2-12-10911/65 · 2-12-10911/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-12-10911

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-12-10911 Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Kohtuasi ER hagi AR vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.07.2014.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AR apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1597,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): ER (isikukood: XXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXX), seaduslik esindaja TV, tema tehingulised esindajad v.adv Eva Tibar ja v.adv Tiina-Mare Hiob

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AR (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXX), määratud esindaja riigi õigusabi korras v.adv Ilya Zuev

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Keelduda AR apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Jätta nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud AR kanda. 4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

Tsiviilasi nr: 2-12-10911

2(3) kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. Hageja esitas maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks miinimummääras. Hageja elab ema juures, kostja ei täida ülalpidamiskohustust piisavalt.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja viibib kohtu poolt kinnitatud suhtluskorra alusel olulise osa ajast kostja juures, sel ajal teeb lapse ülalpidamiseks kulutusi kostja. Hageja kulutused ei ole tõendatud. Elatise väljamõistmisel miinimumsuuruses jääks kostja teine laps halvemasse varalisse olukorda.

3. Maakohus tegi 02.07.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise hagejale tema ülalpidamiseks suuruses, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.02.2012.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 17.06.2026.a. Elatisenõude sundtäitmisel tuleb arvestada täitemenetluses nr 034/2013/461 juba tasutud elatisega. Kohus leidis, et suhtluskorra järgi viibib hageja aasta jooksul ligi 1/3 ajast isaga ja 2/3 ajast emaga, seega veedab laps emaga rohkem aega. Kostja ei ole toonud konkreetseid vastuväiteid hageja kulutustele, kostja ei ole tõendanud omapoolseid kulutusi lapsele ajal, mil laps viibib tema juures. Kostja sissetulek on piisav selleks, et tasuda elatist miinimumsummas mõlemale lapsele.

4. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 23.07.2014.a apellatsioon- kaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja ei ole oma kulutusi lapsele tõendanud ajal, mil hageja kostja juures viibib. Kohus on lugenud vääralt kostja sissetulekuks 800–900 eurot kuus, kostjal ei ole tegelikult sellist sissetulekut. Kohus ei ole arvestanud kostjal teise lapse olemasoluga. Kohus ei ole põhistanud lapse vajadustele minevat 430 eurot kuus.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis elatise väljamõistmist miinimummääras. Seega oli tsiviilasja hinnaks TsMS § 129 lg 2 järgi 9*177,50=1597,50 eurot. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu

Tsiviilasi nr: 2-12-10911

3(3) hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

6. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal