3-12-1906/20 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1906

Haldusasi

Rivo Kala kaebus kohustamaks Tartu Vanglat väljastama

kaebajale 15. märtsist 2004 kuni 6. maini 2008 vangla

kauplusest ostetud kaupade sisseostu- ja müügihinnad

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rivo Kala apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rivo Kala

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Kohustada Tartu Vanglat uuesti läbi

vaatama kaebaja teabenõuet, milles nõutakse perioodil 15. märtsist 2004 kuni

6. maini 2008 müüdud kaupade sisseostuhindade väljastamist. Jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata osas, milles nõutakse Tartu Vanglalt ostetud

kaupade kassatšekkide koopiate väljastamist.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a otsus osas, millega jäeti

rahuldamata kaebaja nõue müüdud kaupade sisseostuhindade väljastamiseks

perioodil 15. märts 2004 kuni 6. mai 2008. Jätta jõusse halduskohtu otsuse see

osa, millega jäeti rahuldamata kaebus ostetud kaupade kassatšekkide koopiate

väljastamiseks. Vastavas osas asendada Tartu Halduskohtu otsuse põhjendused

käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Jätta menetluskulud 15 euro ulatuses kaebaja kanda ning nõuda kaebaja kasuks

vastustajalt välja menetluskulud 15 euro ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega

22. september 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Rivo Kala esitas 30. mail 2012 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis, et talle

väljastataks talle tema poolt 15. märtsist 2004 kuni 6. maini 2008 tehtud sisseostude kohta ühtne

nimekiri koos kaupluse tšekkidega. Samuti soovis ta ostetud elektriseadmete kassatšekkide

koopiaid ning taotles vanglalt temale müüdud kaupade sisseostuhindade väljastamist.

Tartu Vangla jättis 28. juunil 2012 R. Kala taotluse rahuldamata, mistõttu esitas R. Kala vaide,

mis jäeti 8. augusti 2012. a vaideotsusega nr 1-11/305-1 rahuldamata.

2. R. Kala esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat väljastama

talle 15. märtsist 2004 kuni 6. maini 2008 tehtud sisseostude nimekirja koos kaupluse tšekkidega

ning müüdud kaupade sisseostuhinnad. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja teada, millist protsenti

on temalt kaupade ostmisel võetud ja kas see on olnud õiglane, saab ta otsustada pärast seda, kui

Tartu Vangla on talle kõik asjassepuutuvad dokumendid esitanud.

3. Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel:

3.1. Kuni 24. juulini 2009 kehtinud vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 redaktsiooni kohaselt

võis kinnipeetav vangla kontrollimisel osta oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades

sätestatud korras toiduaineid, isikliku hügieenitarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on

lubatud. Sellega võimaldas vangla kaebajal astuda tsiviilõigussuhtesse. Halduskohus leidis, et

toona kehtinud redaktsiooni kohaselt ei olnud kaupade müümine vangla avalik-õiguslik ülesanne

ning kaupade sisseostuhindade näol ei olnud tegemist avaliku teabega, mistõttu ei kohaldu antud

juhul avaliku teabe seaduses sätestatu.

3.2. Kaebajale on kõikide talle müüdud kaupade kohta väljastatud kauba kättesaamisel allkirja

vastu kaupluse tšekk, millel on fikseeritud ostu kuupäev, kauba kogus, selle hind ning tasumisele

kuuluv summa. Sisseostuhindade kohta andmete väljastamata jätmine on põhjendatud sellega, et

vangla kauplus ostab kaupu erinevatelt müüjatelt, igaühega neist on sõlmitud eraldi

müügilepingud, mistõttu on tegemist võlaõigusliku lepinguga. Kaupade ostmiseks sõlmitud

müügilepingud ei puuduta kolmandaid isikuid. Kuna tegemist ei ole avaliku teabega, ei saa Tartu

Vanglat kohustada vastavat teavet kaebajale avaldama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. R. Kala esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega kaebaja kohustamisnõue rahuldataks. Kaebuse põhjendused:

4.1. Põhiseaduse (PS) §-de 13 ja 15 kohaselt on kaebajal õigus kohtulikule kaitsele.

4.2. Kui vangistusseaduses puudus kuni 24. juulini 2009 regulatsioon, mis lubanuks vanglal

müüa kaupu juurdehindlusega, oli kogu tegevus kuni nimetatud perioodini õigusvastane.

Järelikult puudus vanglal toona võimalus ka hinnalisa määramiseks.

4.3. Regulatsiooni puudumine ei ole kooskõlas PS §-ga 113, mille kohaselt kõik avalik-

õiguslikud kohustused tuleb kehtestada Riigikogu poolt vastu võetud ja seadusega vormistatud

õigusaktiga.

4.4. Tähtsust ei oma asjaolu, kas kaebajal on tšekid alles või mitte, sest kui tal puuduvad

sisseostuhinnad, ei ole võimalik välja arvutada juurdehindluse protsenti. Seadus kohustab

raamatupidamisdokumente säilitama vähemalt 10 aastat, mistõttu on vastustajal vastavad

dokumendid olemas.

4.5. See, et kaebaja pidi ostma kaupu, mis olid kallimad võrreldes kaupadega väljaspool vanglat,

oli vastuolus Euroopa Vanglareeglistiku p-ga 35.1.

5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt:

5.1. Viited PS §-dele 13 ja 15 on arusaamatud. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, kuidas on rikutud

kaebaja õigust kohtulikule kaitsele.

5.2. Kuna halduskohus vaatas läbi kaebaja kohustamisnõuet, mitte kahju hüvitamise nõuet, on

asjassepuutumatud kõik kaebaja väited seoses kaupade juurdehindluse kehtestamise

õiguspärasusega.

5.3. Asjakohatu on väide ka dokumentide säilitamise ajalise pikkuse osas.

5.4. Kaupluses müüdavate kaupade sisseostuhinnad ei olnud kuni 24. juulini 2009 avalikuks

teabeks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 tähenduses. Kuna avaliku teabe seadus sätestab

juurdepääsu võimaldamise üksnes avalikule teabele ja eraõiguslikus suhtes sõlmitud lepingute ja

kokkulepete avalikustamist kolmandatele isikutele seadus ette ei näe, ei ole võimalik ka

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 tulenevalt vanglat kohustada avaldama kaebajale

teavet, mis ei ole avalikuks teabeks AvTS § 3 lg 1 tähenduses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

7. Käesoleval juhul on vaidluse all küsimus, kas Tartu Vangla on kohustatud väljastama

kaebajale Tartu Vangla kaupluse vahendusel tehtud sisseostude kohta kassatšekkide koopiad ja

müüdud kaupade sisseostuhinnad. Käesoleval juhul tuleb kontrollida, kas kaebaja nõuab avaliku

teabe väljastamist AvTS § 3 lg 1 tähenduses.

8. Perioodil 15. märts 2004 kuni 6. mai 2008 kehtis VangS § 48 lg 1 järgmises sõnastuses:

„Kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta

vangla kontrollimisel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas

on lubatud. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka vangla kontrollimiseta.“ Alates

24. juulist 2009 kehtib nimetatud säte järgnevas sõnastuses: „Kinnipeetav võib oma isikuarvel

oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja

muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline

isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind võib olla

sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka

väljaspool vanglat.“ Ka varasemalt kehtinud vangistusseaduse redaktsiooni kohaselt oli vangla

kohustatud tagama kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimaluse (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus nr 3-3-1-72-11, p 9; vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 16. veebruari 2010. a määrus nr 3-3-4-1-10, p 5). Seega on väär halduskohtu

seisukoht, et kuni 24. juulini 2009 ei olnud kaupade müümine vangla avalik-õiguslik ülesanne.

9. Kuna kohustus tagada kinnipeetavatele võimalus teha sisseoste on avalik-õiguslik, on sellega

seotud teave samuti avalik teave. Kuigi Riigikohtu praktikas on omaks võetud seisukoht, et kui

kinnipeetav ostab vanglalt kaupa, on tegemist eraõiguslikule regulatsioonile alluva

müügilepinguga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus nr 3-3-1-72-11,

p 10), ei tohi sellest järeldada, et kaupade sisseostmine ja seeläbi kohustuse täitmine tagada

sisseostude tegemise võimalus oleks samastatav juhuga, kui kinnipeetav on sõlminud kauba

müüjaga müügilepingu ja tasunud ostetud kauba eest müügihinna. Seega leiab ringkonnakohus,

et kauba sisseostuhind on avalik teave (AvTS § 3 lg 1) ning vangla tuleb nimetatud teabe osas

lugeda teabevaldajaks AvTS § 5 lg 1 p 1 mõttes.

10. Reeglina tuleb teabevaldajal teabenõue täita, teabenõude täitmisest keeldumist reguleerib

AvTS § 23. Kuna käesoleval juhul on soovitud kauba sisseostuhindade väljastamist nelja-aastase

ajaperioodi kohta, võib käesoleval juhul esineda alus teabenõude täitmisest keeldumiseks AvTS §

23 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel. Seega kohustab ringkonnakohus Tartu Vanglat vastavas osas

vastustajale esitatud teabenõuet uuesti läbi vaatama (RVastS § 6 lg 4).

11. Kaebaja on kaebuses nõudnud ka vangla kaupluse vahendusel tehtud sisseostude kohta

kassatšekkide koopiate väljastamist. Vangla vastusest kaebusele (tl 19 ja 19p) nähtub, et

kaebajale on ostude sooritamisel väljastatud kviitungid, millest nähtuvad nii ostu sooritamise

kuupäev, ostetud esemete nimekiri, ostude kogus kui ka nende maksumus. Kaebaja ei väida, et

talle oleks kassatšekid ostude sooritamise järgselt jäetud väljastamata. Kuna tegemist on

informatsiooniga, mis kaebajal juba olemas on, ei ole täiendav kassatšekkide koopiate

väljastamine põhjendatud. Lisaks ei selgu nendelt seegi, milline oli kaupade sisseostuhind.

12. Apellatsioonkaebuses esitatud viited PS §-de 13 ja 15 rikkumisele ei asjakohased, kuna

kaebaja on saanud realiseerida õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ringkonnakohus

jätab tähelepanuta kaebaja väited osas, mis puudutavad kaupadele juurdehindluse kehtestamise

õiguspärasust, kuna käesoleval juhul on kohtu menetluses kohustamiskaebus, milles nõutakse

teabenõude täitmist, mitte hüvitamiskaebus, mistõttu ei oma asjas tähtsust see, kas juurdehindlust

puudutava regulatsiooni puudumine vangistusseaduse varasemas redaktsioonis oli õigusvastane

või mitte.

13. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus R. Kala

apellatsioonkaebuse osaliselt ning kohustab Tartu Vanglat uuesti läbi vaatama teabenõuet osas,

milles nõutakse perioodil 15. märts 2004 kuni 6. mai 2008 müüdud kaupade sisseostuhindade

väljastamist. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebuse nõudes väljastada kaebajale tehtud

sisseostude kassatšekkide koopiad. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tühistab ringkonnakohus

Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a otsuse vastavas osas.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise

korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna käesoleval juhul rahuldas

ringkonnakohus kaebuse ühe nõude, jäävad menetluskulud 50% ulatuses kaebaja kanda ning

50% ulatuses tuleb need vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Halduskohtusse kaebuse

esitamisel tasus kaebaja riigilõivu 15 eurot (vt 13), samuti tasuti 15 eurot riigilõivu

apellatsioonkaebuse esitamisel. Seega on kaebaja kahes astmes kandnud menetluskulusid kokku

30 euro ulatuses. Nimetatud summast 15 eurot jääb kaebaja kanda, 15 eurot tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene