3-14-51758/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-51758

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51758 Haldusasi M. J.`e kaebus Tallinna Vangla tegevusele Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Saata määruse ärakiri kaebajale koos kaebusega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. 14.08.2014 saabus Tallinna Halduskohtule M. J. kaebus. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Tallinna Vangla direktorile 04.08.2014 vaide, kuid 06.08.2014 kontaktisik tagastas selle teatades, et vangla direktor ei võta vaiet vastu. Kaebaja märgib, et ei ole nõus kinnipeetava iseloomustuse ja kuriteo riskidega. Kaebusele on lisatud vaie, milles on lahtrisse „vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu“ märgitud kinnipeetava iseloomustuse p 14 (hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele) ja vaiet põhjendatud sooviga saada kuriteoriskide hinnangule põhjendus. Vaidega taotleb M. J. psühholoogi vastuvõttu uueks riskihindamise koostamiseks. 2. Kohus saab kaebajast aru, et ta ei ole rahul kinnipeetava iseloomustuses tema kohta antud hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse ning kinnipeetava ohtlikkuse osas. Ehkki kaebaja ei ole asjaolusid täpsemalt selgitanud, peab kaebaja ilmselt silmas iseloomustust, mis on tema suhtes koostatud tingimise enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtu infosüsteemist nähtub, et vangla on juba sellise taotluse Harju Maakohtule esitanud (asja nr 1- 13-11245). 3. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse

3-14-51758

2 vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel. Justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 4 lg 1 järgi koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel käesolevas määruses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on: (1) anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta; (2) hinnata individuaalse täitmiskava täitmist; (3) esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Määruse nr 28 § 9 lg 1 kohaselt koostab kinnipeetava iseloomustuse kontaktisik. 4. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohus leiab, et kinnipeetava kohta koostatud iseloomustuses antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes. Kinnipeetava kohta vangla poolt iseloomustuse koostamine on kaebaja ennetähtaegse vabastamise menetluses tehtud menetlustoiming. Kinnipeetava iseloomustus on tema isikuomadustele antav hinnang, mis ei tekita, muuda või lõpeta isiku õigusi kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetlemisel maakohtus. Kinnipeetava iseloomustus on üks materjalidest, mille põhjal maakohus hindab, kas kinnipeetav enne tähtaega vabastada või mitte. Selliselt antud iseloomustust ei pea eraldi vaidlustama halduskohtus, kuivõrd üksnes maakohus saab hinnata, kas isiku kohta antud iseloomustus tuleb arvesse võtta ja hindab seda koos teiste maakohtule antud materjalidega. Kaebaja enne tähtaega vabastamine ei sõltu üksnes sellest, millise hinnangu on vangla tema ohtlikkusele või uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele andnud. Maakohtu määrust, millega kohus kaebaja enne tähtaega vabastamise otsustab, on aga kaebajal võimalik vaidlustada, kui ta leiab, et maakohus ei ole arvestanud asjaolusid ja esitatud dokumente õigesti. 5. Mis puutub kaebaja poolt vaides esitatud taotlusesse, siis arvestades seda, et kinnipeetava iseloomustuse koostab vangla kontaktisik mitte psühholoog, ei saavutaks kaebaja uue psühholoogi vastuvõtu nõudmisega midagi, kuna see ei mõjutaks kaebaja suhtes juba koostatud iseloomustust. Seega ei tekiks olukorda, et psühholoog saaks koostada iseloomustuse, mis eelmist kuidagi muudaks. Kaebuse esitajal on teoreetiliselt võimalik taotleda maakohtus asja läbivaatamise eelselt või ajal ka täiendava iseloomustuse väljastamist, ent selle otsustab maakohus kaebaja poolt sinna kohtusse õigel ajal esitatud ja põhistatud taotluse esitamisel. Käesolev kohus ei saaks kuidagi teha ka ühtegi ettekirjutust, mismoodi tuleks kaebaja taotlusi maakohtus lahendada, kui need esitatakse. Kui kaebaja sooviks on vanglas saavutada vastuvõtt psühholoogi juures, siis tuleb tal selleks registreerida end vastuvõtule vanglas ettenähtud korra alusel. Uue riskianalüüsi vajadust saab hinnata maakohus, kui ta kontrollib lahendamisel olevat taotlust ja kaebaja osundab selle vigadele. Kuna vaidemenetluses ei saaks aga sellist nõuet esitada, oleks eesmärgipäratu kaebajal nõuda näiteks vangla kohustamist tema vaiet menetlema.

3-14-51758

3 6. HKMS § § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tulenevalt sellest, et kaebajal puudub subjektiivne õigus vaidlustada kinnipeetava iseloomustuses antud hinnangut uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse ning kinnipeetava ohtlikkuse osas halduskohtus või nõuda psühholoogi vastuvõtu korraldamist uue riskihindamise koostamiseks, samuti on selge, et kaebaja ei saavutaks käesoleva kaebusega oma tegelikku eesmärki, milleks tõenäoliselt on tema enne tähtaega vabastamine, tagastab kohus M. J. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. 7. Kohus märgib, et kaebuselt ei nähtu riigilõivu tasumist. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt ei tagastata riigilõivu juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Seega ei kuuluks riigilõiv tagastamisele ka juhul, kui kaebaja oleks riigilõivu tasunud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik