3-14-51201/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-51201 Otsuse kuupäev 19. august 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vladimir Olupi kaebus Tartu Vangla kaplani ähvardamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Vladimir Olup Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 18. septembrini 2014. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu seisukoht 1. Kaebaja on esitanud Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõude summas 3500 eurot. Kaebaja hinnangul on vangla põhjustanud talle moraalse kahju, kuna Tartu Vangla kaplan ähvardas kaebajat 18. veebruaril 2014 toimunud vestluse käigus. 2. 28. juuli 2014. a vastuses leiab vastustaja, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, kuna vaidlusalune jutuajamine ei olnud seotud kaplani tööülesannetega ega nende täitmisega. Kohtu hinnangul on siiski tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, kuna vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 2 esimesele lausele on riigiasutus vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust. Kaplani selgitustest ja vastustaja esitatud dokumentidest nähtub, et kaplan viibis kaebaja juures seoses usuraadio patareide vahetamisega ning jutu sisuks oli, et jumal teab ja näeb kaebaja tegevust seoses kaplani ja kaebaja ühisele tuttavale kahju tekitamisega. Kuigi väidetavalt kahju põhjustanud jutt ei olnud otseselt seotud kaplani teenistusülesannete täitmisega, on tegemist siiski ametniku tööajal toimunud tegevusega, mis langeb vastustaja vastutusalasse. Seega on kaebus võetud õigesti menetlusse.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses. 4. Tartu Vangla direktori 13. juuni 2014. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/573-2 (tlk 8) ja Tartu Vangla 28. juuli 2014. a vastuses kaebusele (tlk 25-26) on ammendavalt ja selgelt vastatud kõigile kaebaja poolt kaebuses esitatud väidetele. Kohus nõustub toodud põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata. Kohus järgib otsuse tegemisel Tartu Vangla direktori 13. juuni 2014. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses ning Tartu Vangla 28. juuli 2014. a vastuses toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata. 5. Kaebaja ei ole esitanud halduskohtule ühtegi arvestatavat väidet, mis võiks vastustaja seisukohti ümber lükata. Kaebaja väide, et kaplan ähvardas teda, et kui ta nende ühisele tuttavale raha ära ei maksa, võib temaga midagi juhtuda, on paljasõnaline ning isegi vastava väite tõele vastavuse korral on äärmiselt ebatõenäoline, et kaplani selgitus oleks saanud kaebajale kahju põhjustada. Vangla meditsiiniosakond kinnitas 23. juuli 2014. a kirjas, et kaebaja ei ole pärast 18. veebruari 2014 pöördunud meditsiiniosakonna poole unetuse ega muude vaimsete häiretega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja väited ähvardamisest ja selle tagajärgedest kaebaja vaimsele tervisele eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul võis kaplan 18. veebruaril 2014 toimunud vestluse käigus kaebajale mainida, et jumal teab ja näeb kaebaja tegevust, kuid nimetatud meeldetuletus ei ole samastatav ähvardusega. Seega ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt ning vestlus kaplaniga ei saanud põhjustada kaebajale kahju. Eeltoodust tulenevalt jääb kohus seisukohale, et hüvitamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 2 2