1-12-6358/299 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2014 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-6358 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Jaanika KÕRGMAA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid . i suhtes F F- karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu F F .

sünd. , isikukood , XXX XXX

kodakondsuseta, elukoht puudub puudub

, töökoht

Karistuse kandmise algus 11.01.2012 ja 07.09.2014 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta taotlus . i suhtes F F-

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav . -i F F suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

F F . on d Viru Maakohtu 29.11.2012 otsusega

süüdi tunnistatu

Karistusseadustiku (KarS) karistatud §200 lg.2 p.4, 7, 8 ja §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ning

KarS §64 lg.1, KrMS §238 lg.2 ja KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 7 kuud 27 päeva alates 11.01.2012.

Viru Vangla iseloomustu

3 kehtivat sest nähtub, et kinnipeetaval on

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, väärteokorras kolm korda. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasemale käitumisele, kuritegude kavandamine ja ettevalmistuse muster kordub. Kuriteod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine.

Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja

Eluviisitreening ning narkosõltlastele mõeldud tugigrupis Corrigo. Kinnipeetav omandas vanglas riigikeele A1 ja A2 taseme. Kinnipeetav on vangistuses töötanud majandustöödel. Kinnipeetaval puuduvad vabanemise korral kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, oma lähedaste kohta ei ole andmeid esitanud. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse mõtteviisiga isikud. Kinnipeetav on alkoholijoobes vägivaldne, kuid kinnipeetav ise ei tunnista sõltuvust. Kinnipeetav tarvitas narkootikume – süstis amfetamiini ja tarvitas ka heroiini. Kinnipeetava analüüsioskus on puudulik, tal on diagnoositud krooniline haigus ja intellektipuue. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 66% ja vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 63%. Viru Vangla toetab kin

nipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist peale vabanemist.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses med kinnipeetava

märgib, et and lähedaste kohta puuduvad. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Kinnipeetav ei esitanud andmeid vabanemisjärgse elukoha kohta.

Kinnipeetavale ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Kinnipeetava elamisluba kehtib kuni 02.09.2014. Kriminaalhoolduse alla on kinnipeetav määratud kolmel korral, vaid ühel korral hindas kriminaalhooldaja katseaja kulgu rahuldavaks, kaks katseaega kulgesid mitterahuldavalt.

Maakohtu istung

Kinnipeetav . seletas maakohtu istungil, et tema ei soovi mingit

F F

järelevalvet ja registreerimas käima ei hakka. Kinnipeetav seletas, et lahkub peale vabanemist Eestist.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa leidis maakohtu i abi istungil, et taotlus ei kuulu

rahuldamisele, kuna kinnipeetaval puudub Eestis alaline elukoht, mis välistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Viru vangla taotlus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks kinnipeetava suhtes ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §

1 lg.1 p.1 kohaldab kohus isiku suhtes pärast 87-

vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt sama seadustiku §75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja vastavalt sama sätte lg.1 p.3, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on süüdi mõistetud Viru

Maakohtu

29.11.2012 otsusega ja karistatud vangistusega 2 aastat 7 kuud 27 päeva.

Karistusjärgse käitumiskontrolli määramise otsustamisel arvestab maakohus muuhulgas

ülalviidatud KarS §75 sätestatut.

Käesoleva asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel alaline elukoht. Kuna karistusjärgset käitumiskontrolli teostab kriminaalhooldus ja kriminaalhoolduse üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga karistusjärgse käitumiskontrolli määramise.

Maakohus lähtus määruse tegemisel uhindus Karistusseadustiku §87 eeltoodust ja j -1

ja §75 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik