3-14-50148/64 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 19.08.2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50148 Haldusasi SA Ida-Virumaa Kiirabi kaebus Terviseameti kohustamise nõudes SA-le Ida-Virumaa Kiirabi ettepaneku tegemiseks halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonna osas; alternatiivselt Terviseameti kohustamise nõudes SA-ga Ida-Virumaa Kiirabi halduslepingu sõlmimiseks. Menetlusosalised Kaebaja – SA Ida-Virumaa Kiirabi, lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaarel Berg; Vastustaja – Terviseamet, seaduslik esindaja Üllar Kaljumäe, volitatud esindajad Tõnu Kaur ja Anastasia Levin; Kolmas isik – AS Karell Kiirabi, lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista SA-lt Ida-Virumaa Kiirabi AS Karell Kiirabi kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 3000 eurot.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 19.08.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. Terviseamet kuulutas 2012. a detsembris välja konkursi kiirabiteenuse osutamiseks halduslepingute sõlmimiseks ning tegi konkursi läbiviimise kohta 18.04.2013 teatavaks täiendavad juhised (Juhis).

2. Terviseamet tunnistas 18.06.2013 otsusega nr 30 kiirabi osutajate valiku avalikul konkursil Virumaa teeninduspiirkonnas usaldusväärseks ning otsusega nr 34 vastavaks SA Ida-Virumaa Kiirabi, AS Karell Kiirabi ja Eldred OÜ taotlused.

3. Terviseameti 27.06.2013 otsusega nr 36 tunnistati AS Karell Kiirabi isikuks, kellele tehakse esimesena ettepanek halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonnas.

4. SA Ida-Virumaa Kiirabi esitas Tallinna Halduskohtule 29.07.2013 kaebuse (haldusasi nr 3-13- 1619) Terviseameti 18.06.2013 otsuse nr 30 tühistamiseks osas, millega tunnistati AS Karell Kiirabi usaldusväärseks, 18.06.2013 otsuse nr 34 tühistamiseks osas, millega tunnistati AS Karell Kiirabi taotlus vastavaks, ning 27.06.2013 otsuse nr 36 tühistamiseks p-de 3.1, 3.3 ja 4 osas. Tallinna Halduskohus jättis 08.11.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. SA Ida-Virumaa Kiirabi esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.04.2014 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Nimetatud ringkonnakohtu otsus jõustus 20.06.2014.

5. Vastuseks SA Ida-Virumaa Kiirabi 15.10.2013 teabepäringule teatas Terviseamet 21.10.2013, et AS-le Karell Kiirabi ei ole tegevusluba kiirabibaaside asukohaga Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Sillamäel väljastatud.

6. 30.10.2013 esitas SA Ida-Virumaa Kiirabi Terviseametile taotluse halduslepingu sõlmimise ettepaneku tegemiseks SA-le Ida-Virumaa Kiirabi kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonnas 30 päeva jooksul. 06.12.2013 (edastatud SA-le Ida-Virumaa Kiirabi 06.01.2014) kirjaga keeldus Terviseamet SA-ga Ida-Virumaa Kiirabi halduslepingu sõlmimisest.

7. 05.02.2014 esitas SA Ida-Virumaa Kiirabi Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti kohustamiseks kaebajale ettepaneku tegemiseks halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonna osas või alternatiivselt vastustaja kohustamiseks kaebajaga halduslepingu sõlmimiseks.

Kaebuse sisu

8. 27.06.2013 otsusega nr 36 tunnistati kolmas isik isikuks, kellele tuleb vastavalt Juhise p-le 12.1.1 teha esimesena ettepanek halduslepingu sõlmimiseks Virumaa teeninduspiirkonna osas, võttes arvesse Terviseameti peadirektori 18.12.2012 käskkirjas nr 1.1-1/61 ja selle lisas 2 sätestatut. Juhise p 14.3 kohaselt on isik, kellele tehakse ettepanek sõlmida haldusleping, kohustatud hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul ettepaneku saamise päevast arvates omandama tema esitatud taotlusega ja talle tehtud halduslepingu sõlmimise ettepanekuga täielikus kooskõlas oleva kiirabi osutamise tegevusloa, kui tema olemasolev tegevusluba ei vasta juba taotlusele ja talle tehtud halduslepingu sõlmimise ettepanekule; aga samuti täpsustama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani. Kõnealune kohustus on loetletud ka vastustaja 10.07.2013 kirjas nr 6.2-4/6943 ühes muude kolmandale isikule pandud kohustustega. Puudub vaidlus selles, et kolmanda isiku tegevusluba ei vastanud 10.07.2013 ettepaneku saamisel taotlusele ja temale tehtud halduslepingu sõlmimise ettepanekule. See tähendab, et kolmandal isikul ei olnud 10.07.2013 ettepaneku saamisel tegevusluba, mis oleks tal juba võimaldanud Virumaa piirkonnas kiirabiteenust osutada. Ühtlasi puudub vaidlus selles, et kolmas isik ei omandanud nõutava 90 päeva jooksul tegevusluba Virumaa piirkonnas kiirabiteenuse osutamiseks.

8.1. Vastustaja on kaebajale 06.01.2014 edastatud keeldumises selgitanud enda seisukohta, mille kohaselt on Tallinna Halduskohtu 30.07.2013 määrusega peatatud otsuse nr 36 täitmine, mistõttu ei ole selge, kas kolmas isik on see isik, kes peab Juhise p-s 14.3 sätestatud kohustuse täitma. Vastustaja leiab, et viidatud esialgse õiguskaitse määrus pani ühtlasi keelu täita kohustusi, mis on loetletud Juhise p-s 14. Kaebaja leiab, et vastustaja selline seisukoht on ekslik. Tallinna Halduskohtu 30.07.2013 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse nägi ette üksnes otsuse nr 36 täitmise peatamise ning keelas kolmanda isikuga halduslepingu sõlmimise. Kohtumääruse põhjendustest nähtuvalt vajas kaebaja haldusasjas nr 3-13-1619 esialgset õiguskaitset üksnes selleks, et vastustaja ja kolmas isik ei sõlmiks Virumaa teeninduspiirkonnas halduslepingut. Muude tegevuste peatamist ega keelde nimetatud kohtumäärus ette ei näinud. Seega sisaldab halduskohtu 30.07.2013 esialgse õiguskaitse määrus küll keeldu sõlmida kolmanda isikuga haldusleping, kui Juhise p-s 14 loetletud tegevusi sellega ei reguleeritud. Järelikult ei peatatud ega keelatud ka nimetatud kohustuste, sh Juhise p-s 14.3 loetletud kohustuse, täitmist.

8.2. Vastustaja seisukoha pinnalt tekiks olukord, kus kaebuse rahuldamata jätmise korral haldusasjas nr 3-13-1619 ei oleks võimalik kolmanda isikuga halduslepingut sõlmida enne, kui viimane on täitnud Juhise p-s 14 loetletud kohustused, mh omandanud Juhise p-st 14.3 tulenevalt 90 päeva jooksul tegevusloa. See tekitaks olukorra, kus kaebuse rahuldamata jätmise otsuse jõustumisel haldusasjas nr 3-13-1619 ei oleks võimalik kolmandal isikul Virumaa piirkonnas kiirabiteenust osutama hakata. Selleks ajaks ei pruugi enam kehtida kaebajaga sõlmitud haldusleping Virumaa teeninduspiirkonnas kiirabiteenuse osutamiseks. On ilmne, et see seaks tõsiselt ohtu kiirabiteenuse kui elutähtsa teenuse osutamise olemasolu, mis ei saanud olla esialgse õiguskaitse eesmärk. Asjakohane ei ole väita, nagu välistaks tegevusloa taotlemise vajaduse kaebajaga sõlmitud ajutine halduslepingu pikendus. Ajavahemikul, mille jooksul oli kolmandal isikul tegevusloa omandamise kohustus (10.07.2013 – 08.10.2013), polnud teada, kas selline halduslepingu pikendus kaebaja ja vastustaja vahel üleüldse sõlmitakse. Seetõttu on ilmne, et esialgne õiguskaitse keelas üksnes halduslepingu sõlmimise, kuna see võimaldaks haldusasjas nr 3-13-1619 kaebuse rahuldamata jätmise otsuse jõustumisel sõlmida koheselt haldusleping kolmanda isikuga. On loogiline, et kolmas isik pidi juba kohtumenetluse ajal, so hiljemalt 08.10.2013, omandama vajaliku tegevusloa, et koheselt arvates kohtuotsuse jõustumisest saaks temaga sõlmida halduslepingu või tegevusloa mitteandmisel oleks piisavalt aega esitada halduslepingu sõlmimise ettepanek järgmisele isikule.

8.3. Kaebaja viitab haldusasjale 3-13-1030, kus SA Viljandi Haigla esitas 15.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega Mulgi-Järva teeninduspiirkonnas läbi viidud kiirabi teenuse osutamise konkursi tulemuste vaidlustamiseks, kus edukaks oli osutunud SA Tartu Kiirabi, kellele vastustaja oli teinud samal päeval, so 15.05.2013 kirjaga nr 6.2-4/5095 ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks. Viidatud asjas rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ulatuses, millega keelas asjas halduslepingu sõlmimise. Sellegipoolest saatis vastustaja 02.08.2013 kirjaga nr 6.2-4/7469 SA-le Tartu Kiirabi meeldetuletuse 15.05.2013 tehtud halduslepingu sõlmimise ettepaneku täitmise eeldusena tegevusloa omandamiseks hiljemalt 13.08.2013. Järelikult – sõltumata asjaolust, et Terviseametil oli esialgse õiguskaitsega keelatud halduslepingu sõlmimine SA-ga Tartu Kiirabi, oli viimane endiselt kohustatud täitma Juhise p-st 14.3 tuleneva kohustuse omandada tegevusluba hiljemalt 90 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates. See tähendab, et haldusasjas nr 3-13-1619 esialgse õiguskaitsega kohaldatud keeld ei saanud takistada konkursi läbiviimist vastavalt Juhisele ega kolmandal isikul tegevusloa omandamist hiljemalt 08.10.2013. Kolmas isik ei täitnud

Juhise p-st 14.3 tulenevat kohustust omandada 90 päeva jooksul tegevusluba. Tulenevalt Juhise p-st

14.3 on kolmas isik järelikult minetanud õiguse sõlmida Virumaa piirkonnas haldusleping kiirabiteenuse osutamiseks.

8.4. Ainetud on kõik vastuväited, nagu tekitaks kaebaja tõlgendus olukorra, kus kolmandal isikul tulnuks kanda ebaselges olukorras tegevusloa omandamiseks olulisi kulutusi. Nagu nähtub AS Tartu Kiirabi näitest, siis ei oma see tähtsust. Veelgi enam, nagu tuleneb Valga Haigla näitest, on võimalik taotleda ja omandada tegevusluba ka tingimuslikult, mis välistanuks kolmanda isiku vajaduse teha sätestatud 90 päeva jooksul suuri kulutusi. Ka selle võimaluse jättis kolmas isik kasutamata.

8.5. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on kohustatud tegema kaebajale riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 alusel halduslepingu sõlmimise ettepaneku, kui Juhise p 12.3 eeldused on täidetud. Otsusest nr 36 nähtub, kaebaja saavutas konkursil paremuselt teise tulemuse, mis tähendab, et kaebaja on järgmiseks isikuks, kellele peaks vastustaja tegema ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks. Olenemata haldusasjas 3-13-1619 tehtavast lahendist on kaebajal tekkinud õigus kiirabiteenuse halduslepingu sõlmimiseks.

8.6. Kuigi kiirabiteenuse osutaja leidmise konkursile ei kohaldata riigihangete seadusest tulenevat hankekorda, on konkurss olemuselt analoogne riigihanke läbiviimisega. Samuti on kiirabiteenuse osutaja leidmine riigihange Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/18 järgi. Kiirabiteenused on loetletud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) lisas VII teenuste kategooria nr 25 “Tervishoiu ja sotsiaalteenused” all koodiga 85143000-3. Lisaks, uute riigihangete direktiivide järgi on tegemist teenuse kontsessiooniga (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/23/EL). Seetõttu kohalduvad ka kiirabiteenuse konkursile riigihangete läbiviimise põhimõtted. Nii tuleb asuda seisukohale, et Juhis on ühtlasi kehtiv (eel)haldusakt ning järelikult haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 järgi täitmiseks kohustuslik. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

9. Terviseamet leiab, et 30.07.2013 kohtumäärusega rakendatud esialgse õiguskaitse tõlgendamine kaebaja poolt pakutaval viisil toob kaasa õigusliku kaose. Halduslepingu sõlmimise protsess koondab endasse mitmeid etappe, millised on omavahel õiguslikult seotud. Rakendatud esialgne õiguskaitse peatas otsuse nr 36 täitmise. Seega ei tohtinud esialgse õiguskaitse korras rakendatud meetme järgi teha lepingu sõlmimise nn ettevalmistavaid toiminguid ehk ettepanekut lepingu sõlmimiseks kolmandale isikule. Kuivõrd esialgse õiguskaitse rakendamise hetkeks oli lepingu sõlmimise ettepanek kolmandale isikule juba tehtud, siis peatus ka ettepanekust tulenevate tingimuste täitmine kolmanda isiku poolt, kuna otsuse täitmine peatus kolmanda isiku suhtes otsuse nr 36 kogu ulatuses.

9.1. Kolmandale isikule tehtud ettepanekut lepingu sõlmimiseks ei ole tagasi võetud ega tühistatud. Halduslepingu sõlmimise keeld kolmanda isikuga peatab ettepanekus lepingu sõlmimiseks esitatud tingimuste täitmise, hoides tekkinud olukorra selgena ja tekitamata juurde täiendavaid vaidlusi.

9.2. Haldusasjas 3-13-1030 rakendatud esialgse õiguskaitse raames keelas kohus halduslepingu sõlmimise, kuid ei peatanud haldusakti täitmist. Sellest tulenevalt oli Terviseameti käitumine, sh SA- le Tartu Kiirabi meeldetuletuse saatmine, tegevusloa taotlemise osas õiguspärane. Samuti oli õiguspärane SA Tartu Kiirabi poolt ettepaneku realiseerimiseks tegevusloa omandamine. Tõkendid haldusasjades 3-13-1030 ja 3-13-1619 on erineva sisuga.

9.3. AS Valga Haigla näite osas selgitab vastustaja, et ei tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) ega HMS regulatsioon ei näe ette tingimusliku tegevusloa taotlemise võimalust. HMS § 53 järgi saab haldusaktile kehtestada kõrvaltingimused haldusorgani kaalutlusõiguse alusel. Kõrvaltingimuste sisu ei saa olla tegevusloa saamise mõne eelduse täitmata jätmine. Kõrvaltingimuste eesmärk on tagada paindlikkus haldusülesande täitmisel, kus tegevusloa taotleja on üldjoontes täitnud nõutud eeldused tegevusloa saamiseks, kuid need vajavad mõningat muutmist ja täiustamist.

9.4. Põhjendamatu on kaebaja väide, et keeldumine ettepaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks kaebajale seab tõsiselt ohtu kiirabiteenuse kui elutähtsa teenuse osutamise Virumaa teeninduspiirkonnas. Terviseamet selgitab, et lepingu sõlmimise ettepaneku kättesaamisest kolmanda isiku poolt ja kohtumääruse, millega rakendati esialgset õiguskaitset, vahel oli 20 päeva. Juhise p

14.3 kohaselt tuleb tegevusluba taotleda hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul. Terviseamet väljastab tegevusloa või keeldub tegevusloa väljaandmisest TTKS § 42 lg 1 järgi kahe kuu jooksul TTKS §-s

41 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates. Seega on kolmandal isikul 70 kalendripäeva tegevusloa saamiseks ja temale saadetud ettepanekus lepingu sõlmimiseks seatud tingimuste täitmiseks. Terviseamet korraldab kiirabi tellimist ja kiirabibrigaadide ajutist asendamist. Seega, kui peakski tekkima olukord, kus haldusleping kaebajaga lõppeb tähtaja saabumisel, so 31.12.2014, ja selleks ajaks ei ole kohtuvaidlus asjas nr 3-13-1619 lõppenud, ei ole kuidagi ohustatud kiirabi teenuse kättesaadavus Virumaa teeninduspiirkonnas. Asjaolu, et Terviseamet tegi kaebajale ettepaneku kehtiva halduslepingu pikendamiseks kaebaja arvutuste kohaselt alles siis, kui oli möödunud kolmanda isiku arvestuslik tähtaeg tegevusloa hankimiseks, ei oma mingit tähendust. Juhise p 2.2 kohaselt oli Terviseametil õigus teha kaebajale ettepanek senise halduslepingu kehtivuse pikendamiseks kuni uue halduslepingu sõlmimiseni avaliku konkursi korras valitud võitjaga. Terviseametil on TTKS § 17 lg-st 45 tulenev õigus ajutise asendaja määramiseks kuni lepingu sõlmimiseni avaliku konkursi võitjaga. Seega oleks Terviseamet saanud Juhise p-s 2.2 ettenähtud võimaluse mitterealiseerumisel kasutada seaduses ettenähtud täiendavat võimalust.

9.5. Kaebaja on ekslikult tõlgendanud Juhise p-i 12.3. Hindamaks, kas kolmas isik suutis või ei suutnud täita tingimusi, saab väita peale tegevusloa taotluse osas otsuse vastuvõtmist. Olukorras, kus tegevusloa taotlust ei ole esitatud, kuid kinnitatud on kolmanda isiku majandusettevõtte võimekust konkursile esitatud taotluste põhjal, millised olid aluseks isiku paremaks tunnistamisel, on ennetav hinnata kolmanda isiku suutlikkust täita ettepanekus määratud tingimusi. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kolmanda isiku seisukoht

10. Kolmanda isiku taotlus on otsusega nr 36 tunnistatud parimaks. Terviseameti poolt esitatud ettepanekus halduslepingu sõlmimiseks oli märgitud halduslepingu kavandatud perioodiks 01.01.2014 - 31.12.2018 ning kõik ettepanekus esitatud kohustused lähtusid eeldusest, et kolmas isik alustab kiirabiteenuse osutamist alates 01.01.2014. Tallinna Halduskohtu 30.07.2013 määrusega peatati otsuse nr 36 täitmine ning keelati kolmanda isikuga halduslepingu sõlmimine. Seega on peatatud haldusakti, millega on kolmanda isiku taotlus tunnistatud parimaks, täitmine. Esitatud ettepanek ei tekita iseseisvaid kohustusi, vaid on osa otsuse nr 36 täitmisest. Kuivõrd otsuse nr 36 täitmine on peatatud, ei tekkinud ka kolmandal isikul mistahes kohustusi, lähtudes esitatud ettepanekust.

10.1. Juhul, kui kolmas isik oleks kohustatud ettepanekus esitatud kohustusi täitma olukorras, kus puudub igasugune kindlus ning selgus halduslepingu sõlmimisega seonduvate asjaolude osas, oleks tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse kohustusega kolmanda isiku jaoks. Olukorras, kus halduslepingu sõlmimine on määramata ajaks edasi lükatud ning puudub igasugune teave kiirabiteenuse osutamise alguse kohta, oleks halduslepingu sõlmimise ettepanekus toodud kohustuste täitmine ilmselgelt ebamõistlikult koormav. Kolmas isik soetab halduslepingu täitmiseks juurde 11 kiirabiautot. Kolmanda isiku poolt konkursil esitatud pakkumisele lisatud finantseerimiskava kohaselt on uue sõiduki maksumus 94578 eurot. Kolmas isik on sõlminud eelkokkulepped sõidukite omandamiseks ning on saavutanud kokkuleppe sõidukite omandamiseks ajaks, kui on teada teenuse osutamise algus. Samuti eeldab täpsete kiirabibrigaadide koosseisu määramisel olulist tähendust teenuse osutamise algus. Kaebaja loogikast lähtudes peaks kolmas isik soetama 11 kiirabisõidukit ligikaudse maksumusega kokku ca 1 miljonit eurot ning komplekteerima 8 kiirabibrigaadi ajal, kui kohus on keelanud halduslepingu sõlmimise ning peatanud otsuse nr 36 täitmise ja puudub igasugune teave halduslepingu sõlmimise aja ning teenuse osutamise alguse osas. On ilmne, et tegemist oleks majanduslikult absurdse olukorraga, mis piiraks ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi.

10.2. Juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega oleks kolmas isik seatud olukorda, et vaatamata halduslepingu sõlmimise keelule ning otsuse nr 36 täitmise peatamisele, peaks kolmas isik 10.07.2013 esitatud ettepanekut täitma vastavat ettepanekus esitatud tähtaegadele, siis oleks pidanud vastav asjaolu kajastuma ka esialgse õiguskaitse määruses ja olema üheselt mõistetav. Seevastu nähtub 30.07.2013 esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumäärusest, et kohtu seisukohalt kolmandal isikul esialgse õiguskaitse kohaldamisega kohustusi ei teki ning halduslepingu sõlmimiseks tehtavatest võimalikest ettevalmistustest kolmandal isikul usaldust ei teki ehk vastavaid ettevalmistusi võib kolmas isik teha enda riisikol. Kolmas isik on antud küsimust käsitlenud ka vastustajaga ning vastustaja kinnitas samuti, et tulenevalt esialgse õiguskaitse kohaldamisest on otsuse nr 36 täitmine peatatud ning mistahes kohustusi kolmandal isikul tulenevalt otsusest nr 36 hetkel ei ole.

10.3. Kolmas isik on seisukohal, et kas ja millistel tingimustel haldusasjas nr 3-13-1030 esialgset õiguskaitset kohaldati, ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust. Esitatud dokumendid ei kinnita vähimalgi määral kaebaja seisukohta, et kolmas isik oleks olnud kohustatud tegevusloa omandama hiljemalt 08.10.2013. Kaebaja poolt esitatud vastustaja 02.08.2013 meeldetuletus SA-le Tartu Kiirabi tegevusloa taotlemiseks on käesoleva vaidluse kontekstis asjakohatu. Esiteks ei ole vastustaja sarnast meeldetuletust kolmandale isikule esitanud ning teiseks ei mõjuta vastustaja tõlgendus esialgse õiguskaitse sisust teises kohtuvaidluses kuidagi antud vaidlust.

10.4. Kaebaja väited tingimuslikust tegevusloa omandamisest on samuti asjakohatud. Kas ja milliseid lube on mõnes teises piirkonnas taotletud, ei oma antud vaidluses tähtust. Kolmas isik on tutvunud AS-le Valga Haigla 06.09.2013 väljastatud tegevusloaga, mis ei kinnita kaebaja poolt esitatud väiteid tingimuslikust tegevusloast. Vastava tegevusloa väljastamise haldusakt sisaldas haldusakti kõrvaltingimusi vastavalt HMS §-le 53 seoses ruumidele kasutusloa väljastamisega ning kiirabiautode ülevaatamiseks esitamisega, mis on tavapärased kõrvaltingimused, kui muutuvad senise teenuse osutamisega seonduvad asjaolud (näiteks teenuse osutamine uutes ruumides jne). Vastavad kõrvaltingimused ei kinnita kuidagi kaebaja väidet, et tegevusluba oleks võimalik tingimuslikult väljastada ilma nõutava personalita või nõutavate sõidukite soetamiseta.

10.5. Vastustaja ning kaebaja vahel sõlmitud halduslepingut on muudetud, mille kohaselt kaebajaga sõlmitud haldusleping kehtib kuni sündmuse saabumiseni, milleks on üheksakümne viies päev pärast haldusajas nr 3-13-1619 tehtud kohtulahendi jõustumist, kuid mitte kauem kui 31.12.2014. Seega jääb arusaamatuks, millest tulenevalt kaebaja väidab, et kaebuse rahuldamata jätmisel tuleks koheselt sõlmida haldusleping kolmanda isikuga, kuna vastasel juhul oleks ohustatud kiirabiteenuse osutamine. Kaebuse rahuldamata jätmise kohtuotsuse jõustumisel saavad nii vastustaja kui kolmas isik jätkata otsuse nr 36 täitmist ning puudub igasugune alus kahelda, et kolmas isik asub kiirabiteenuse osutama koheselt pärast kehtiva lepingu lõppemist.

10.6. Kaebaja viitab esitatud nõudes Juhise p-le 12.3, mis annab vastustajale õiguse, mitte kohustuse, uue ettepaneku esitamiseks. Seega, isegi kui kaebaja väited oleksid õiged, puuduks vastustajal kohustus kaebajale halduslepingu sõlmimise ettepaneku esitamiseks ning halduslepingu sõlmimiseks, vaid tegemist oleks vastustaja diskretsioonilise otsusega. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kohus ei saa haldusorgani eest diskretsiooni teostada.

10.7. Juhise kui eelhaldusakti osas märgib kolmas isik, et kaebaja jätab tähelepanuta, et Juhis ei tekita iseseisvat õigust ega kohustust tegevusloa taotlemiseks ega halduslepingu sõlmimiseks, vaid vastavad õigused ja kohustused on isikul, kes on kehtivalt tunnistatud isikuks, kellele tehakse esimesena ettepanek halduslepingu sõlmimiseks. Käesoleval juhul on aga otsuse nr 36, millega vastav ettepanek tehti, täitmine peatatud. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

11. Kaebaja on ekslikult tõlgendanud haldusasjas nr 3-13-1619 kohaldatud esialgse õiguskaitse ulatust kitsendavalt. Halduskohtu 30.07.2013 esialgse õiguskaitse määrusega peatati Terviseameti 27.06.2013 otsuse nr 36 täitmine ning keelati Terviseametil kiirabi teenuse osutamise halduslepingu sõlmimine AS-ga Karell Kiirabi Virumaa teeninduspiirkonna osas kuni kohtuotsuse jõustumiseni selles asjas. Terviseameti 27.06.2013 otsusega nr 36 (tl 26) otsustati tunnistada omavahelises võrdluses parimaks taotluseks AS Karell Kiirabi taotlus (p 4.1) ning tunnistada AS Karell Kiirabi isikuks, kellele tuleb vastavalt avaliku konkursi korra p-le 12.1.1 teha esimesena ettepanek halduslepingu sõlmimiseks Virumaa teeninduspiirkonna osas, võttes arvesse Terviseameti peadirektori 18.12.2012 käskkirjas nr 1.1-1/61 ja selle lisas 2 sätestatut (p 4.2).

Nii nähtub kohtumäärusest, et kohaldatud esialgse õiguskaitse eesmärgiks oli peatada kõik Virumaa teeninduspiirkonna kiirabi teenuse halduslepingu sõlmimisele suunatud toimingud – menetluses tuli säilitada olemasolev olukord. Kohtumäärusega peatati nii selle otsuse täitmine, et AS Karell Kiirabi taotlus oli konkursil parim kui ka selle otsuse täitmine, et AS-ile Karell Kiirabi tuleb esimesena teha ettepanek halduslepingu sõlmimiseks. Õige on kolmanda isiku seisukoht, et Terviseameti 10.07.2013 ettepanekust halduslepingu sõlmimiseks (tl 27) ega ka Juhise (tl 10-16) p-st 14.3 ei tulenenud kolmandale isikule iseseisvat kohustust uue tegevusloa taotlemiseks 90 kalendripäeva jooksul olukorras, kus kohustuse aluseks oleva otsustuse (otsus nr 36 p-d 4.1 ja 4.2) täitmine oli peatatud.

Terviseameti 10.07.2013 ettepanek oli osa otsuse nr 36 täitmisest ning kuna selle otsuse täitmine oli kohtu poolt peatatud, ei tekkinud kolmandal isikul sellest ettepanekust tulenevalt mingeid kohustusi. Õige on ka kolmanda isiku see seisukoht, et Juhisest tulenevad õigused ja kohustused on isikul, kellele on tehtud ettepanek halduslepingu sõlmimiseks ning akt, millega see otsustati, on täidetav. Et otsuse nr 36 täitmine oli peatatud tervikuna, sh otsustuste osas, mille kohaselt AS Karell Kiirabi on konkursil esitanud parima taotluse ning nimetatud isikule tuleb teha ettepanek halduslepingu sõlmimiseks, ei olnud Juhisest tulenevad kohustused kolmanda isiku suhtes täidetavad enne kohtulahendi jõustumist asjas nr 3-13-1619.

Kolmas isik on õigesti osundanud, et kohtu poolt 30.07.2013 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse eesmärk oli tagada kohtuotsuse täitmine kaebuse rahuldamise korral, mitte kaebuse rahuldamata jätmisel anda kaebajale võimalus endale soovitud eesmärki saavutada. Kui kohus oleks soovinud esialgset õiguskaitset kohaldada tingimuslikult või osaliselt nii, et kolmanda isiku Juhisest ja Terviseameti 10.07.2013 ettepanekust tulenevate kohustuste täitmine oleks pidanud jätkuma, oleks kohus nii oma 30.07.2013 määruses väljendanud, kuid kohus rakendas esialgset õiguskaitset taotletud mahus ja tervikuna.

Kaebaja kaebus asjas nr 3-13-1619 jäeti rahuldamata ning otsus jõustus selles asjas lõplikult 20.06.2014. Sellest kuupäevast arvates hakkavad edasi kulgema ka kolmandale isikule Terviseameti 10.07.2013 ettepanekust ja Juhisest tulenevad tähtajad samadest aktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

12. Kohtu 30.07.2013 esialgse õiguskaitse määrust nii tõlgendades, nagu tegid seda kohus, vastustaja ja kolmas isik, ei teki mingit kahju avalikule huvile – kiirabiteenuse kättesaadavus on kogu aeg olnud Virumaa teeninduspiirkonnas kättesaadav. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, veenmaks kohut vastupidises. Kohtule on esitatud kokkulepe Terviseameti ja SA Ida-Virumaa Kiirabi vahel sõlmitud halduslepingu nr 4.2- 3.5/19 muutmiseks (tl 98), mille p-ga 9.1 lepiti kokku, et leping kehtib kuni sündmuse saabumiseni, milleks on üheksakümne viies päev pärast kohtuasjas nr 3-13- 1619 tehtud kohtulahendi jõustumist, kuid mitte kauem kui 31.12.2014. Vastav võimalus Terviseametile oli ette nähtud Juhise p-ga 2.2. Asjas ei oma tähtsust, millal nimetatud lepingu muudatus kokku lepiti, kuivõrd väljaspool halduslepingut on Terviseametil erinevaid mooduseid pideva kiirabi teenuse tagamiseks, näiteks kiirabibrigaadide ajutise asendamise näol. Fakt on, et kiirabiteenuse tagamine Virumaal ei ole katkenud.

13. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Juhise p 12.3 sätestab, et kui isik, kellele tehakse esimesena ettepanek sõlmida haldusleping, ei suuda täita Juhise p 14 alusel ette nähtud tingimust või loobub halduslepingu sõlmimisest, võidakse teha ettepanek sõlmida haldusleping konkreetses võrdluses paremuselt teiseks jäänud isikule (olemasolul) või isikule, kelle taotlust oleks järgmisena menetletud p-s 12.1 – 12.2 sätestatud printsiipi arvestades. Et käesolevaks ajaks ei ole selge, kas AS Karell Kiirabi suudab täita Juhise p 14 alusel ettenähtud tingimusi, kuna tähtaeg nende tingimuste täitmiseks alles kestab, ei ole kaebuse esitajal RVast § 6 lg 1 alusel õigust nõuda Terviseametilt Juhise p 12.3 kohaldamist tema suhtes. Samuti tuleb tähele panna, et Juhise p-st 12.3 tulenev on Terviseameti õigus, mitte kohustus, mis tekitaks kaebuse esitajale subjektiivse õiguse selle rakendamist nõuda.

14. Asjakohatud on kaebaja väited seonduvalt SA-ga Tartu Kiirabi ning AS-ga Valga Haigla. Asjaoludest, millises ulatuses on kohus mõnes teises haldusasjas esialgset õiguskaitset kohaldanud ja kuidas menetlusosaline sellest aru sai, ei saa teha mingeid järeldusi käesolevas haldusasjas. Samuti ei puutu kuidagi meie vaidlusse küsimus, millistel tingimustel on väljastatud tegevusluba AS-le Valga Haigla. Asjassepuutumatu on ka kaebaja mõttekäik sellest, kas Juhis on eelhaldusakt või mitte ning kuidas on vaidlustatavad Juhises esitatud tingimused. Eeltoodud asjaoludest ei sõltu, kuidas tõlgendada haldusasjas nr 3-13-1619 kohaldatud esialgse õiguskaitse ulatust. Kohus on käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa p-s 11 selgitanud asjas nr 3-13-1619 kohaldatud esialgse õiguskaitse eesmärke ning ulatust. Juhisest ja Terviseameti 10.07.2013 ettepanekust tulenevate kohustuste täitmine oli haldusasjas nr 3-13-1619 kohtumenetluse ajaks peatatud sõltumata sellest, kas Juhis on eelhaldusakt või mitte; kas SA Tartu Kiirabi taotles teises haldusasjas tegevusluba esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal või mitte või kas AS-l Valga Haigla on tingimuslik tegevusluba või mitte.

15. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Menetlusosaliste ülejäänud väidete suhtes ei pea kohus vajalikuks seisukohta kujundada, kuivõrd need ei oma asjas olulist tähendust. Kolmanda isiku poolt kohtule 18.08.2014 täiendavalt esitatud tõendite (tl 292-296) osas ei saa kohus seisukohta võtta ja jätab need tõendid tähelepanuta, kuivõrd need on esitatud pärast kohtu poolt tõendite esitamiseks määratud tähtaega (HKMS § 62 lg 1).

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg

8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Et esitatud kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda. Vastustaja pole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

19.05.2014, 10.06.2014 ja 12.08.2014 esitas kolmas isik kohtule HKMS § 109 lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise nõude (tl 107-109, 158-160 ja 287-289). Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 3000 eurot. Kolmas isik on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Borenius OÜ 09.05.2014 arve nr 20132259 summas 862,50 eurot, 31.05.2014 arve nr 20132489 summas 787,50 eurot ning 31.07.2014 arve nr 20133046 summas 1350 eurot koos kulude aruandega ning arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega. Olles tutvunud kohtule esitatud arvetega ning õigusabiteenuse kulude aruannetega, on kohus seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud ning nende suurus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Seega tuleb mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 3000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik