3-12-593/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-593 Haldusasi P.G. kaebus Politseija Piirivalveameti 11.03.2012. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.05.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.G. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.G. Vastustaja Politseija Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON Jätta P.G. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.05.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri (edaspidi PPA) 11.03.2012. a otsusega pikendati P.G. osas lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra kuni 08.04.2012.

2. 22.03.2012 esitas P.G. Tartu Halduskohtule kaebuse koos taotlusega riigi õigusabi saamiseks seoses PPA 11.03.2012 otsuse nr 1020460294 vaidlustamisega. Kaebuses taotleti 11.03.2012. a otsuse õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamist ning õigusvastase otsusega tekitatud kahju hüvitamist. Riigi õigusabi vajas kaebaja taotluse kohaselt selleks, et advokaat koostaks eestikeelse kaebuse ja esindaks taotlejat menetluses eesti keeles.

3. Tartu Halduskohus jättis 02.04.2012. a määrusega haldusasjas nr 3-12-608 kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata, kuna taotlejale on juba antud riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ja isiku esindamiseks kohtumenetluses haldusasjas nr 3-12-593, kus vaidlustati sedasama haldusakti ning teist korda sisuliselt samas asjas talle riigi õigusabi ei anta. Samas määruses märkis halduskohus ka seda, et haldusasjas nr 3-12-593 koostatav kaebus lisatakse haldusasja nr 3-12-608 materjalide juurde.

4. 16.04.2012 esitas P.G. määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 02.04.2012. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt erineb haldusasjas nr 3-12-593 esitatud kaebus käesolevas asjas esitatud kaebusest ning tegemist on erinevate õigusrikkumiste vaidlustamisega.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 19.10.2012. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määruse muutmata.

6. 05.11.2012 esitas kaebaja ringkonnakohtu 19.10.2012. a määruse peale kassatsioonkaebuse.

7. 30.01.2013. a määrusega jättis Riigikohus kaebaja määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata.

8. PPA 30.04.2014. a otsusega nr. 109372218/TEP pikendati P.G. tähtajalist elamisluba kuni 30.09.2016. PPA 30.04.2014. a otsusega nr. 1020460294 tunnistati P.G. le koostatud lahkumisettekirjutus VSS § 13 lg 2 alusel seoses ettekirjutuse tegemise aluse äralangemisega kehtetuks.

9. Tartu Halduskohus tagastas 28.02.2013. a määrusega kaebajale haldusasjas 3-12-593 esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mille peale kaebaja esitas määruskaebuse.

10. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19.12.2013. a määrusega Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a määruse ja saatis haldusasja tagasi haldusasjades nr 3-13-608 ja 3-12-593 ebaselge menetlusliku olukorra lahendamiseks ning kaebuste või kaebuse menetlusse võtmisel või tagastamisel arusaadavalt väljendamiseks, millise(d) kaebuse(d) halduskohus konkreetses asjas täpselt tagastab.

11. Tartu Halduskohus võttis haldusasja 3-12-593 juurde riigi õigusabi korras esitatud kaebuse PPA 11.03.2012. a otsuse tühistamiseks.

12. Tartu Halduskohtu 09.05.2014. a määrusega tagastati kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Otsus lahkumiskohustuse tähtaja pikendamiseks ei saa kuidagi kaebaja huve ja õigusi rikkuda ning selle vaidlustamisega ei saavuta kaebaja oma eesmärki, milleks on seaduslikul alusel Eesti riigis viibimine. Lahkumiskohustuse pikendamise otsus ei too isikule kaasa negatiivseid tagajärgi. Lahkumisettekirjutuse tagajärgi oma õigustele ja vabadustele on kaebajal võimalik vaidlustada üksnes nimetatud haldusasja raames. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § lg ja kehtestatust tulenevalt saab pärast lahkumisettekirjutusega määratud vabatahtliku täitmise tähtaja saabumist lahkumiskohustuse igal ajal välismaalase kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel sundtäita. Samast õiguslikust alusest tulenevalt poleks kaebajal võimalik lahkumiskohustuse pikendamise otsuse vaidlustamise abil oma õigustele soovitud kaitset saada veel ka seetõttu, et kaebuse Jõhvi kohtumajja saabumise hetkeks oli vaidlusaluse otsusega määratud tähtaeg praktiliselt juba möödunud. Haldusmenetluse seaduse § 60 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ainult kehtiv haldusakt. Sama seaduse § 63 lg-st 1 tulenevalt on tühine haldusakt algusest peale kehtetu. Seega ei saa Eestist lahkumise kohta tehtud ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise otsuse tühiseks tunnistamine samuti olla kaebaja huvides. Vastava nõude rahuldamine tähendaks seda, et tema Eestis viibimine on olnud otsuses märgitud ajavahemiku jooksul üldse ilma seadusliku aluseta, kuid niisugune lahend ei tekita Politseija Piirivalveametile kohustust kaebaja Eestis viibimise legaliseerimiseks.

13. 26.05.2014 esitas kaebaja advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 09.05.2014. a määruse peale ning koos sellega ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrusega vabastati kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, jäeti määruskaebus rahuldamata ning edastati lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

14. P.G. määruskaebuses taotletakse Tartu Halduskohtu 09.05.2014. a määruse tühistamist. PPA on ebaseaduslikult pikendanud lahkumisettekirjutust. PPA otsus ei luba kaebajal jääda Eestisse seaduslikul alusel ning mitte kuidagi ei võimalda teostada või lahendada vabatahtlikku lahkumist Eestist Venemaale. PPA otsus väljasõidu pikendamise kohta takistas põhimõtteliselt välja selgitada kaebaja võimalusi sõita Eestist Venemaale. PPA otsus lahkumiskohustuse pikendamise kohta oli kuritegu elu, tervise, inimväärikuse vastu, kuna ilma seadusliku aluseta ei ole võimalik riigis viibida selliselt, et oleks tagatud õigus elule, tervisele, inimväärikusele. PPA pikendas lahkumisettekirjutust, teades ja ignoreerides asjaolu, et kaebajal ei ole seaduslikke vahendeid eksisteerimiseks riigis, et kaebajal ei ole olemas varjupaika, hügieenivahendeid, ravimeid, rõivaid ega minimaalses koguses toitu. PPA on väljasaatmist ja lahkumisettekirjutuse pikendamist teostanud kui ebaseadusliku karistamise meedet, PPA põhjendab kaebaja väljasaatmist Vene Föderatsiooni väljamõeldistega. PPA otsust lahkumisettekirjutuse pikendamise kohta ei ole võimalik täita.

15. PPA vastuses määruskaebusele leitakse, et halduskohtu 09.05.2014. a määrus on õiguspärane ja see ei kuulu tühistamisele. Lahkumiskohustuse pikendamise otsus on isikut soodustav haldusakt, mis mitte ei piira adressaadi õiguseid, vaid täiendab neid. Kaebaja vastupidised väited ei ole antud juhul asjakohased. Riigikohus on teinud haldusasjas 3-3-1-74-13 määruse kaebaja sarnases asjas. Riigikohus leidis, et PPA omal algatusel tehtud lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise otsus on soodustav haldusakt ning kui kaebaja eesmärgiks on lahkumiskohustusest vabanemine, siis ei ole sellise soodustava haldusakti vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. PPA nõustub halduskohtuga selles, et kuna lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse näol on tegemist haldusaktiga, mille tegemine on selle adressaadi huvides ning millega ei rikuta selle adressaadi õiguseid ega seata adressaati varasemaga võrreldes ebasoodsamasse olukorda, siis ei saa sellest otsusest tuleneda ka riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. Õige on halduskohtu seisukoht, et esitatud kaebusega ei olnud kaebajal võimalik oma taotletud eesmärki – Eesti riigis elamise seadustamist - saavutada ning vastav otsus kaebajale negatiivseid tagajärgi kaasa ei toonud. Ringkonnakohus märgib, et ka Riigikohtu halduskolleegium on kaebaja määruskaebuse lahendamisel haldusasjas nr 3-3-1-74-13 17.12.2013 tehtud määruses leidnud, et kuna lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise otsus on isikut soodustav haldusakt, ei ole selle vaidlustamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et ühtlasi ei saaks haldusakti tühistamine enam kuidagi kaebaja eesmärgi saavutamist mõjutada ka põhjusel, et PPA 30.04.2014. a otsusega tunnistati kaebaja suhtes 08.02.2012 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks kehtetuks ning samal kuupäeval koostatud otsusega pikendas PPA kaebaja tähtajalist elamisluba kuni 30.09.2016. Seega saavutas kaebaja oma eesmärgi Eestis elamisloa saamiseks veel enne käesolevas haldusasjas vaidlustatud Tartu Halduskohtu 09.05.2014. a määruse koostamist.

18. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.05.2014. a määrus muutmata.

Agu Timmi

Maili Lokk

Tiina Pappel