1-14-3996/34 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. augustil 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-3996 Kohtukoosseis Kohtunikud Pavel Gontšarov, Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi J.Z süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.05.2014 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.Z ,

isikukood: XXX; kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: XXXXXXXXXXX; töökoht:

XX XXXXX; elukoht: XXXXX XXX – XX/XXX,

XXXXXXX (Vaidlustatud maakohtu otsuse kuulutamise hetkel kandis karistust Harju Maakohtu 10.10.2012.a kohtuotsuse alusel, millest on Harju Maakohtu 26.03.2014.a kohtumäärusega 1-12-5158 tingimisi ennetähtaegse

vangistusest vabastamise seisuga täitmisele pööratud ärakandmata karistus 2 kuud ja 3 päeva vangistust, algusega 26.03.2014.a). Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimasel korral 10.10.2012.a Harju

Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi 6 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg. 2 alusel vähendatud J.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Harju Maakohtu 11.10.2011.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse

(5 kuud ja 9 päeva) võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 9 kuud 9 päeva vangistust. 23.04.2013.a

Harju Maakohtu määrusega vabastati J.Z 06.05.2013.a tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest katseajaga 1 aasta (karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 3 päeva pöörati täitmisele Harju Maakohtu 26.03.2014.a kohtumääruse alusel). Väärteokorras karistatud korduvalt.

KrMS § 217 alusel kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 02.09.2013.a.

Alates 02.09.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.Z apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

süüdi KarS . Harju Maakohtu 27.05.2014 aasta otsusega lühimenetluses tunnistati J.Z § 199 lg. 2 p. 4 järgi ning karistati teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. Vähendati KrMS § 238 lg. 2 kohaselt J.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid loeti karistusest ärakantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.09.2013,a s.o 1 (üks) päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 76 lg. 6 ja KarS § 65 lg. 2 sätteid kohaldades suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o

Harju Maakohtu 10.10.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o vahemik 27.05.2014.a – 29.05.2014.a) ehk 3 (kolme) päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) kuud ja 2 (kaks) päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 27.05.2014.a.

mõisteti süüdi selles, et tema, olles 10.10.2012.a karistatud Harju Maakohtu poolt . J.Z KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi, taas 12.05.2013.a ajavahemikul kella 07.43 kuni 14.00 viibides Tallinnas, XXXXXXXXXX XX-XX asuvas VN´le kuuluvas korteris, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis VNle kuuluva Swedbank deebetkaardi maksumuseta ning VN kasutuses olnud ja OÜ E kuuluva sülearvuti HP ProBook maksumusega 580,74 eurot (ilma käibemaksuta) ning fotoaparaadi

Sony Cyber-shot maksumusega 99,17 eurot (ilma käibemaksuta), põhjustades E OÜ-le varalise kahju summas 679,91 eurot (ilma käibemaksuta). Seega J.Z isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

, kes vaidlustab maakohtu otsust temale mõistetud . Apellatsiooni esitas süüdistatav J.Z karistuse osas. Süüdistatav märgib, et temale mõistetud karistus on liialt range ning palub karistust kergendada. Samuti märgib süüdistatav, et tema on eelmise ja täitmisele pööratud kohtuotsuse alusel oma karistuse ära kandnud ning mingil põhjusel on maakohus teda topelt karistanud.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.

5. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). Süüdistatava poolt esitatud apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse osas.

6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.

7. Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on maakohus arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

Kolleegium märgib, et maakohus on ammendavalt põhjendanud J.Z-ile mõistetava karistuse liigi ja määra valikut, aga samuti seda, miks J.Z suhtes pole kohaldatavad KarS § 74 ja 69 sätted. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu järeldustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

8. apellatsioonis toodud väide, et maakohus on Ilmselt põhjendamatu ja alusetu on J.Z

mõistnud temale karistuse topelt. Kohtukolleegium seletab, et vaidlustatud otsuse kuulutamise kuupäeval ehk 27.05.2014 kandis J.Z karistuse Harju Maakohtu 10.10.2012.a kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 26.03.2014.a kohtumääruse alusel täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 3 päeva. Selle määruse alusel J.Z vangistusest vabanemise tähtpäevaks on 29.05.2014. Maakohus on suurendanud J.Z-ile mõistetavat karistust üksnes Harju Maakohtu 10.10.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistuse selleks hetkeks ärakandmata osa (s.o vahemik 27.05.2014.a – 29.05.2014.a) ehk 3 (kolme) päeva vangistuse võrra.

9. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata.

Pavel Gontšarov Urmas Reinola Sten Lind