2-13-17652/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 19. augustil 2014

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-13-17652

Kohtuasi

XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennoki hagi

XXXvastu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamiseks

Hagihind

295 892,28 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

XXXOÜ

(pankrotis,

registrikood

XXX)

pankrotihaldur Oliver Ennok

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline

esindaja adv. Eerik Entsik

Kohtuistungi toimumise aeg

26. mai 2014.a

Resolutsioon

XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennoki hagi

XXX vastu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta

menetlusosaliste

hagimenetluse

kulud

ja

Eesti

Vabariigile riigi mitteosalemisest tekkinud menetluskulud

XXXOÜ (pankrotis) kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

XXXOÜ (kuni 12.01.2009.a ärinimega XXXOÜ) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu

08.05.2012.a määrusega (tsiviilasi 2-12-2534). Hageja on XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur.

Kostja XXX oli XXXOÜ (pankrotis) juhatuse liige 27.05.2002.a kuni 21.06.2011.a.

22.12.2010.a sõlmisid XXXOÜ (pankrotis) ja XXXOÜ jagunemislepingu, mille p 5 kohaselt

XXXOÜ (pankrotis) jaguneva ühinguna andis olulise osa oma varast üle XXXOÜ-le.

Jagunemise tulemusena kahjustus XXXOÜ (pankrotis) kui jaguneva ühingu varaline seis,

kuivõrd ühing loovutas rahaliselt hinnatavad väärtused, saamata vastu mis tahes hüvesid.

Kostja on jagunemislepingu sõlmimisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud

XXXOÜ (pankrotis) kahju. Jagunemislepingu p 5 kohaselt andis XXXOÜ (pankrotis) jaguneva

ühinguna XXXOÜ-le üle järgmise vara: osaline nõue 700 000 krooni/ 44 738 eurot XXXOÜ

vastu, mis tuleneb XXXOÜ (pankrotis) ja XXXOÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 2-2010,

jaotamata kasum 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot, elektrienergia müügi tegevusluba nr XXX

(otsus nr. XXX, väljastatud 10.05.2005.a, nr. 3-3-/51, Energiaturu Inspektsiooni poolt, praeguse

nimega Konkurentsiamet), jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusluba nr XXX

(otsus nr. XXX, väljastatud 10.05.2005.a nr. 3-3/50, Energiaturu Inspektsiooni poolt, praeguse

nimega Konkurentsiamet).

Samuti läksid XXXOÜ-le üle kõik eelnimetatud varade suhtes sõlmitud lepingud, s.h lepingud,

mis sõlmiti jagunemislepingu sõlmimisest kuni jagunemise kandmiseni XXXOÜ (pankrotis)

asukoha äriregistrisse ning kõik nimetatud varaga seotud õigused ja kohustused.

Jagunemislepingu p 5.3 järgi kohustus XXXOÜ (pankrotis) alates jagunemise kandmisest

XXXOÜ (pankrotis) asukoha äriregistrisse XXXOÜ-le üle andma kõik üle antava vara rajamist,

omandamist, haldamist ja kasutamist puudutavad dokumendid, s.h kõik üleandmise päeva

seisuga sõlmitud võrguga liitumislepingud ja tarbijatega sõlmitud energia müügilepingud ning

lepingu punktis 5.1.3 ja 5.1.4. nimetatud tegevuslubade alusel õiguste teostamiseks vajalikud

seadmed ja tehnilised vahendid, s.h kondensaatorid, maakaablid, kolm trafot võimsusega 630

kvA, jne.

Eeltoodust tulenevalt andis XXXOÜ (pankrotis) jagunemise tulemusena XXXOÜ-le üle

võrguettevõtte. Jaguneva ühingu kohustused, v.a. XXXOÜ-le jagunemislepinguga üle antava

varaga kaasnevad kohustused ja üle antavatest lepingutest tulenevad kohustused, jäid XXXOÜ-le

(pankrotis). Jagunemislepingu p 5.3 järgi hindasid osalejad lepingu p-des 5.1.3. ja 5.1.4.

nimetatud tegevuslubade väärtuseks 1 448 353 krooni ehk 92 567 eurot. Seejuures ei hõlma see

jagunemislepingu kohaselt lepingu p 5.3 järgset vara (s.o võrguseadmete väärtust). Jagunemisega

XXXOÜ (pankrotis) poolt XXXOÜ-le üle antud vara kogusummaks oli seega vähemalt 274 610

eurot (44 738 eurot + 137 305 eurot + 92 567 eurot). Eeltoodust tulenevalt kaotas XXXOÜ

(pankrotis) jagunemise tulemusena vähemalt 274 610 euro ulatuses vara, jagunemisest mis tahes

vara ega kasu XXXOÜ (pankrotis) ei saanud. Seega oli jagunemine XXXOÜ (pankrotis) huve

kahjustav.

Hageja nõuab juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumisega XXXOÜ (pankrotis) tekitatud kahju

hüvitamist. Juhatuse liikme kohustuste rikkumine põhineb avalduse p-des 7 ja 9-19 märgitud

asjaoludel, s.o XXXOÜ (pankrotis) huve kahjustanud jagunemislepingu sõlmimisel. Nii loovutas

XXXOÜ (pankrotis) jagunemise tulemusena XXXOÜ-le vara, saamata vastu mis tahes varaliselt

hinnatavaid väärtusi. Samuti ei vabanenud XXXOÜ (pankrotis) loovutuse tulemusena üle antud

esemete väärtuse ulatuses kohustustest kolmandate isikute ees. Kohustuse rikkumine seisneb

XXXOÜ (pankrotis) jaoks kahjuliku tehingu tegemises, kostja ei ole tegutsenud XXXOÜ

(pankrotis) jaoks parimat kasu andval viisil, sõlmides majanduslikult ebamõistliku tehingu.

Ühtlasi on sellega rikutud kahju ärahoidmise kohustust. Kostja, kes oli teadlik jagunemise

kahjulikkusest XXXOÜ-le (pankrotis), ei näidanud üles hoolsust, mida objektiivselt võttes

mõistlik inimene taolises ametis sarnastes tingimustes oleks ilmutanud. Kostja rikkus ühtlasi

lojaalsuskohustust olles jagunemislepingu sõlmimise hetkel XXXOÜ (kustutatud), mis oli

XXXOÜ ainuosanik, juhatuse liige. XXXOÜ (kustutatud) ainuosanikuks aga oli XXX.

Jagunemislepingu sõlmimisega on kostja selgelt eelistanud XXXOÜ huve XXXOÜ (pankrotis)

huvidele.

Kostja poolt jagunemislepingu sõlmimine tõi kaasa olukorra, kus XXXOÜ (pankrotis) varad

vähenesid vähemalt 274 610 eurot. Seega on kahjuliku tehinguga seotud varaline bilanss ehk

kahju (miinus) vähemalt 274 610 eurot. XXXOÜ-le (pankrotis) kahju tekkimine on põhjuslikus

seoses kostja poolt kohustuste rikkumisega, jagunemislepingu sõlmimiseta ei oleks XXXOÜ-le

(pankrotis) kahju tekkinud. Tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja

oli ettenähtav, kostja tegutses tahtlikult

Hageja nõuab lisaks põhinõudele viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates

jagunemislepingu sõlmimisest 22.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole väidetava kahju hüvitamise nõude

olemasolu tõendatud ei faktiliste ega õiguslike asjaoludega.

Tegelikult ei ole XXXOÜ-le (pankrotis) kahju tekitatud sellega, et ta jagunemislepingu alusel

loovutas XXXOÜ-le nõude XXXOÜ vastu summas 700 000 krooni/ 44 738 eurot. Vaidlusalune

summa on XXXOÜ poolt ekslikult tagastatud 07.veebruaril 2011.a ning 08.veebruaril 2011.a

XXXOÜ (pankrotis) arvelduskontole, mitte XXXOÜ-le. Seoses teostatud ekslike ülekannetega

on XXXOÜ esitanud nõudeavalduse XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Jagunemislepingu

järgselt XXXOÜ (pankrotis) varade maht reaalselt ei vähenenud.

XXXOÜ (pankrotis) kahjuks saab olla üksnes XXXOÜ (pankrotis) varade tegelik faktiline

vähenemine. Kuivõrd käesolevalt hetkel on XXXOÜ (pankrotis) reaalselt XXXOÜ-lt tagasi

saanud võlgnevuse 700 000 krooni/ 44 738 eurot, siis ei ole XXXOÜ-le (pankrotis) varalist

kahju põhjustatud.

Vaatamata jagunemislepingu punktile 5.1.2, mille kohaselt pidi XXXOÜ (pankrotis) üle andma

XXXOÜ-le jaotamata kasumi 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot, ei ole XXXOÜ (pankrotis)

tegelikult vaidlusalust jaotamata kasumi summat käesoleva hetkeni osaliselt ega tervikuna

XXXOÜ-le üle kandnud. Seega ei ole XXXOÜ (pankrotis) varade maht vähenenud.

Hageja ei ole tõendatud asjaolu, et elektrienergia müügi tegevusloa ning jaotusvõrgu kaudu

võrguteenuse osutamise tegevusloa tegelikuks harilikuks väärtuseks on 1 448 353 krooni /92 567

eurot. Nimetatud asjaolu tõendamine on hageja ülesandeks.

Kostja märgib, et tegelikult ei omanud 22. detsembri 2010. a jagunemislepingu sõlmimise hetke

seisuga XXXOÜ (pankrotis) jaoks elektrienergia müügi tegevusluba nr XXX ning jaotusvõrgu

kaudu võrguteenuse osutamise tegevusluba nr XXX mitte mingisugust varalist väärtust. Kogu

vastav äri (so võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri) oli XXXOÜ-le (pankrotis)

kahjumlik ning võrguteenuse osutamise, elektrienergia müümise äri ja varade väärtuseks oli 0

krooni/ 0 eurot.

Äriseadustikus tulenevalt vastutab XXXOÜ solidaarselt XXXOÜ-ga (pankrotis) nende XXXOÜ

(pankrotis) kohustuste eest, mis on tekkinud enne XXXOÜ (pankrotis) jagunemise kandmist

XXXOÜ (pankrotis) kui jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.

Käesoleva hetke seisuga on XXXOÜ enda kanda võtnud ja tasunud alljärgnevad XXXOÜ

(pankrotis) kohustused: XXXOÜ (pankrotis) kohustused XXX OÜ ees summas 48 030,39 eurot,

XXXOÜ (pankrotis) kohustused XXXAS ees summas 12 160,23 eurot, kohustused AS XXX ees

summas 8 244,40 eurot, kohustused OÜ XXXees summas 31 955 eurot. Kokku on XXXOÜ

tasunud või võtnud kohustuse tasuda kolmandatele isikutele XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja

kohustuste katteks 100 390,02 eurot.

Lisaks eelnevale on XXXOÜ vastu kolmandate isikute poolt esitatud hagisid XXXOÜ

(pankrotis) võlgnevuste ja muude XXXOÜ (pankrotis) kohustuste XXXOÜ-lt väljamõistmisega

seoses kokku summas 1 104 841,80 eurot.

Arvestades XXXOÜ poolt vabatahtlikult kolmandatele isikutele XXXOÜ (pankrotis)

võlgnevuste ja kohustuste katteks tasutud summasid on XXXOÜ võimalike jagunemislepinguga

kaasnevate lisakohustuste suuruseks 1 205 231,82 eurot. Seega, kui arvestada XXXOÜ-le

jagunemislepingu sõlmimisega üle läinud XXXOÜ (pankrotis) kohustuste suurust, siis ei ole

jagunemislepinguga XXXOÜ-le (pankrotis) mingisugust varalist kahju tekitatud. Asjaolu, et

jagunemislepingu tulemusena on XXXOÜ tasunud või on kohustatud tasuma kolmandatele

isikutele XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste katteks 1 205 231,82 eurot, kinnitab, et tegelikult oli

jagunemislepingu osas tegemist XXXOÜ-le (pankrotis) ja tema võlausaldajatele kasuliku

lepinguga.

Hageja ei ole esitanud XXXOÜ vastu kohtusse tagasivõitmise hagi.

Et jagunemislepinguga ei ole tegelikult XXXOÜ-le (pankrotis) varalist kahju tekitatud, siis

puudub seaduses sätestatud õiguslik alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostja vastu ning

esitatud hagi tuleb rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 22.detsembril 2010.a sõlmisid XXXOÜ (pankrotis), keda

esindas juhatuse liikmena kostja ja XXXOÜ (endise ärinimega XXXOÜ) osaühingu

jagunemislepingu, mille p 5 kohaselt annab XXXOÜ (pankrotis) jaguneva ühinguna üle

XXXOÜ-le nõude XXXOÜ vastu summas 700 000 krooni/ 44 738 eurot, jaotamata kasumi

summas 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot; elektrienergia müügi tegevusloa nr XXX (väljastatud

Energiaturu Inspektsiooni poolt 10. mail 2005. a otsusega nr XXX) ning jaotusvõrgu kaudu

võrguteenuse osutamise tegevusloa nr XXX (väljastatud Energiaturu Inspektsiooni poolt 10. mail

2005.a otsusega nr XXX) koguväärtuses 1 448 353 krooni/ 92 567 eurot.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tekitas jagunemislepingu sõlmimisega XXXOÜ-le

(pankrotis) kahju summas 274 610 eurot.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 128 lg 2 tuleneb, et varaline kahju on otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS

§ 128 lg 3 tuleneb, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses märgitud asjaolu, et

jagunemislepingu sõlmimise tõttu oleks XXXOÜ (pankrotis) vara tegelikult vähenenud 274 610

euro võrra.

XXXOÜ 24. mai 2012. a nõudeavaldusega, 07.veebruari 2011.a ja OÜ 08.veebruari 2011.a

maksekorraldustega ning XXXOÜ (pankrotis) 03. oktoobri 2012. a nõuete kaitsmise koosoleku

protokolliga on tõendatud kostja vastuväited, et XXXOÜ poolt on 700 000 krooni/ 44 738 eurot

ekslike ülekannetega tagastatud XXXOÜ-le (pankrotis), mitte üle kantud XXXOÜ-le. Järelikult

jagunemislepingu järgselt XXXOÜ (pankrotis) varade maht reaalselt ei vähenenud ning

jagunemislepingu punktis 5.1.1. sätestatuga ei ole kostja XXXOÜ-le (pankrotis) reaalselt kahju

tekitatud.

Hageja ei ole pangaülekannete, maksekorralduste vms. tõenditega tõendanud hagiavalduses esile

toodud väidet, et XXXOÜ (pankrotis) oleks vastavalt jagunemislepingu punktile 5.1.2 XXXOÜ-

le üle andnud jaotamata kasumi summas 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot.

Kostja vastuväiteid, et XXXOÜ (pankrotis) ei ole jaotamislepingus viidatud jaotamata kasumit 2

148 353 krooni/ 137 305 eurot XXXOÜ-le üle kandnud kuni käesoleva ajani, tõendab kostja

poolt kohtule esitatud XXXOÜ 31. oktoobri 2013.a kiri. Kirjast nähtub veel see, et ajaperioodil

22. detsember 2010. a kuni 31. oktoober 2013. a ei ole XXXOÜ (pankrotis) teinud XXXOÜ-le

22.detsembril 2010.a sõlmitud jagunemislepingu alusel ühtegi makset.

Seega on asjas tõendatud, et vaatamata jagunemislepingu punktis 5.1.2 märgitule, ei ole

XXXOÜ (pankrotis) reaalselt üle kandnud XXXOÜ-le jaotamata kasumit summas 2 148 353

krooni/ 137 305 eurot. Järelikult ei ole XXXOÜ (pankrotis) varade maht vähenenud ega kostja

XXXOÜ-le (pankrotis) jagunemislepinguga varalist kahju tekitanud.

Hageja on hagiavalduses väitnud veel, et kostja tekitas XXXOÜ-le (pankrotis) kahju seoses

sellega, et jagunemislepinguga andis XXXOÜ (pankrotis) XXXOÜ-le üle elektrienergia müügi

tegevusloa ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa, mille koguväärtuseks on

1 448 353 krooni/ 92 567 eurot.

Samas ei ole hageja tõendanud, et elektrienergia müügi tegevusloa nr XXX, jaotusvõrgu kaudu

võrguteenuse osutamise tegevusloa nr XXX ning nende tegevuslubade alusel õiguste

teostamiseks lepingu punktis 5.3 nimetatud vajalike seadmete ja tehniliste vahendite, s.h

kondensaatorid, maakaablid, kolm trafot võimsusega 630kvA jne. harilikuks väärtuseks

(turuhinnaks) on 1 448 353 krooni/ 92 567 eurot. Asjaolu, et jagunemislepingus oli elektrienergia

müügi tegevusloa ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa väärtus lepingu

osaliste poolt selliseks hinnatud, ei tõenda vara tegelikku väärtust (turuhinda) jagunemislepingu

sõlmimise hetkel.

Kostja on vastuväidetes asunud seisukohale, et jaotuslepingus nimetatud elektrienergia müügi

tegevusloal ja jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloal tegelikult harilik väärtus

(turuhind) puudus, kuivõrd need tegevusload ei ole ühe isiku poolt teisele üle antavad

(võõrandatavad), vaid alajaama, elektritrassid ja -trafod omandanud isik peab iseseisvalt

taotlema Konkurentsiametilt uute tegevuslubade väljastamist.

Samuti väitis kostja, et võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri oli XXXOÜ-le

(pankrotis) kahjumlik.

Sellekohaste vastuväidete tõendamiseks esitas kostja kohtule 01. detsembril 2009.a XXXOÜ

(pankrotis) ja XXX OÜ vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli, mille punkti 1.1 kohaselt

olid pooled kokku leppinud alustada läbirääkimisi XXXOÜ-le (pankrotis) kuuluva elektrivõrgu

100%-liseks võõrandamiseks XXX OÜ-le. XXXOÜ (pankrotis) ja XXXOÜ vaheline 23.

novembri 2009.a koostööleping koos lisaga tõendavad, et XXXOÜ nõustas XXXOÜ-d

(pankrotis) võrguteenuse osutamise äri ja varade müümisel.

XXXOÜ 28. oktoobri 2013.a kinnituskiri tõendab XXXOÜ (pankrotis) ja XXX OÜ vaheliste

läbirääkimiste pidamist ja XXX OÜ pakkumise tegemist. Tõendist nähtuvalt lõppesid XXXOÜ

(pankrotis) ja XXX OÜ vahelised läbirääkimised osapoolte vahelisel kohtumisel 22.novembril

2010.a, kus XXX OÜ esitas varade ja äri omandamiseks XXXOÜ-le (pankrotis) tingimusliku

pakkumise summas 500 000 krooni/ 31 956 eurot ning nõudis XXXOÜ (pankrotis) juhatuse

liikmelt sama summa ulatuses juhatuse liikme isiklikku käendust võimalike kolmandate isikute

nõuete katteks peale võõrandamislepingu sõlmimist. Eeltoodust saab järeldada, et XXX OÜ tegi

XXXOÜ-le (pankrotis) pakkumise anda võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri

ning varad üle tasuta. Seega oli XXX OÜ hinnangul võrguteenuse osutamise ja elektrienergia

müümise äri ning varade väärtuseks 0 krooni/ 0 eurot.

Konkurentsiameti 19.veebruari 2010.a otsustega nr 7.1-5/10-001 ja nr 7.1-5/10-002 on

tõendatud, et Konkurentsiamet otsustas jätta kooskõlastamata XXXOÜ (pankrotis) taotletud

müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära ja võrgutasud.

Konkurentsiameti 19.veebruari 2010.a otsuste kohaselt oli taotletud võrgutasude ja müüdava

elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära kooskõlastamata jätmise põhjuseks eelkõige

asjaolu, et XXXOÜ (pankrotis) võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äriga seotud

kulud ei olnud eristatud muude tegevusalade tegevuskuludest.

Järelikult on eelnevaga tõendatud kostja väide, et jagunemislepinguga võrguteenuse osutamise ja

elektrienergia müümise äri üleandmise põhjuseks oli asjaolu, et eraldada XXXOÜ (pankrotis)

erinevad tegevusalad ning teha lihtsamaks ülevaate saamine võrguteenuse osutamise ja

elektrienergia müümise äriga seotud kuludest ning, et võrguteenuse osutamise ja elektrienergia

müümise äri tegelikuks harilikuks väärtuseks (turuhinnaks) oli 0 krooni/ 0 eurot.

Kostja väitel jagunemislepingu alusel XXXOÜ (pankrotis) poolt XXXOÜ-le üle antud

alajaamal, elektritrassidel ja –trafodel harilik väärtus (turuhind) puudus, kuna tegemist oli ca 40-

50 aastat vanade elektripaigaldistega, mis olid nii füüsiliselt kui ka tehniliselt täielikult

amortiseerunud. Kohtule esitatud XXXOÜ 31. oktoobri 2013. a hinnangust nähtuvalt on

XXXOÜ-le kuuluva alajaama trafo ning kõrge- ja madalpinge jaotusseadmete (so alajaama nr

886 ja elektrijaotusvõrgu tervikvara) väärtuseks hinnatud 3150 eurot. Hageja ei ole tehniliste

seadmete kõrgemat turuväärtust tõendanud.

Kohtule esitatud XXXOÜ 2012. majandusaasta aruandega on tõendatud, et XXXOÜ teenis

kahjumit 2011. aastal -1 642 eurot ning 2012. aastal -37 312 eurot.

XXXOÜ 2013. majandusaasta aruandega on tõendatud, et 2013.a majandusaastal oli XXXOÜ

poolt teenitud kahjumi suuruseks - 521 041 eurot ja XXX omakapital oli 2013.a lõpus negatiivne

summas - 420 134 eurot.

XXXOÜ bilansiga seisuga 20. mai 2014.a, on tõendatud, et perioodil 01. jaanuar 2014.a kuni 20.

mai 2014.a oli XXXOÜ teenitud kahjumi suuruseks -44 939,26 eurot ja XXX omakapital oli

negatiivne summas - 420 134 eurot.

XXXOÜ poolt 21. mail 2014.a Harju Maakohtule esitatud võlgniku pankrotiavaldusega on

tõendatud, et XXXOÜ palus kohtul kuulutada välja XXXOÜ pankrot. Pankrotiavalduse kohaselt

oli peamiseks maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et seaduse kohaselt vastutas XXXOÜ

solidaarselt XXXOÜ-ga nende XXXOÜ kohustuste eest, mis olid tekkinud enne XXXOÜ

jagunemise kandmist XXXOÜ kui jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. Pankrotiavaldusest

nähtuvalt tasus XXXOÜ või kohustus tasuma kolmandatele isikutele XXXOÜ (pankrotis)

võlgnevuste ja kohustuste katteks kokku 600 390,02 eurot.

Lisaks eelnevatele kohustustele on XXXOÜ pankrotiavalduses välja toodud, et pankrotivõlgniku

vastu on kolmandate isikute poolt esitatud hagisid XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja muude

XXXOÜ (pankrotis) kohustuste XXXOÜ-lt väljamõistmisega seoses kokku 159 881,80 eurot.

Seega oli XXXOÜ poolt jagunemislepinguga kaasnevate lisakohustuste suuruseks kokku

11 895 669,06 krooni/ 760 271,82 eurot/.

Eeltooduga loeb kohus põhjendatuks ja tõendatuks ka kostja vastuväited, et 22. detsembri 2010.a

XXXOÜ (pankrotis) jagunemislepingu alusel XXXOÜ poolt omandatud vara tootis pidevalt

kahjumit, et tegemist ei olnud kasumliku äriga, et jagunemislepingu sõlmimine oli põhjendatud

ja vajalik, mistõttu ei rikkunud juhatuse liige jagunemislepingu sõlmimisega seadusest

tulenevaid kohustusi ega juhatuse liikme hoolsuskohustust.

Hageja ei ole eelpoolnimetatud kostja väiteid ja esitatud tõendeid ümber lükanud.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata

igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt

säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise

eesmärgiga.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.oktoobri 2013.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-100-13 on

selgitatud, et „varalise kahju suuruse arvutamiseks kasutatakse tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1

diferentsihüpoteesi. Kahjuhüvitisest tuleb kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 5 maha arvata igasugune

kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud, kui see

ei ole vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga“. Järelikult tuleb jagunemislepingu mõju

hindamisel arvestada lisaks üle läinud vara väärtusele ka jagunemislepinguga üle läinud

kohustuste suurust.

