1-14-4353/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-14-4353 kokkuleppemenetluses

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kriminaalasi

Prokurör

A.D süüdistuses KarS § 169 järgi

kokkuleppemenetluses

Raul Heido

Süüdistatav ja kaitsja A.D elukoht XXX isikukood XXX kriminaalkorras varasemalt karistatud, tõkendita kaitsjaks riigi õigusabi korras advokaat Niina Agarjova (lk 125-126)

RESOLUTSIOON

KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel:

Süüdi tunnistada A.D KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu

03.10.2007.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3-st kuust vangistusest ja Tartu

Maakohtu 08.04.2008.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 2-st kuust 14-st päevast

vangistusest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis A.D-le mõista 3 kuud vangistust. (kolm)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust A.D-le Tartu Maakohtu 03.10.2007.a ja 08.04.2008.a

kohtuotsustega KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o 3-e ) kuu (kolme Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 22.august 2014.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-14-4353 kohtueelses menetluses 12250101968 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär

Tõlk Mari Jürgenson

Anna Jänes

2

vangistuse võrra, ja liitkaristuseks A.D-le mõista 8 kuud (kaheksa) vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada 8 kuud vangistust 480 (kaheksa) (nelisada kaheksakümmend) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 480 tundi üldkasulikku tööd ära teha 6-e kuu jooksul (kuus) kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel on A.D üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas

– XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Üldkasuliku töö tegemise eest tasu ei maksta. Kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid

või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele (KarS § 69 lg 6). Vangistuse

täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (KarS § 69 lg 6).

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.D-lt riigituludesse menetluskuludena kokku 682.50 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

• 60 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

(lk 132-133; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 90 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 532 eurot 50 senti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulud on kokku suured ja A.D on tema enda kinnitusel väike palk, millest tuleb maksta elatist lapsele, ning raha on vaja ka enda praeguse pere jaoks, võimaldada A.D (elukaaslane ja elukaaslase 3 last)

menetluskulusid tasuda ositi – kohtuotsuse (kokku 682.50 eurot)

jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 56.88 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

3

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99914700008632 ühele järgmistest kontonumbritest:

• SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),

• SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),

• NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X),

• DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X);

selgituseks märkida: „ , 1-14-4353, menetluskulu 22.08.2014.a Tartu süüdistatava nimi Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Süüdistatav A.D kaitsja advokaat Niina Agarjova kohtumenetluses

esitatud taotluste alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud

vahenditest Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks 90 eurot (summa on ilma käibemaksuta) advokaat Niina Agarjova süüdistatav A.D kaitsjana riigi õigusabi korras 17.07.2014.a ja 22.08.2014.a kohtuistungitel osutatud õigusabi eest. KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE

KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Edastada kohtuotsus kannatanule I.M. elektroonselt: i (lk 1, 127). XXX

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS, MILLISES KOHUS

SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)

A.D süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana, ajavahemikul mai 2007 kuni juuni 2007, ajavahemikul august 2007 kuni detsember 2007, ajavahemikul veebruar 2008

kuni märts 2009, ajavahemikul mai 2009 kuni aprill 2010, ajavahemikul jaanuar 2011 kuni

märts 2011, ajavahemikul juuni 2011 kuni august 2011, ajavahemikul oktoober 2011 kuni

juuli 2013, on kuritahtlikult kõrvale hoidnud Tartu Maakohtu 05.12.2005.a kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-1014/2005 I.M. (end. XXX) kasuks väljamõistetud igakuise elatisraha

maksmisest 115,04 eurot (ehk 1800 krooni) kuus oma alaealiste lapse A.S. (end. XXX)

ülalpidamiseks. Elatisraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkus seisneb selles, et

A.D ei ole teinud temalt mõistlikult oodatavaid jõupingutusi selleks, et

4

kohustust täita, sealhulgas ei võtnud ennast arvele töötukassas ega otsinud selle kaudu tööd; on eiranud oma garandikohustust alaealise lapse suhtes pikema aja jooksul 61 kuu ehk 5 aasta ja 1

kuu vältel; varjas enda tulusid, deklareerides neid tegelikest tuludest väiksematena või suurematena (2007.a deklareeritud tulu oli 23249 krooni – tegelikult maksti talle K-Most AS poolt kokku 10016 krooni; 2010.a deklareeritud tulu oli 96364 krooni – tegelikult maksti talle

Savekate OÜ poolt kokku 109997 krooni), jättis tööandjat teavitamata oma elatisraha maksmise kohustusest. Elatise võlgnevus seisuga 31.07.2013.a moodustab 9002,10 eurot.

Sellega pani A.D toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimist ei ole.

KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.D-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus 03.10.2007.a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse - 3 kuu pikkusest vangistusest ja 08.04.2008.a Tartu Maakohtu otsusega

mõistetud karistuse – 2 kuu ja 14 päeva pikkusest vangistusest, lugedes kergema karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 3.kuu pikkune vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kuriteo eest mõistetud karistust- 5 kuu pikkust

vangistust, Tartu Maakohtu 03.10.2007.a ja 08.04.2008.a otsustega mõistetud liitkaristuse –

3 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 8 kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada 8 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses (240 vangistuse päeva eest). KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 6 kuu jooksul.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/