1-12-5670/47 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta

Kohus Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

Kohtuistungi aeg ja koht 21. august 2014.a.

18. august 2014.a. Rapla

Kriminaalasja number 1-12-5670

Kohtunik Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla

talituse kriminaalhooldusametnik Piret Berlini erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu R.S

(isikukood xxx, elukoht XXXXXX maakond xxxxxx vald xxxxxxxxx küla xxxxxxxxxx) Kohaldatud menetlusnormid

KrMS § 427 lg 2 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Jätta kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Harju Maakohtu 11. septembri 2012.a. otsusega R.S-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja lugeda vangisatuse asenduseks ette üldkasuliku töö tegemise tähtaeg alates 03.aprillist 2014.a. kuni 01.juulini 2014.a. peatatuks.

Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

2

Asjaolud

R.S on süüdi mõistetud Harju Maakohtu poolt 11. septembril 2012.a. KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 201 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1 ja 2, § 199 lg 2 p 4 ja § 424 järgi ja karistatud vangistusega

üks (1) aasta üks (1) kuu ja kakskümmend üheksa (29) päeva. Pärast eelvangistuses viibitud aja mahaarvamist jäi vangistuse kandmata osaks üks (1) aasta üks (1) kuu ja kakskümmend kolm (23)

päeva, milline asendati KarS 69 lg. 1 kohaselt 826 tunni üldkasuliku tööga. Viimase tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö ajal on R.S täitma KarS § 75 lg 1 ete nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

12. juunil 2014.a. esitas Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Harju Maakohtule erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna R.S hoidus

kahele hoiatusele vaatamata üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja selleks ajaks oli tegemata 485

töötundi. Harju Maakohtu 01. juuli 2014.a. määrusega jäeti vangistus täitmisele pööramata, sest

kriminaalhooldusametnik loobus kohtuistungil oma taotlusest. R.S avaldas soovi teha

üldkasulik töö Rapla maakonnas, kus on tema elukoht. Majanduslik olukord ei võimaldanud Tallinnas tööd tegemas käia. Tähtaeg üldkasuliku töö tegemiseks lõpeb 10. septembril 2014.a.

06. augustil 2014.a. esitas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande, mille kohaselt on R.S üldkasuliku töö tegemise ajal on rikkunud kontrollnõudeid ja pannud toime väärtegusid. Talle on määratud kolm

erinevat kohta üldkasuliku töö sooritamiseks. Neist viimane on Kohilas ja jääb R.S-i

praeguse elukoha lähedale. R.S on hõivatud palgatööga, kuid on olnud ka sellest vabu

perioode. Vaatamata sellele ei ole R.S üldkasulikku tööd kohusetundlikult sooritanud. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole olnud puudus niivõrd ajast, vaid motivatsioonist. Ettekande esitamise päeva seisuga oli tegemata 485 töötundi, mida ei ole enam võimalik tähtaja piires teha. Seepärast teeb kriminaalhooldaja ettepaneku vangistuse täitmisele pööramiseks.

Kohtuistungi ajaks oli R.S asunud Kohila Vallavalitsuse korralduses üldkasulikku tööd

tegema ja tegemata töötundide arvuks oli jäänud 429. R.S ei nõustu vangistuse täitmisele pööramisega ja kinnitab, et ta ei suutnud Tallinnas enam üüri tasuda ja oli sunnitud k.a. märtsikuu

alguses asuma elama Rapla maakonda Salutagusele. Kriminaalhooldaja ei olnud aga nõus

kriminaalhoolduse üleviimisega Raplasse. Tallinnas ei olnud majanduslikel põhjustel enam võimalik üldkasulikku tööd tegemas käia. Viimati tegi ta seda jaanuaris. Palgatööd käis R.S

tegemas Tallinna lähedal, kuhu sai sõita koos töökaaslastega. K.a. juulikuus võttis ta Rapla

kriminaalhooldaja korralduse alusel kontakti Kohila Vallavalitsusega ja alustas juulikuus Kohilas

töö tegemist. Ajakava tehti kriminaalhooldaja poolt 05.augustil k.a. R.S kinnitab, et ta on valmis ette nähtud hulga tunde tööd tegema. Tal on alla aasta vanune laps.

21.augustil k.a. esitatud täiendavas ettekandes teeb kriminaalhooldaja ettepaneku üldkasuliku töö tähtaja peatamiseks alates 03.aprillist kuni 01.juulini 2014.a., kuna R.S puudus elukoha vahetuse tõttu võimalus sel perioodil üldkasulikku tööd teha.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud ja üldkasuliku töö tegemise

tähtaeg tuleb tagasiulatuvalt peatada. Kohtul ei ole alust kahelda, et R.S pidi majanduslike raskuste tõttu vahetama elukohta ja ei saanud pärast seda enam Tallinnas üldkasulikku tööd teha. Samuti ei ole alust kahelda, et R.S avaldas kriminaalhooldajale soovi jätkata üldkasuliku töö

3

tegemist oma elukoha lähedal. Kui 01.juulil k.a. toimunud kohtuistungil pidas kriminaalhooldaja võimalikuks üldkasuliku töö tegemine Rapla maakonda üle viia, siis peab süüdimõistetu saama ka

võimaluse ette nähtud arv tunde töötada. Juba 01.juulist k.a. ei olnud 485 töötunni tegemine 10.septembriks k.a. enam võimalik. Pärnu kriminaalhooldusosakonda määrati R.S ümber k.a. juulikuus ja tööd alustas R.S juba enne ajakava koostamist. KarS § 69 lg. 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatada süüdimõistetu perekondliku olukorra tõttu. Kohus leiab, et ka R.S kaotas pärast elukoha vahetust üldkasuliku

töö tegemise võimaluse sisuliselt perekondliku olukorra tõttu, sest elukoht tuli vahetada majanduslikel põhjustel ja seda perekonna huvides. R.S on 02.septembril 2013.a. sündinud laps. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku lugeda tähtaeg peatatuks alates 03.aprillist kuni 01.juulini 2014.a., millest kohus peab vajalikuks ka lähtuda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar Kohtunik