Arvesse tuleb võtta ka ÄS § 447 lg 1 regulatsiooni, mille kohaselt vastutavad enne jagunemise

kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest

jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Sellest tulenevalt avaldab jagunemislepingu esemeks

oleva vara väärtusele (turuhinnale) mõju asjaolu, et seaduse kohaselt vastutab XXXOÜ

solidaarselt XXXOÜ-ga (pankrotis) nende XXXOÜ (pankrotis) kohustuste eest, mis on tekkinud

enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.

22.veebruari 2010.a laenulepingu ja 24.mai 2011.a nõude loovutamise lepingu ning nende

lepingute lisadega, 24.mai 2011.a pandilepingu ja võlatunnistusega, XXXOÜ 01.novembri

2013.a tõendiga, väljavõttega XXXOÜ Swedbank arvelduskontost, 06.juuni 2011.a kohustuste

üle võtmise kokkuleppega, XXXOÜ 24.mai 2012.a nõudeavaldusega, XXXOÜ 01.novembri

2013.a tõendiga, väljavõttega XXXOÜ Swedbank arvelduskontost, 26.augustil 2011.a

väljastatud garantiikirjaga, väljavõttega XXXOÜ Swedbank arvelduskontost, 10. aprillil 2012.a

lepinguga nõude vähendamise ja tasutingimuste kohta, Tallinna Ringkonnakohtu 01.juuni 2011.a

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-58258, Riigikohtu 04.jaanuari 2012.a kohtuotsusega

kohtuasjas nr 3-2-1-129-11, väljavõttega XXXOÜ Swedbank arvelduskontost ja XXX16.aprilli

2012.a maksekorraldusega on tõendatud, et pärast XXXOÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamist

on XXXOÜ võtnud enda kanda ja tasunud XXXOÜ (pankrotis) kohustused XXX OÜ ees

summas 48 030,39 eurot, XXXOÜ (pankrotis) kohustused XXXAS ees summas 12 160,23 eurot,

XXXOÜ (pankrotis) kohustused AS XXX ees summas 8 244,40 eurot, XXXOÜ (pankrotis)

kohustused Osaühingu XXX ees summas 31 955 eurot ja XXXOÜ (pankrotis) kohustused

Bengal OÜ ees summas 500 000 eurot. Kokku on XXXOÜ tasunud või võtnud kohustuse tasuda

kolmandatele isikutele XXXOÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks 600 390,02 eurot.

XXXOÜ 26.juuni 2013.a hagiavaldusega, XXX AS 26.septembri 2013.a hagiavaldusega ja

Bengal OÜ 18.oktoobri 2013.a hagiavaldusega on tõendatud, et kolmandad isikud on esitanud

XXXOÜ vastu hagid, millega XXXOÜ-lt palutakse välja mõista XXXOÜ (pankrotis) kandmata

kohustuste eest XXXOÜ-le kokku 134 313,36 eurot ja XXX AS-ile kokku 25 568,44 eurot,

seega kokku on XXXOÜ vastu kolmandate isikute poolt esitatud hagisid XXXOÜ (pankrotis)

võlgnevuste ja muude XXXOÜ (pankrotis) kohustuste XXXOÜ-lt väljamõistmisega summas

159 881,80 eurot.

Eeltooduga on tõendatud, et XXXOÜ (pankrotis) jagunemislepinguga kaasnevate ja XXXOÜ-le

üle läinud lisakohustuste suuruseks on 760 271,82 eurot. Järelikult ületasid jagunemislepingu

alusel üle läinud kohustused üle läinud varade, sealhulgas alajaama ja elektrijaotusvõrgu

tervikvara, väärtust.

Seega ei ole kostja jagunemislepinguga XXXOÜ-le (pankrotis) varalist kahju tekitanud ning hagi

tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

13.mai 2013.a kohtumäärusega määrati hagejale tsiviilasjas 2-13-17652 menetlusabi

menetluskulude kandmiseks ja vabastati ta hagi esitamisel riigilõivu 1500 euro tasumisest.

Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata. Nimetatud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, tuleb jätta TsMS § 190 lg 4 alusel hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse

väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik