise kulud). Maksuhaldur märgib, et kui tagatise realiseerimisel tekib täitetoimingute sooritamise vajadus, millega kaasnevad täitekulud, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Täitekulude suurust on võimalik kindlaks määrata vaid eelduslikult, kuid tuginedes eeltoodule ning MTA varasemale praktikale on selleks keskmiselt 20% tagatava nõude suurusest

MKS § 136¹ lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud

5(6) haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

10. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada maksukorralduse seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

11. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

12. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

13. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

14. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt on maksuhaldur esmalt maksukohustuslasele 22.04.2014 teatega nr 12.2-3/23898-1 (taotluse lisa 1) teatanud, et alustas Melma & Melma OÜ poolt 2014 märtsikuu käibedeklaratsiooniga (KMD) esitatud tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlust. MTA väljastas 16.05.2014 korralduse nr 12.2-3/23898-2 (lisa 2), millega maksuhaldur teavitas äriühingut, et lisaks 2014 märtsikuu käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrollile on tulenevalt MKS §-st 10 alustatud ka 2014 märtsikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Maksuhaldur taotleb täitmist tagavate toimingute sooritamise luba 16.05.2014 alustatud 2014 märtsikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolli raames ja just selle kontrolli tulemina antava maksuotsuse täitmise tagamiseks.

15. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk MKS § 95 kohase maksuotsuse koostamine Melma & Melma OÜ-le summas vähemalt 46 831 eurot 16 senti. Taotluses välja toodud

6(6) asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

16. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldused on täidetud, kuna äriühingul puudub arvestatav registritesse kantav vara, arvelduskontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid ning eelmise majandusaasta tegevus oli kahjumlik. Kuigi kinnistusraamatu andmetest nähtub kahe korteriomandi kuulumine Melma & Melma OÜ-le, on asjas kogutud tõendite kohaselt (lisa nr 4) ühega neist juba asutud tehinguid tegema.

Väljaselgitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole tagatud rahaline seis, mis võimaldaks äriühingul üldse või vähemalt raskusteta ligikaudu 46 831 euro ulatuses määratavat maksu tasuda.

Samuti nõustub kohus maksuhalduri kahtlusega, et maksukohustuslane ise võib asuda sundtäitmist võimatuks muutma. On usutav MTA seisukoht, et näiteks raha laekumisel korteriomandi (Herne 26-3, Tallinn) müügist, võib äriühing eelistada laenu tagasimaksmist juhatuse liikmele, mitte aga maksukohustuse täitmist. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad suure tõenäosusega sellele, et sisendkäibemaksu deklareerides ja tagastusnõuet esitades on maksukohustuslane teadlikult deklareerinud ettevõtlusega mitteseotud käivet, mille mahaarvamise õigus tal KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt puudus ja seetõttu on põhjendatud kahtlus, et ta võib vältida maksu tasumist ja maksuotsuse sundtäitmist ka tulevikus.

Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Vajalik pole tõskindel ja ümberlükkamatu veendumus, et tasumisest hakatakse igal juhul kõrvale hoiduma, sest see poleks kooskõlas prognoosotsuse olemusega.

17. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 56 231 eurot 56 senti, mis katab nii maksuvõla kui ka eeldatavad täitemenetluse kulud (20%). Kuna maksukohustuslane võib tagatise valida MKS §-s 122 loetletud liikide hulgast, ei saa välistada, et teatud juhtudel (nt hüpoteegi seadmisel) võivad tagatise realiseerimisega vaieldamatult täitekulud kaasneda ning tagatis ei täidaks oma eesmärki, kui selle ulatus ei kataks täitekulusid.

18. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.

19. Kohtu hinnangul on ka põhjendatud MTA taotluse rahuldamine taotluses märgitud ulatuses, so summas, mis hõlmab tagastusnõuet (46 831 eurot 16 senti), mida maksuhaldur on tagastusnõude õigsuse kontrollimise menetluses pidanud põhjendamatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik