2-13-43469/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. august 2014, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Tsiviilasja number 2-13-43469 Tsiviilasi M.T.a hagi R&M Ship Technologies Finland OY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.T., lepinguline esindaja Annika Murulaid Kostja R&M Ship Technologies Finland OY, lepinguline esindaja advokaat Taimar Ehrlich Resolutsioon Jätta M.T.a hagi R&M Ship Technologies Finland OY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata. Tühistada käesolevas asjas 20.09.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 175/2012/3173. Saata määrus pärast selle jõustumist kohtutäitur Rannar Liitmaale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

18.09.2013 esitas hageja M.T. kohtule hagi R&M Ship Technologies Finland OY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 12.12.2012 täitmisteate, millest nähtuvalt on kohtutäitur Rannar Liitmaa sissenõudja R&M Ship Technologies Findland OY avalduse alusel alustanud hageja suhtes täitemenetluse – täiteasi nr 175/2012/3173. Täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks Helsingin Käräjäoikeus 17.11.2011 otsus nr. 4614. Nõude sisuks on lepingulise suhtega seotud kahjuhüvitise ja alusetu kasu tagastamise nõue kokku summas 45 767.98 eurot. Kohtutäitur alustas hageja

Tsiviilasi nr 2-13-43469 2(4)

suhtes täitemenetluse ülalnimetatud kohtuotsuse ja kohtuotsuse allkirjastanud kohtuniku Pekka Jantuneni poolt 31.10.2012 allkirjastatud soomekeelse Euroopa täitekorralduse tõendi tüüpvormi alusel. Hageja aga leiab, et täitmiseks esitatud Helisngin Käräjäoikeus 17.11.2011 otsus ja soomekeelse Euroopa täitekorralduse tõendi tüüpvorm ei ole TMS § 2 lg 1 p 1 nimetatud jõustunud kohtuotsus ega ja sama paragrahvi p 5 all nimetatud välisriigi kohtu tunnustatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. Hageja leiab, et seega vaidlustatud täiteasjas täitedokumendis dokumenteeritud nõue puudub, mistõttu on täitemenetlus lubamatu. Täitekorralduse tõendi tüüpvormis on puudulikult täidetud p 5 ja punktides 6 –

13.4. sätestatud andmed puuduvad üldse.

25.02.2014 on kostja esitanud vastuse hagile, milles palub jätta M.T.a hagiavaldus läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilasjas menetluse lõpetamata jätmisel ning hagi läbivaatamisel palub kostja anda tsiviilasi lahendamiseks üle Harju Maakohtule. Kostja märgib, et tulenevalt Euroopa Nõukogu Määruse nr 44/2001 artikli 2 (1) sätestatud üldreeglist tuleks hagi kostja vastu esitada Soome kohtule. Hageja pole hagiavalduses viidanud ühelegi määrusest nr 44/2001 tulenevale erandile, mis lubaks hagi esitamist Eesti kohtule ning selle lahendamist Eesti kohtus. Kui käesolev vaidlus üldse Eesti kohtule alluks, siis tuleks see TsMS § 72 kohaselt lahendada Harju Maakohtus ning tsiviilasi tuleks anda üle Harju Maakohtule.

Lisaks tuleb hagiavaldus jätta läbi vaatamata, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole antud juhul kohane ja lubatud õiguskaitsevahend. Hagiavalduses tugineb hageja väidetele, mis puudutavad Helsingi esimese astme kohtu poolt välja antud Euroopa täitekorraldust ning selle väidetavat ebaõigsust. Hageja soovi korral tugineda Euroopa täitekorralduse väidetavale ebaõigsusele ei saa hageja täitekorralduse väljastamise fakti ning täitekorralduse eksisteerimist ignoreerida. Euroopa täitekorralduse suhtes rakendatavad õiguskaitsevahendid ning nende rakendamise menetluse sätestab Täitekorralduse määrus (Euroopa Nõukogu Määrus nr 805/2004). Täitekorralduse määruse artikkel 10 (1) a) ja b) näevad vastavalt ette täitekorralduse päritolu riigile esitatud avalduse alusel võimaluse täitekorralduse korrigeerimiseks, kui selles esineb olulise vea tõttu lahknevusi kohtuotsuse ja tõendi vahel, ning täitekorralduse tagasivõtmiseks, kui see on selgelt valesti antud, võttes arvesse Täitekorralduse määruses sätestatud nõudeid. Osundatust tuleneb, et Euroopa täitekorralduse suhtes vastuväidete esitamiseks tuleb nõuetekohane avaldus esitada täitekorralduse päritolu riigile. Kostja rõhutab täiendavalt, et Täitekorralduse määruse artikkel

23 seab ka Euroopa täitekorralduse sundtäitmise peatamise sõltuvusse täitekorralduses viidatud kohtuotsuse vaidlustamisest või täitekorralduse tõendi korrigeerimise või tagasivõtmise taotlemisest Täitekorralduse määruse artiklis 10 sätestatud korras. See kinnitab, et täitekorraldusele vastuväidete esitamiseks on vajalik osundatud õiguskaitsevahendite kasutamine ning võimalik ei ole muuhulgas näiteks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine täitekorraldusega mittenõustumisel. Samuti tuleneb käsitletust, et Täitekorralduse määruse artiklis 23 sätestatud eelduste mittetäitmise korral pole täitmiskoha riigil võimalust hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamiseks.

Kohtu põhjendused

Tsiviilasi nr 2-13-43469 3(4)

Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Esmalt märgib kohus, et kui tegemist oleks Eestis menetletava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega, siis alluks hagi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Täitemenetlus seadustiku § 11 lg 1 p 5 ja lg 2 kohaselt allub täitemenetluse seadustikus kohtu pädevusse antud muude lahendite tegemine erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Täitemenetlus toimub antud juhul Pärnu kohtutäituri tööpiirkonnas. Selles osas ei ole kostja väited õiged.

Küll aga nõustub kohus kostjaga, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole antud juhul kohane ja lubatud õiguskaitsevahend. Hagiavalduses tugineb hageja väidetele, mis puudutavad Helsingi esimese astme kohtu poolt välja antud Euroopa täitekorraldust ning selle väidetavat ebaõigsust (puudulikult täidetud täitekorralduse tüüpvormi p 5, täitmata järgnevad). Täitekorralduse määruse artikkel 10 (1) a) ja b) näevad vastavalt ette täitekorralduse päritolu riigile esitatud avalduse alusel võimaluse täitekorralduse korrigeerimiseks, kui selles esineb olulise vea tõttu lahknevusi kohtuotsuse ja tõendi vahel, ning täitekorralduse tagasivõtmiseks, kui see on selgelt valesti antud, võttes arvesse Täitekorralduse määruses sätestatud nõudeid. Osundatust tuleneb, et Euroopa täitekorralduse suhtes vastuväidete esitamiseks tuleb nõuetekohane avaldus esitada täitekorralduse päritolu riigile. Täitekorralduse määruse artikkel 23 seab ka Euroopa täitekorralduse sundtäitmise peatamise sõltuvusse täitekorralduses viidatud kohtuotsuse vaidlustamisest või täitekorralduse tõendi korrigeerimise või tagasivõtmise taotlemisest Täitekorralduse määruse artiklis 10 sätestatud korras. Hageja poolt hagiavalduses tehtud viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-117-10 ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud lahend käsitleb täitekorralduse puudumist olukorras, kus on jäetud täitmata täitekorralduse tõendi p 2 (ebaselge on tõendi väljaandja), millisele asjaolule hageja käesoleval juhul ei tugine. Kohtule on arusaamatud hageja viited täitekorralduse tüüpvormi p 5 ja järgnevate ebaõige täitmise osas, kuivõrd kohtulahendite puhul on täitekorralduse tõendina käsitletav Täitekorralduse määruse art 24 lg 1 kohaselt määruse lisas nr II toodud tüüpvorm, millele väljaantud tõend ka vastab ja milles on üksnes 6 punkti. Isegi kui Täitekorralduse määruse lisas II märgitud tüüpvormi p 5 oleks täidetud ebaõigesti (hageja ei selgita, milles see puudulik täitmine seisneb), ei tähenda see täitekorralduse tõendi välja andmata jätmist, kuivõrd tegemist on kohtuotsuse sisu kirjeldusega, kohtuotsus ise on aga tõendile lisatud.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuivõrd Euroopa täitekorraldust puudutavad õiguskaitsevahendid tulenevad Täitekorralduse Määrusest ning see ei näe ette sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist täitekorraldusega mittenõustumisel, siis tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Tulenevalt TsMS § 386 lg 4 sätetest tuleb käesolevaga tühistada ka 20.09.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamine.

Tsiviilasi nr 2-13-43469 4(4)

Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus jätab kostja taotlusel hagi läbi vaatamata ning seega tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik