2-13-45326/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-45326

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

21. august 2014. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

2-13-45326

Tsiviilasi

OÜ Koduliising hagi Märcis Brikis vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

839,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: OÜ Koduliising (registrikood: 10892531;

asukoht: Posti 30, 90504 Haapsalu)

•

Hageja lepinguline esindaja: Katrin Mägisoo

(isikukood:

48707204718;

e-post:

katrin.magisoo@liisi.ee)

•

Kostja: Märcis Brikis (isikukood: 38411140085,

elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Koduliising hagi Märcis Brikis vastu osaliselt.

2. Välja mõista Märcis Brikiselt OÜ Koduliising kasuks 20.12.2012 sõlmitud

laenulepingu nr 0056212208 alusel põhivõlgnevus 477 eurot, intress 96,63 eurot,

viivis 65,41 eurot ning menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 45 eurot,

kokku 684 (kuussada kaheksakümmend neli) eurot ja 4 senti.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

2. Välja mõista Märcis Brikiselt OÜ Koduliising kasuks menetluskulu summas 101

(ükssada üks) eurot ja 90 senti (riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega).

3. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu

võimaldades oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks

VÕS § 34 tähenduses.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest

summas 200 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p 1.3.4 kohaselt, kui laenusaaja ei täida

lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale

kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate

saatmisel menetluskulu kuni 32 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjale saadetud üheksa

teadet. 31.01.2013 ja 04.02.2013 saadetud teadete eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot,

21.02.2013 saadetud teate eest 10 eurot, 22.03.2013 saadetud teate eest 20 eurot, 22.04.2013,

21.05.2013, 25,06.2013, 22.07.2013 ja 22.08.2013 saadetud teadete eest 32 eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3

p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Laenulepingust nr 0056212208 nähtub, et lepingule kohaldatakse laenulepingu üldtingimusi,

mida tuleb pidada tüüptingimusteks. Kohus leiab, et tüüptingimus, mis lubab

meeldetuletuskirjade saatmise eest küsida hinda kuni 32 eurot, on tühine. Hageja on esimeste

meeldetuletuskirjade eest küsinud 5 eurot, mida kohus peab mõistlikuks. Kuivõrd hageja on

saatnud kostjale üheksa meeldetuletuskirja, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja

kasuks välja 45 eurot (9 x 5) meeldetuletuskirjade saatmisega seotud kulude katteks.

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 81,52% ulatuses ja hageja kanda 18,48% ulatuses.

TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 101,90 eurot (riivilõiv võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik