1-13-10422/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-13-10422

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja numb

er 1-13-10422 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär Heli Väinaste

Enjar Malm Tõlk

Svetlana Hamaza

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.M valve ’i elektroonilise kohaldamisega vangis

tusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu A.M, isikukood XXX, kodakondsuseta, rahvuselt venelane, haridus 8 klassi, elukoht xxxx

Kar .2015 istuse kandmise algus 18.12.2013 ja lõpp 14.06 Kaitsja

vandeadvokaat Mati Senkel

RESOLUTSIOON

Jätta A.M elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ (asukoht Liivalaia 41-11, 10145 Tallinn) kasuks 120,24 (ükssada kakskümmend eurot ja

24 senti, eurot) eurot v.-adv. Mati Senkeli poolt s.h on käibemaks 20%, s.o 20,04 määratud korras süüdimõistetu A.M-i kaitsjana osutatud õigusabi eest.

2

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu

120,24 ( eurot ja 24 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Mati ükssada kakskümmend Senkeli poolt osutatud õigusabi eest.

A.M tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse

jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.M-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.M on Viru Maakohtu kohtuotsusega 18.12.2013

199 lg süüdi tunnistatud KarS §

2 p 8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. A.M tunnistati süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga,

ja karistati vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 68 alusel arvati eelvangistus 20.06.2012 kuni 22.06.2012 karistusaja hulka ja karistati vangistusega 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. A.M-i suhtes kohaldati tõkendit vahistamine ja ta võeti vahi alla kohtusaalis. Tema karistusaja algus on 18.12.2013.a.

A.M on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Esimene kuritegu oli tapmine

ja vargus, seejärel narkootikumide tarvitamine vanglas, käesolev kuritegu on varavastane.

Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Alates 10.02.2014 töötab kinnipeetav majandustöödel. Alates 27.03.2014 toimuvad igakuised kohtumised ja motiveerivad vestlused

inspektor-kontaktisikuga sõltuvusainete teemadel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud jääb tal veel veidi enam kui 8 kuud ning kanda enam kui 9 kuud vangistust.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus . ed

Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda oma ema I V essil juurde üürikorterisse aadr xxxx ga korteriga, , kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavuste mis on eluks kõige ajalikuga sisustatud. Kommunaalteenuste eest korteril võlgnevusi ei ole. v

Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava ema I V ja kasuisa A I, kes andsid kirjaliku

nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elektroonilise valve seadmete

paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Seoses õpija käitumisprobleemidega oli isik suunatud Ahtme Erikooli, kus ta lõpetas 7 klassi. Riigikeel on Tartu Vangla andmetel kinnipeetaval hinnatud A1, kuid kinnipeetava väitel ta rääkida ei oska

ega ole nõus õppima. Kinnipeetaval puudub ametliku töö tegemise kogemus. ka Mitteametlikult on isik teinud harva juhutöid ehitustel. Alates aastast 2011 on isik xxxx (xxxx

aastaks). Kinnipeetava sissetulekuks vabaduses ol xxxx ja kuritegelikul teel saadud tulu. i Isiku toimetulekut mõjutasid narkootikumide tarvitamine ja võlad. Kinnipeetav on sooritanud tapmise rahalise kasu saamise eesmärgil.

3

A.M on vallaline, lapsi tal ei ole. Kinnipeetava lähedasteks on ema, õde ja kasuisa, kellega suhted on head ja toetavad. Lähivõrgustikus on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka kasuisa on kriminaalkorras karistatud. Korralikke sõpru, kes isikut vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Kinnipeetava elustiil vabaduses oli hoolimatu ja riskeeriv. A.M sooritas tapmise, olles alkoholijoobes (2002), samuti on teda karistatud väärteokorras tegude

eest, mis on toime pandud alkoholijoobes. Isik osales aastal 2009 Convictus tugigrupis, samuti osales ta 12 sammu programmis. Kinnipeetav antud valdkonnas probleemi ei näe ega

ole valmis osalema programmides. Kinnipeetava sõnul alustas ta narkootikumide (kanep)

tarvitamisega ca 13 aastaselt. Seejärel tulid moonivedelik, amfetamiin, heroiin. Murru Vanglas olles on isikut kriminaalkorras karistatud amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise

eest. Kinnipeetav eitab sõltuvust narkootikumidest. ETEV raames kaaluti sõltuvusravile

suunamise võimalust, kuid isik ei vasta kriteeriumitele. Aastal 2008 on isik läbinud Viha juhtimise programmi. Kinnipeetav väldib probleemidega tegelemist narkootikume tarvitades. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ametnikesse ja kriminaalhooldusesse suhtub isik positiivselt. Korduv karistatus viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Sõnades

väljendab kinnipeetav soovi loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid programmilistes

tegevustes ta osaleda ei soovi. Isiku puhul seisneb oht vägivalla kasutamises varalise kasu

saamise eesmärgil. Kinnipeetava puhul on uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 33% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 55%. Kuna riskiprotsent on keskmine, siis Viru Vangla toetab A.M-i

tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kui kohus otsustab

A.M-i tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 ja 8 sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhool I V dusametnik oma arvamuses märgib, et A.M-i lähedasteks on ema ,

õde A on surnud. Vangistuse ajal on lähedastega V ja kasuisa A I. Kinnipeetava isa A V suheldud kirjavahetuse, telefoni ning kokkusaamiste teel. I V sõnul kinnipeetaval probleeme

alkoholiga esinenud ei ole, küll on olnud tal probleeme narkootikumidega. Enne vangistust

kinnipeetav ei töötanud. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Kin lisa, töötades xxxx nipeetava ema I V on xxxx, kes teenib xxxx . Kasuisa

A I

ka tema on määratud xxxx korral ning võimalusel teeb juhutöid. Lähedased on nõus

kinnipeetavat toetama vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kui kohus peab

otstarbekaks A.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused.

A.M avaldas kohtuistungil soovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

t . Narkootikumide tarvitamisest suudab ta hoiduda. ingimisi enne tähtaega vabaneda Vabaduses soovib ta minna keevitajate kursustele, mida korraldab Töötukassa. Vanglas töötab

ta praegu meditsiiniosakonnas koristajana. Talle ei ole varem mõistetud tingimisi karistust.

Lisakohustuste täitmisega on ta nõus. A.M märkis, et teda on 3

-l korral kriminaalkorras karistatud, mitte 4-l korral.

Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma

seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei tingimisi soovi võtta osa A.M-i

enne tähtaega vangistusest vabast mise küsimuse läbivaatamisest a . Kuigi Viru Vangla poolt

23.05.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, arvab prokurör siiski, et nimetatud

süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. A.M-i

varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema

4

ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, mh tapmise,

narkootikumide tarvitamise eest vanglas ning rea varguste ja omavolilise sissetungi toimepanemise eest. Vahetult pärast karistusaja ära kandmist, s.o 08.04.2011 (infosüsteemi

X- A.M kuritegelikku tegevust, pannes ajavahemikus 25.07.2011 tee andmed), jätkas

kuni 16.05.2012 toi uusi tahtlikke varavastase ning avaliku rahu vastaseid kuritegusid me id (kokku 14 episoodi,

vargust omavoliline sissetung). Varasemad karistused ei ole sh 13 ja üks

talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. eelnimetatud vangla Väärib märkimist, et

iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt korduva üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 55 % ning vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 33%, mis ei ole madal risk. Teiste inimeste turvalisuse

tagamiseks nende vara-, isikuja – korteripuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Olukorras,

kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest

tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks,

oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste

panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav

ühe aasta kestel suudab selle läbida nõuetekohaselt, seda ka elektroonilise järelevalve

kohaldamisega. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (tapmise pani toime ning narkootikumide , olles alkoholijoobes; karistatud KarS § 262 alusel) tarvitamisega, sh vanglaasutuses (karistatud Harju Maakohtu 05.05.2008 kohtuotsusega KarS

§ 331 alusel kinnipeetava poolt mida võib narkootilise aine tarvitamise eest), pidada uue

kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu eelnevat korduvat karistatust ja

kuritegude arvu arvestades, puudub alus kinnipeetavat vabastada enne tähtaega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava

õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude

toimepanemisest ja tema ja kriminaalhoolduse käitumine katseajal võib olla negatiivne

teostamine proble (hoiduda uute kuritegude emne ning karistamise eesmärgid

toimepanemisest) jäävad täitmata. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega riivaks kannatanute j ühiskonna õiglustunnet. Prokurör peab vajalikuks märkida, et a

karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta A.M-i tingimi . si ennetähtaegset vabastamist

Kaitsja palus kohtul vabastada A.M vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja ei nõustu prokuröri selle seisukohaga, et kinnipeetava varasem elukäik ja toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema

ohtlikkusele, tuginedes kriminaalhooldaja iseloomustusele, mille kohaselt kuritegude

dünaamika on muutunud kergemaks. Samuti ei nõustus kaitsja prokuröri teise seisukohaga,

mille kohaselt prokuröril puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt, sest kinnipeetava suhtes pole varem katseaega kohaldatud ja tema käitumise

kohta katseajal puuduvad igasugused andmed. Pigem toetudes sellele, et kinnipeetava

kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, leiab kaitsja, et kinnipeetav suudab läbida

katseaja. Kinnipeetava puhul tuleb arvestada seda, et suhted lähedastega on tal head, ta on

nõus täitma kõiki tingimusi, mis talle käitumiskontrolli ajaks pannakse. Tõenäosusele, et ta

leiab vabaduses tööd, viitab see, et ta vanglas töötab. Iseloomustusest nähtuvalt saab

kinnipeetav töövõimetuspensioni, mis võimaldab teatud ulatuses ära elada. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on keskmine, mitte suur.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

5 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega kaitsja, ning Viru

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et ei kuulu süüdimõistetu A.M

elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. A.M on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas viibib ta teist korda, sest kuritegu KarS § 331 järgi (narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamine) – on toime pandud Murru Vanglas Ida-Viru Maakohtu 01.06.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 113 järgi mõistetud 8 aastast liitkaristust kandes. A.M kannab käesoleva

l ajal Viru Maakohtu 18.12.2013 199 lg 2 p 8,9 266 l otsusega KarS § ; § g 2 p 1 järgi mõistetud

1 aasta 5 kuu 27 päeva pikkust liitkaristust alates 18.12.2013. Eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistuse kandmiselt vabanes A.M 08.04.2011, kuid uued tahtlikud

kuriteod, mille eest ta praegu karistust kannab, on toime pandud juba mõni kuu hiljem,

ajavahemikus 25.07.2011 kuni 16.05.2012 (kokku 14 episoodi,

vargust

sh 13 ja üks

omavoliline sissetung). varasemad karistused, sh pikaajaline Eeltoodu näitab seda, et

vanglakaristus (8 aastat vangistust), ei avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset

mõju, sest ta jätkas nii vanglas karistust kandes kui ka vanglast karistuse kandmiselt

vabanedes uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Alkoholi tarvitamist (tapmine on toime pandud alkoholijoobes) ja narkootikumide tarvitamist (Harju Maakohtu 05.05.2008 otsusega karistatud KarS § 331 järgi) võib kinnipeetava puhul pidada uue kuriteo toimepanemise

riskifaktoriteks. Arvestades , samuti kõike eeltoodut võimalikku ebapiisavat materiaalset kindlustatust (kinnipeetav on xxxx, kellel puudub vabaduses garanteeritud töökoht) on kohtu arvates suur tõenäosus, et kinnipeetav jätkab elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Seda ei väära ka asjaolu, et

A.M-i Lisaks sellele riivaks puhul on kuritegude dünaamika läinud kergemaks.

süüdimõistetu A.M-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna ja arvukate kannatanute õiglustunnet, samuti ei vastaks see karistuse mõistmise eesmärkidele. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2

aasta jooksul 33% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on

55%, mis ei ole sugugi madal risk. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuvad

lähedased, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt

htu hinnangul ei kaalu käituma. Ko

A.M positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuse jooksul) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg s 3 sätestatud asjaolude Ühtlasi peab kohus vajalikuks - kogumis. märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning

üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset

vabastamist. Kohus leiab, et A.M-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Kohus tunnustab A.M selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 120,24 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et

nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

6

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 21. augusti 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu A.M-i määruskaebus rahuldamata.

Kohtumäärus jõustus 23. septembril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne nooremreferent