3-13-1872/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1872 Haldusasi P.G. kaebus Politseija Piirivalveameti 1. augusti 2013. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18. juuni 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.G. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.G. Vastustaja Politseija Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON 1. Vabastada P.G. riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 18. juuni 2014. a määrusele. 2. Jätta läbi vaatamata P.G. määruskaebuses esitatud järgnevad nõuded ja taotlused: vaadata asi läbi sisuliselt ja mitte saata seda tagasi läbivaatamiseks esimese astme kohtus; määrata kaebuse läbivaatamise kuupäev; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse läbivaatamisel; tuvastada esimese astme kohtu otsuse õigusvastasus ja tühisus; määrata kohtu õiglasel äranägemisel hüvitise suurus riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse esitamisel; mõista kohtukulud välja Politseija Piirivalveametilt; tunnistada Politseija Piirivalveameti otsused õigusvastasteks; tuvastada Politseija Piirivalveameti otsuse tühisus; tühistada otsus seoses Politseija Piirivalveameti otsuse tühisuse ja õigusvastasusega. 3. Jätta P.G. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. juuni 2014. a määrus muutmata. 4. Jätta P.G. riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 1. augusti 2013. a otsusega pikendati P.G. osas Eestist lahkumiseks isikule pandud lahkumiskohustust 30 päeva võrra kuni 31. augustini 2013.

2. P.G. esitas 6. septembril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse eelpool nimetatud otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning kaebajale õiglase kompensatsiooni määramiseks. Koos kaebusega esitas P.G. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 11. septembri 2013. a määrusega tagastati P.G. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa kaebaja vaidlusaluse otsuse vaidlustamisega saavutada oma kaebuse eesmärki ja seadustada Eestis viibimist. Lisaks ei saa vaidlusalune haldusakt enam kaebaja õigusi ega kohustusi mõjutada, kuna haldusakt kaotas oma kehtivuse tähtaja möödumise tõttu. Lisaks oli tegemist kaebajale soodsa otsusega, mistõttu ei saanud see kaebaja õigusi rikkuda ega talle kahju tekitada.

4. P.G. esitas 24. septembril 2013 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11. septembri 2013. a määruse tühistamiseks. Kaebaja palus end määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastada ning määrata talle ka riigi õigusabi.

5. Tartu Halduskohtu 26. septembri 2013. a määrusega jäeti P.G. määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 11. septembri 2013. a määrusele riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata ning riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

6. P.G. esitas 18. oktoobril 2013 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26. septembri 2013. a määrusele.

7. Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2013. a määrusega jäeti P.G. määruskaebus käiguta, kuna määruskaebuses puudusid põhjendused, miks on vaidlustatud määrus kaebaja hinnangul õigusvastane.

8. P.G. esitas puuduste kõrvaldamise avalduse 11. novembril 2013, milles kordas menetluses varasemalt esitatud seisukohti.

9. Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2013. a määrusega võeti P.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. septembri 2013. a määrusele menetlusabi andmisest keeldumist puudutavas osas menetlusse ning jäeti määruskaebus rahuldamata. Rahuldamata jäeti ka P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 26. septembri 2013. a määruse vaidlustamise menetluses.

10. P.G. esitas Tartu Halduskohtu 26. septembri 2013. a määrusele määruskaebuse.

11. Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2014. a määrusega jäeti Tartu Halduskohtu 26. septembri 2013. a määrus muutmata.

12. P.G. esitas Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2014. a määruse tühistamiseks.

13. Riigikohtu 27. märtsi 2014. a määrusega jäeti P.G. määruskaebus menetlusse võtmata.

3

14. PPA 30. aprilli 2014. a otsusega tunnistati kehtetuks 8. veebruaril 2012 P.G. suhtes tehtud lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks.

15. Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a määrusega kohustati P.G. t tasuma 26. septembri 2013. a määruses märgitud nõutav riigilõiv 15 eurot määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 11. septembri 2013. a määrusele. Tartu Halduskohtu 26. septembri 2013. a määrus jõustus 27. märtsil 2014 tulenevalt Riigikohtu määrusest nr 3-7-1-3-64-14.

16. Tartu Halduskohtu 18. juuni 2014. a määrusega keelduti P.G. määruskaebuse menetlusse võtmisest HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 3 ning § 206 lg 1 alusel, kuna kaebaja ei täitnud Tartu Halduskohtu 26. septembri 2013. a määrusest tulenevat kohustust riigilõivu tasumiseks. Tartu Halduskohtu 26. septembri 2013. a määruse venekeelse tõlke sai kaebaja kätte 30. mail 2014, kuid täitnud ta seda ei ole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

17. P.G. märkis määruskaebuses, milles ta palus Tartu Halduskohtu 18. juuni 2014. a määruse tühistada, et tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda Eesti riigi tegevuse tõttu. Kaebajal puudub tulu. Määruskaebuses esitas P.G. veel järgnevad taotlused ja nõuded: vaadata asi läbi sisuliselt ja mitte saata seda tagasi läbivaatamiseks esimese astme kohtus; määrata kaebuse läbivaatamise kuupäev; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse läbivaatamisel; määrata kaebajale riigi õigusabi; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest riigi õigusabi määramise taotluse läbivaatamisel; tuvastada esimese astme kohtu otsuse õigusvastasus ja tühisus; määrata kohtu õiglasel äranägemisel hüvitise suurus riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse esitamisel; mõista kohtukulud välja PPA-lt; tunnistada PPA otsused õigusvastasteks; tuvastada PPA otsuse tühisus; tühistada otsus seoses PPA otsuse tühisuse ja õigusvastasusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohtule on lahendamiseks edastatud P.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. juuni 2014. a määrusele, millega keelduti menetlusse võtmast kaebaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 11. septembri 2013. a määrusele, kuna Tartu Halduskohtu 26. septembri 2013. a määrusega jäeti kaebaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata. Nimetatud määrus on jõustunud.

19. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha selles, kas määruskaebus halduskohtu 18. juuni 2014. a määrusele on õigesti menetlusse võetud (I). Seejärel lahendab ringkonnakohus talle edastatud määruskaebuse (II). Ringkonnakohus võtab seisukoha ka määruskaebuses esitatud taotluse osas riigi õigusabi määramiseks (III).

I

20. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.

21. Tartu Halduskohtu 25. juuli 2014. a määruses, millega võeti menetlusse P.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. juuni 2014. a määrusele, on märgitud, et määruskaebuse esitaja on

4

riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-st 10 tulenevalt vabastatud sama seaduse § 571 lg-s 6 ettenähtud 15-eurose riigilõivu tasumisest.

22. Kaebaja on määruskaebe korras vaidlustanud määrust, millega keelduti tema määrust menetlemast. Selle määruse peale esitatud määruskaebuse puhul ei ole tegemist RLS § 22 lg 1 p-s 10 nimetatud juhuga, st menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamisega, vaatamata sellele, et 18. juuni 2014. a halduskohtu määrusega keelduti määruskaebust tõepoolest menetlusse võtmas põhjusel, et kaebaja ei olnud määruskaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu tasunud.

23. Tulenevalt HKMS § 206 lg 1, § 187 lg 4 ja § 55 koostoimest peaks kõrvaldatava puuduse olemasolul määruskaebuse käiguta jätma ja andma tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Samas leiab ringkonnakohus, et nähtuvalt asjas esitatud materjalidest ja seisukohtadest, ei ole usutav, et P.G. oleks tema majanduslikku seisu arvestades suuteline nõutavat riigilõivu tasuma. Ringkonnakohus vabastab seetõttu P.G. riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ja lahendab sisuliselt P.G. esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18. juuni 2014. a määrusele (II).

24. Määruskaebuses esitas P.G. veel järgnevad taotlused ja nõuded: vaadata asi läbi sisuliselt ja mitte saata seda tagasi läbivaatamiseks esimese astme kohtus; määrata kaebuse läbivaatamise kuupäev; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse läbivaatamisel; tuvastada esimese astme kohtu otsuse õigusvastasus ja tühisus; määrata kohtu õiglasel äranägemisel hüvitise suurus riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse esitamisel; mõista kohtukulud välja PPA-lt; tunnistada PPA otsused õigusvastasteks; tuvastada PPA otsuse tühisus; tühistada otsus seoses PPA otsuse tühisuse ja õigusvastasusega. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ka nimetatud nõuete ja taotluste osas määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Kuna määruskaebemenetluses ei toimu asja sisulist läbivaatamist, ei saa eelnevalt välja toodud nõudeid ja taotlusi menetleda, mistõttu tuleb nimetatud nõuded ja taotlused jätta läbi vaatamata.

II

25. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18. juuni 2014. a määrus on õiguspärane ning seal esitatud põhjendused piisvad, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (vt HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.

III

26. Määruskaebuses on P.G. esitanud taotluse riigi õigusabi määramiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks nimetatud taotluse esitamisel. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi taotluse esitamine on tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 10 riigilõivuvaba.

27. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kuna määruskaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust on võimalik käsitleda kaebaja soovina saada riigi õigusabi ka määruskaebuse läbivaatamisel, lahendab ringkonnakohus vastava taotluse.

28. Kaebaja ei ole riigi õigusabi taotluses märkinud, millist liiki riigi õigusabi ta soovib. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-de 5 ja 8 kohaselt võiks kaebaja riigi õigusabi taotlust tõlgendada soovina isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi

5

koostamiseks. Kuna ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18. juuni 2014. a määrus on õiguspärane, puudub alus P.G. riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 12 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kuna kaebaja on vaidlustanud määruskaebust, millega keelduti tema määruskaebust menetlusse võtmast põhjusel, et tal on riigilõiv tasumata ning vastav kohustus tuleneb jõustunud lahendist, on kaebaja edulootused tema soovitud eesmärgi saavutamiseks olematud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene