3-14-50797/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50797 Haldusasi M.V. kaebus Justiitsministeeriumi vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M.V. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - M.V. Vastustaja - Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. juuli 2014. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.V. esitas 12.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Justiitsministeeriumilt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu poolt määratud summas. Kaebuse kohaselt on vastustaja rikkunud tema põhiõigusija vabadusi. Koos kaebusega palus M.V. kohtul võimaldada talle halduskohtumenetluses riigi kulul õigusabi.

2. Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määrusega jäeti riigi õigusabi taotlus juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 6 rahuldamata (p 1) ja esitatud kaebus käiguta (p 2). Määruse kohaselt on RÕS § 7 lg-s 1 toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asjas ei esine tungivat avalikku huvi. Käesolevas asjas on M.V. esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude Justiitsministeeriumi vastu. Seega ei kuulu riigi õigusabi taotlus rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei esine kaebaja esitatud kaebuses selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa avaliku huvi kaebuse menetlemise suhtes. Kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse olemasolu riigi õigusabi andmata jätmiseks, siis ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna halduskohus leiab, et esineb

RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev kohane alus kaebajale riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Toimiku materjalidest nähtuvalt sai M.V. halduskohtu 03.07.2014. a määruse kätte 08.07.2014 (tl 41) ja esitas 20.07.2014, so tähtaegselt määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt jääks kaebaja halduskohtu keeldumise tõttu ebavõrdsesse olukorda võrreldes nende isikutega, kes vanglas töötavad või kellel endal on niipalju rahalisi vahendeid, et endale ise advokaat palgata ka vaidlustes, mis puudutavad mittevaralise kahju nõude esitamist haldusorganite vastu. Samuti on kaebaja arvates kõnealune kohtuasi väga mitmekülgne, mahukas ja keerukas ning kaebajal puuduvad erialased teadmised ja kogemus, et ise oma õiguste eest kohtus seista. M.V. viitab ka põhiseaduse §-dele 13-15 ja sellel, et õigus kohtulikule kaitsele peaks hõlmama nii isiku õigust esitada oma õiguste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isikute tõhusa kaitse. Kaebaja selgituste kohaselt näitab riigi õigusabi saamise vajadust ka see, et sama määrusega jättis halduskohus tema kaebuse teatud puuduste esinemise tõttu käiguta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse põhjendustega kaebajale riigi õigusabi andmata jätmise kohta ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et halduskohtu poolt kohaldatud RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei ole kaebajale käesolevas asjas riigi õigusabi andmine lubatud. Kaebusest ja kaebaja poolt teistest halduskohtule esitatud dokumentidest selgub, et kaebaja hinnangul on talle mittevaralist kahju tekitatud kriminaalasja nr 1-07-9015 kohtueelses menetluses, kohtumenetluses ja ka pärast seda nii politsei, kohtu kui ka prokuratuuri poolt. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on nimetatud asjas M.V. suhtes 13.01.2009 tehtud süüdimõistev otsus jõustunud juba 2009. a.

Samuti nähtub vastustaja 28.04.2014. a vastusest selgelt, mis põhjustel jäeti erinevate institutsioonide tegevusega seonduv kahju hüvitamise nõue ja ka muud kaebaja taotlused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellise sisuga kaebuse suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Riigikohus on tungiva avaliku huvi olemasolu RÕS § 7 lg 1 p 6 mõttes nentinud näiteks juhul, mil haigla tekitas isikule tervisekahjustuse ning sellega kaasnes mittevaraline kahju (vt RKTKm 29.10.2012, asjas nr 3-2-1-120-12). Kaebaja juhtumi puhul ei näe seega ei halduskohus ega ka ringkonnakohus tungivat avalikku huvi, mis õigustaks talle riigi kulul õigusabi andmist mittevaralise kahju nõude esitamiseks väidetavalt selle eest, et kohus tegi politsei ja prokuratuuri poolt kogutud materjalide põhjal kaebaja suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, mis on jõustunud.

Kaebajale riigi õigusabi andmata jätmine ei oleks antud juhul ka ebamõistlik ega ebaõiglane, kuna kaebaja on halduskohtule esitanud ise kaebuse ja ka kõrvaldanud selles esinevaid puudusi. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja on suutnud vastustajale esitada ise 41 lk-l kahju hüvitamise taotluse koos viidetega Riigikohtu lahenditele, EIÕK-i lahenditele ja asjakohastele seadustele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on M.V. ka varem suutnud ise esitada kohtutele arvukalt kaebusi, määruskaebusi, apellatsioonja kassatsioonkaebusi ning sealhulgas ka kaebusi, mille sisuks on mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

Asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud mittevaralise kahju nõudes esitatud kaebuse menetlemiseks halduskohtus riigi kulul advokaati, ei ole seega ka käsitatav põhiseaduse §-de 13-15 nõuete rikkumisega, sest tema juurdepääsu kohtule ei ole sellega piiratud. Samuti pole alust asuda sisukohale, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, sest RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel koheldakse võrdselt kõiki isikuid, kes on esitanud riigi õigusabi saamise taotluse asjas, mille nõue on mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja mille menetlemiseks ei esine tungivat avalikku huvi.

Seega on RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaldamise tingimused täidetud ning ei esine ka RÕS § 7 lg-tes 2 ja 3 nimetatud erandeid.

5. Eelnevast tulenevalt jääb M.V. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/