2-14-9600/29

2-14-9600/29 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2014-08-21

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2014. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-9600 Tsiviilasi Peeter Vinnal'i hagi Tiit Kiiver'i vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 222 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Hageja Peeter Vinnal, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja Tiit Kiiver, ...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2014. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-9600 Tsiviilasi Peeter Vinnal'i hagi Tiit Kiiver'i vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 222 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja Peeter Vinnal, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja Tiit Kiiver, isikukood *, elukoht *, e-post *, * Kostja nõustaja Mari Tarning

01.

august 2014

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt Tiit Kiiver’ilt (isikukood *) hageja Peeter Vinnal (isikukood *) kasuks 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot. 3. Edastada otsus hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

1.Hageja esitas 03.03.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 222 euro nõudes. 11.04.2014 edastati tsiviilasi läbivaatamiseks hagimenetluse korras. 30.04.2014 esitas hageja seadusele vastava hagi. 05.05.2014 võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 15.05.2014 ja 22.05.2014 esitas kostja kirjaliku vastuse. 11.06.2014 toimus kohtu eelistung. 01.08.2014 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil.

Hageja nõuded, hageja nõuete aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid

Hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku õigusabiteenuste osutamises ja teenuste eest tasumises. Hageja pidi esindama kostjat tsiviilasjas nr 2-10-57280. Hageja koostas kohtumenetluseks vajalikud dokumendid. Hageja ja kostja leppisid kokku, et teenuse eest tasub kostja 50 eurot tunnis. Hageja väidetel oli kostjale teada, et teenuse osutamiseks kulub ca 5 tundi. Hageja esitas 04.03.2011 kostjale kalkulatsiooni osutatud teenuste eest summas 250 eurot. Kostja tasus üksnes 65 eurot.

Hageja nõudis ülejäänud summa 185 euro tasumist. Kostja lubas tasuda osade kaupa, lükates pidevalt tähtaegu edasi. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 185 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 01.09.2011 kuni 03.03.2014 eest summas 37 eurot kooskõlas VÕS §-ga 113.

Hageja esitas kirjalike tõenditena poolte vahel toimunud e-kirjavahetuse /tl 35-38, 40-45/, kalkulatsiooni /tl 39/, õigusteenuste tunnihindade võrdluse /tl 84-85/. Hageja palus üle kuulata tunnistajana Taimi Metsandi ja Tarvo Lehtmaa

01.08.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde.

Kostja vastuväited ja seisukoht kohtus ning kostja poolt esitatud tõendid

3.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt leppisid pooled kokku, et kogu õigusteenuse maksumus on 1000 krooni ehk 64 eurot, mille kostja hagejale tasus. Poolte vahel sõlmiti suuline leping. Selge ei ole viiviste arvestus. Hageja tunnistas ka ise Skype vestluses, et kostja sai valesti aru, millistes tingimustes pooled kokku leppisid. Hageja käitumine on väljapressiv ja pahatahtlik. Hageja hirmutab kostjat. Hageja nõue on aegunud. Hageja tegutses kutsetegevuses, kostja on aga eriteadmisteta isik.

01.08.2014 toimunud kohtuistungil loobus kostja väitest, et hagi on aegunud /tl 108/.

Kostja esitas kohtule kirjaliku tõendina Skype vestluse /tl 63-64/.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära pooled leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - pooled sõlmisid suulise lepingu hageja poolt kostja esindamiseks tsiviilasjas nr 2-10-57280; - leping sõlmiti telefoni teel; - hageja loobus kostja esindamisest tsiviilasjas nr 2-10-57280 pärast 21.03.2011 toimunud Skype vestlust; - kostja on tasunud hagejale 65 eurot.

5.Hageja on kinnitanud, et pooled leppisid kokku tunnihinnas 50 eurot. Kostja on seisukohal, et pooled leppisid suulisel lepingu sõlmimisel kokku kogu teenuse eest summas 1000 krooni ehk 64 eurot. Kirjalike tõenditega on tõendatud, et pooled on suhelnud tsiviilasja nr 2-10-57280 pinnalt, kus hageja osutas kostjale õigusabi teenust /tl 35-28/. 22.02.2011 on hageja edastanud kostjale e-kirja, kus muu hulgas märgib, et ajakulu ehk arve kalkuleerin ka lähipäevil ära, siis saadan sellegi /tl 38/. Nimetatud tõend kinnitab, et pooled leppisid kokku teenuse eest tasumisel ajakulu arvestusega, mitte aga kogu teenuse eest ühe summana, mida väidab kostja. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks esitanud vastuväiteid ajakulu arvestuse põhimõttele peale seda, kui hageja talle 22.02.2011 e-kirja edastas. 04.03.2011 on hageja saatnud kostjale kalkulatsiooni /tl 39/.

Kostja poolt esitatud väljavõte Skype vestlusest kinnitab, et esimest korda on kostja esitanud vastuväiteid teenuse hinna osas alles 21.03.2011 /tl 63-64/. Kostja on seisukohal, et ta sai vist valesti aru, arvas, et kõik kokku tuleb 1000 krooni. 09.04.2011 on hageja teatanud kostjale, et ta palkas advokaadibüroo kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks, mille peale kostja 13.04.2011 e-kirjas palub saata hagejal endale arve puudu oleva summa peale / tl 41-42/.

19.05.2011 e-kirjas nendib kostja hagejale, et kui viimane Kärdla satub, eks ta siis annab midagi /tl 42-43/. Elektronkirjad, mida pooled on vahetanud aastal 2012 kinnitavad samuti, et kostja oli hageja ees võlgnevuses.

Kohtu hinnangul kinnitavad eelpool nimetatud kirjalikud tõendid, et pooled lepingu sõlmimisel leppisid kokku tasus teenuse osutamise eest ajatasuna, mitte aga kindla summana 1000 krooni kogu teenuse eest.

Kostja võttis kohtuistungil õigeks, et ta tasus hagejale 65 eurot enne, kui hageja loobus tema esindamisest /tl 108/. Seega tasus kostja hagejale enne kui ta saatis hagejale elektronkirju alates 13.04.2011, kus kostja sisuliselt tunnistab võlgnevust hageja ees, paludes saata endale arve puuduoleva summa kohta. Kohtu hinnangul kinnitab nimetatud asjaolu, et kostja oli teadlik poolte kokkuleppest tasus ajakuluna ning kostja on oma võlgnevust hiljem ka kinnitanud.

Tunnistaja T. M. ütlustega on tõendatud, et ta kuulis pealt kui hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe hageja poolt kostja esindamiseks. Tasus leppisid pooled kokku 50 € tunnis. Hiljem käis koos hagejaga korduvalt kostja juures, aga kostjal ei olnud kunagi raha, et hagejale ära maksta. Kostja lubas korduvalt, et maksab ära, hiljemalt möödunud aasta lõpuks lubas ära maksta /tl 1087.

Tunnistaja T. L. ütlustega on tõendatud, et ta kuulis pealt kui pooled sõlmisid kokkuleppe hageja poolt kostjale õigusteenuse osutamises. Kokkulepitud teenuse hinnaks oli 50 € tunnis. Oli juttu, et alguses läheb minimaalselt 2-3 tundi, kuid pärast tuleb neid tunde veel juurde. See vestulus oli jaanuari kuus /tl 108/.

Tunnistajate poolt antud ütlused tõendavad, et hageja ja kostja leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et tasu hageja poolt osutatud teenuste eest makstakse tunnitasuna 50 € tunnis.

Eeltoodud tõendite alusel on kohus seisukohal, et nii kirjalikud tõendid kui tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid õigusabi osutamise lepingu, mille eest kostja pidi tasuma hagejale vastavalt ajakulule 50 eurot tunnis.

Kalkulatsiooni kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 250 eurot. Kostja on tasunud 65 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale 185 eurot, millises summas on hageja ka põhinõude esitanud. Kostja ei ole kogu menetluse kestel esitanud vastuväiteid, et talle ei osutatud õigusabi vastavalt hageja poolt 04.03.2011 esitatud kalkulatsioonile. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 185 eurot Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 alusel, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Kostja oma lepingulisi kohustusi täitnud ei ole.

Hageja on esitanud viivise nõude summas 37 eurot perioodi 01.09.2011-03.03.2014 eest VÕS § 113 alusel. Kostja on kirjalikus vastuses seisukohal, et ei ole selge, kuidas on arvestatud viiviseid. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kostja on 16.05.2014 esitatud kirjalikus vastuses seisukohal, et hageja kohustus muutus sissenõutavaks 03.04.2011 /tl 63/. Hageja nõuab viivist alates 01.09.2011 kuni 03.03.2014 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, mis sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Perioodil 01.09.2011-03.03.2014. on VÕS § 113 lg-st 1 tulenev viivisemäär kõikunud tulenevalt võlaõigusseaduse muudatusest (jõustunud alates 15.04.2013) ja EKP intressi muudatustest (avaldatud Ametlikes Teadaannetes ja Eesti Panga kodulehel) vahemikus 7,75% kuni 8,75%. Arvestades intressimääraks kogu viivitatud perioodi eest 8% aastas (mis on üks minimaalsematest viivisemääradest viivitatud perioodi jooksul) on viivisearvestus alljärgnev: 185,37 eurot * 8% / 365 päevaga = 0,0406 senti päevas. Kostja on viivituses olnud kokku 914 päeva, seega arvestatud viivis on 914 * 0,0406 = 37,11 eurot. Seega on hageja hagiavalduses nõudnud viivist väiksemas määras kui seadusest tulenevalt oleks tal õigus olnud nõuda. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja viivisnõude summas 37 eurot.

Menetluskulud 10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Osundatud sätte alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik