2-14-53823/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-14-53823

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-53823

Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Kohtuasi KERESE 15 NARVA KORTERIÜHISTU avaldus muutmiskande tegemiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.05.2014.a määrus nr M 40017177/8

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KERESE NARVA KORTERIÜHISTU määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (määruskaebuse esitaja): KERESE NARVA KORTERIÜHISTU (registrikood: 80218285; asukoht: Narva), seaduslik esindaja Marina Komarova

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 27.05.2014.a määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta KERESE 15 NARVA KORTERIÜHISTU kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud 1. 28.04.2014.a esitatud kandeavalduse alusel taotles avaldaja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemist korteriühistu aadressi, juhatuse liikmete esindusõiguse piirangu, majandusaasta andmete ja põhikirja muutmise kohta. Lisadokumendid esitas avaldaja 02.05.2014.a.

Registripidaja jättis avalduse 09.05.2014.a määrusega käiguta, andes avaldajale 15 päeva arvates määruse tegemisest seaduse nõuetele vastava põhikirja esitamiseks. Registripidaja leidis, et kandeavaldusele lisatud põhikirja uus tekst ei vasta seaduse nõuetele. Põhikirja uus

Tsiviilasi nr: 2-14-53823

2(3) tekst on koostatud eesti ja vene keeles. Kui põhikiri on algselt koostatud eesti keeles, tuleb registripidajale esitada ainult eestikeelne põhikiri. Kui põhikiri on algselt koostatud vene keeles, tuleb registripidajale esitada eestikeelne notariaalne tõlge. Registrisse on kantud korteriühistu nimi KERESE 15 NARVA KORTERIÜHISTU. Kandeavaldusele lisatud põhikirja uue teksti p 1.1 kohaselt on korteriühistu nimi KERESE 15 NARVA. Dokumentides on märgitud erinev nimi. Registrisse kantakse üks nimi, mis on märgitud põhikirjas. Korteriühistu nimi peab sisaldama täiendit „korteriühistu”. Tähtaja jooksul esitati uuesti samasisuline põhikirja tekst, st põhikiri on koostatud eesti ja vene keeles.

2. Maakohus jättis 27.05.2014.a määrusega avalduse rahuldamata.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse KÜS-is reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst (MTÜS § 23 lg 2).

Registrit peetakse eesti keeles. Põhikirjamuudatus jõustub vastava kande tegemisest registrisse. Registripidaja annab kandega avalikkusele teavet seaduses sätestatud registrisse kantavate andmete kohta. Põhikirja muutmise kanne on õigustloov kanne. Põhikirja muutmine, st põhikirja uus tekst omandab õigusliku tähenduse alates kandest registris. Registripidajale esitatakse põhikirja terviktekst. Registripidaja ei saa teha kannet põhikirja võõrkeelse osa kohta.

Äriregistrit peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse registripidajale vandetõlgi või notari poolt kinnitatud eestikeelse tõlkega või eestikeelse tõlkega, millel notar on kinnitanud tõlkija allkirja (MTÜS § 76, ÄS § 27 lg 1; 2). Mittetulundusühingul võib olla ainult üks nimi (MTÜS § 4 lg 4). Mittetulundusühingu nimi märgitakse mittetulundusühingu põhikirjas (MTÜS § 7 lg 1 p 1). Kandeavalduse alusel kantakse registrisse põhikirjas märgitud nimi (MTÜS § 10 lg 1 p 1; lg 2). Korteriühistu nimi peab sisaldama täiendit „korteriühistu” (KÜS § 2¹ lg 1).

Mittetulundusühing on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid. Registripidajale esitatavas dokumendis peavad olema märgitud seaduses sätestatud andmed (MTÜS § 78 lg 2). Seadus nõuab registripidajalt esitatavate dokumentide seadusega sätestatud vormija sisunõuete järgimise kontrollimist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-139-08). Registripidaja keeldub kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele (MTÜS § 79 lg 5). Kuivõrd avaldaja jättis registripidaja 09.05.2014.a määruse p-s 1 märgitud puuduse kõrvaldamata, jättis kohus avalduse rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2).

3. Maakohtu määruse peale esitas avaldaja 10.06.2014.a määruskaebuse, milles palus tühistada kandemääruse ning rahuldada uue määrusega tema avaldus ja teha registrisse taotletavad kanded. Avaldaja põhikirja uus tekst koostati eesti ja vene keeles, eesti keel on peakeel. Avaldaja uus põhikirja tekst kinnitati 13.04.2014.a üldkoosolekul KÜS § 4 lg 1 kohaselt. Avaldaja andmetel on registrisse kantud juba küllaltki suur arv põhikirju, milliste tekst on koostatud nii eesti kui vene keeles. Kui avaldaja esindaja tõi 23.05.2014.a avaldaja põhikirja uue teksti kohtusse, kinnitas registrisekretär, et avaldaja põhikirja uus tekst vastab seadusele. Seega ei ole avaldaja hinnangul kaevatav määrus õiglane.

Tsiviilasi nr: 2-14-53823

3(3) 4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruses esitatud põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Maakohtu registriosakond saab kandeavalduse lahendamisel lähtuda seadusest. Maakohus leidis õigesti, et registrit peetakse eesti keeles ning et registripidajale tuleb esitada dokumendid kas eesti keeles või ametliku tõlkega. Kahes keeles dokumentide esitamise võimalust seadus ette ei näe. Seda isegi mitte siis, kui avalduse esitaja nimetab ühte keeltest esmaseks keeleks. Registripidaja peab iga avalduse läbivaatamisel lähtuma seadusest. Seega, isegi siis, kui varasemalt on võib-olla õnnestunud registripidajale mingeid kakskeelseid dokumente esitada, ei tähenda, et registripidaja saaks või tohiks edaspidi väidetavast väärpraktikast lähtuda ning seadusele mittevastavaid dokumente vastu võtta.

7. Registripidamise menetluses otsustab kandeavaldusete rahuldamise üle kohtunikuabi, mitte kohtu registriosakonna sekretär. Kohtu registriosakonna sekretär võib küll anda avaldajale näpunäiteid selle kohta, kas tema hinnangul tuleks veel mingeid dokumente esitada või neid teisiti vormistada, kuid kandeavalduse rahuldamise otsustuse teeb selleks pädev isik – kas kohtunikuabi või kohtunik ning isegi siis, kui registris töötav sekretär arvab, et dokumendid vastavad seaduse nõuetele, ei saa selline arvamus kohustada kohtunikuabi teistsugust otsustust tegema. Seda juhul, kui kandeavaldus seaduse nõuetele ei vasta.

8. TsMS §-dest 171 ja 172 tulenevalt tuleb jätta käesoleva menetluse kulud avaldaja kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal