1-14-4243/52 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-4243

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2014. a., Tallinn Kohtuasja number 1-14-4243 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17. juuni 2014. a otsus Sergei Strinža süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, § 121, § 266 lg 2 p 1, § 418 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Sergei Strinža (isikukood 39508030860, viibib Tallinna Vanglas)

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Sergei Strinža apellatsioon Harju Maakohtu 17. juuni 2014. a kohtuotsuse peale kriminaalasjas nr 1-14-4243 läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 17. juuni 2014. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Sergei Strinža süüdi ja karistati KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastaks, KarS § 121 järgi vangistusega 7 kuuks, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuuks, KarS § 418 lg 1 järgi vangistusega 4 kuuks, KarS §

215 lg 2 p 1,2 järgi vangistusega 4 kuuks ja KarS § 320 lg 1 järgi vangistusega 3 kuuks. KarS § 64 lg

1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastaks 1 kuuks algusega 2. detsembrist 2013. a. Karistusest loeti kantuks 5 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti S. Strinžalt välja tsiviilhagid. S. Strinžal vajalike vahendite puudumisel nõutakse väljamõistetud summad sisse tema emalt RS.

2. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav S. Strinža, kes vaidlustab temalt välja mõistetud tsiviilhagisid. Ta märgib, et vanglas viibimise ajal ei ole tal võimalik tsiviilhagisid tasuda, sest tal puudub sissetulek. Süüdistatav leiab, et tsiviilhagide väljamõistmisega on teda kahekordselt karistatud.

2(2) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on S. Strinžalt tsiviilhagide väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. KrMS § 318 lg 4 kohaselt on menetlusõiguslikes küsimustes õigus vaidlustada kokkuleppes tehtud otsust kõigil kokkuleppemenetluse pooltel nii kokkulepluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao) rikkumiste osas kui ka viitega taolistele kriminaalmenetlusõiguse rikkumistele, mis on vahetult seadusandja poolt loetud olulisteks (§ 339 lg 1).

Materiaalõiguslikes küsimustes on apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal ja seda juhul, kui kokkuleppes kirjeldatu tegu ei ole kuritegu, see on KarS järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Esitatud apellatsioonis sellistele rikkumistele viidatud ei ole. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus süüdistatavalt S. Strinžalt tsiviilhagisid välja mõistes rikkunud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega ka kriminaalmenetlusõigust. Samuti ei ole tegemist KrMS § 318 lg 4 teises lauses sätestatuga, mille peale võiks süüdistatav või kaitsja apellatsiooni esitada. Sellest tulenevalt ei ole S. Strinžal õigust maakohtu otsusega temalt välja mõistetud tsiviilhagide osas apellatsiooni esitada ning kohtukolleegium jätab apellatsiooni läbi vaatamata Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu sellele, et kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus kajastus juba S. Strinža, prokuröri ja kaitsja vahel 13. juunil 2014. a sõlmitud kokkuleppes (5. kd tl 49-54) ja maakohtu istungi protokollist nähtuvalt (5. kd lk 61-62) on S. Strinžale selgitatud ka kohtuistungil kokkuleppe asjaolusid. Kokkuleppe sõlmimisest ja kohtuistungist võtsid osa kaitsja ja tõlk. S. Strinža oli kokkuleppega nõus, kokkulepe oli S. Strinžale arusaadav ja ta jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Seega oli sõlmitud kokkulepe tema vabal tahtel. Kohus kontrollib kokkuleppe seaduslikkust ning kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega vabal tahtel nõustunud. Kohtul puudub õigus kinnitada kokkulepet vaid osaliselt.

KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg 4 rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium juba oma 27. aprilli 2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava S. Strinža apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

Kohtunik Meelika Aava