4-14-4526/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-14-4526

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2014

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-4526

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses T.G kaebus Politseija Piirivalvemeti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki Lindus 06.05.2014 otsusele väärteoasjas nr 2402,14,000491

Menetlusalune isik

T.G, isikukood xxx, elukoht: xxx : , e-post: xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120, 32 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta T.G

kaebus Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus

06.05.2014 otsusele väärteoasjas nr 2402,14,000491 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2

MENETLUSE KÄIK

20.04.2014 koostas Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Marko Lvov AB 1385286 (lk 9 T.G suhtes väärteoprotokolli nr

) selle fakti kohta, et 20.04.2014 kell 13:28 Ida- -Tartu-Valga mnt Virumaal Iisaku vallas Jõhvi 32. km- - 8 km/h, lubatud l juhtis tema mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 122 km/h +/ suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. 15 lg 1 p 1 227 lg 2. Sellega rikkus ta LS § . Väärteo kvalifikatsioon LS §

Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki Lindus tegi 06.05 jas nr 2402,14,000491, .2014 otsuse väärteoas milles leidis, et

väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja ütlustega, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimeta LS 227 lg 2 tud kohtuvälise menetleja otsusega karistati T.G § järgi

rahatrahviga 60 240 eurot trahviühikut summas ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 kuuks.

30.05.2014 saabus Viru Maakohtule T.G kaebus tema suhtes 06.05.2014 tehtud

otsuse peale väärteoasjas nr 2402,14,000491.

KAEBUS

30.05.2014 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Politseija Piirivalvemeti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus

06.05.2014 otsusega väärteoasjas nr 2402,14,0004 1 määratud lisakaristus tühistada või 9

vähendada. Menetlusalune isik kahetseb väga tehtut ja lubab edaspidi väärtegusid mitte sooritada. Tal on eakad vanemad, kes vajavad hoolt. Samuti on ka temal xxx ning 2 terviseprobleemid. Töötab kuud juhtimisõiguseta olek tähendaks töötuks jäämist.

25.06.2014 teatas T.G kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2402,14,000491. 20.04.2014 kell 13:28 Ida- -Tartu-Valga mnt 32 km-l. juhtis menetlusalune isi Virumaal Jõhvi k mootorsõidukit xx xx r/n xxx kiirusega 122+/-8 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 227 lg. 2 alusel rahatrahv 60

trahviühiku ulatuses s.o. 240 EUR ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse osas. Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega:

1. Lubatud sõidukiirust ületades seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis.

Kiiruseületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise

3

tõenäosust ja ka selle raskusastet. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest.

2. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust põhjendamatult, oma tegu ei ole menetlusalune isik millegagi selgitanud. 3. Menetlusalune isik tunnistas süüd ja kahetses toimepandut. 4. Väärteootsuse koostamise ajal oli isikul 7 kehtiv väärteokaristust, millest kolmel korral on

teda karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Varasemate õigusrikkumiste

toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasumata ning pelgalt rahatrahvide määramine karistusena ei ole suutnud panna menetlusalust isi

kut seadusekuulekamalt käituma.

Maakohule esitatud kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et see on alusetu, menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning määratud karistus on põhjendatud nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse osas. Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et menetlusalune isik jätkuvalt kahetseb toimepandut,

kuid kohtuvälise menetleja esindaja juhib siinkohal tähelepanu sellele, et isiku varasema

käitumise põhjal liikluses võib järeldada, et väljendatud kahetsus ei ole puhtsüdamlik ning isiku soov on ainult pääseda lisakaristuse kohaldamisest. Kaebuses on viidatud ka sellele, et menetlusaluse isiku vanemad vajavad hoolitsemist, kuid

pole lisatud ühtegi tõendit selle kinnituseks. See, et inimesed on jõudnud vanuse poolest kõrgesse ikka, ei tähenda seda, et nad ei saaks endaga hakkama. Samas on võimalus kasutada ka ühistransporti vanemate külastamiseks. Menetlusaluse isiku enda võimalike haiguste kohta ei ole samuti lisatud tõendeid ning teatud

haiguste olemasolu puhul tasuks kaaluda võimalust loobuda mõneks ajaks mootorsõiduki juhtimisest kuniks tervis korras on.

Kaebuses menetlusalune isik viitab tööalaselt tulenevalt juhtimisõiguse vajadusse, samas ei

ole lisatud ühtegi tõendit selle kohta, et juhtimisõigus on vajalik tööülesannete täitmisel. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib siinkohal tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-26- 10 p 7 milles on öelnud: “Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda

maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse

tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu“.

Eeltoodu põhjal on väga kaalukaks argumendiks menetlusaluse isiku varasem käitumine liikluses. Varasemast käitumisest lähtuvalt aga saab üheselt järeldada, et menetlusalune isik ei

ole oma käitumist seadusekuulekamaks muutnud, tegelikkuses isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist s.h. pannes toime õigusrikkumisi, millega seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistun

gist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud § järgi. LS 227 lg 2

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

4

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja -

kaebuse la - hendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku

küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo

olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures

lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise

korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite

kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud § järgi selles, et T.G-le

LS 227 lg 2

tema 20.04.2014 kell 13:28 Ida- -Tartu-Valga mnt 32 km-l. juhtis Virumaal Jõhvi mootorsõidukit xxx r/n xxx kiirusega 122+/-8 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokoll (tl 10), mille kohaselt 20.04.2014 kell 13.28 teatati Ida-Virumaal Iisak -Tartu-Valga mnt 32 kmxxx reg. nr. xxx xxx u vallas Jõhvi l sõiduki

liikumiskiiruse mõõtmist kiirusemõõteseadega Stalker DSR2X nr DP009643, antennid

KC031253; KR009168, taatlustunnistus nr TTRSS-14/00053. seadme lugem oli 122 km/h.

Lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, mõõtmise laiendamismääramatus +/- 8 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h; Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl. 11), mille kohaselt T.G selgitas, et on süüdi ja kehtseb puhtsüdmalikult; Tunnistaja xx xx 12- mille kohaselt olles patrullis 20.04.2014 ülekuulamise protokoll (tl. 13), kell 13.28 -Tartu-Valga mnt 32 kmsõitis neile Jõhvi l sõiduauto kiirusega 122 km/h. Sõidukit juhtis

T.G. Isik tunnistas oma süüd;

Karistusregistr -17), kohaselt on T.G 7 kehtivat i väljavõte (tl 15 mille väärteokaristust.

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku

ütluste usaldusväärs es. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku o us mavahel ja annavad ko i. htule väärteo toimepanemise pild

Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et T.G juhtis

20.04.2014 kell 13:28 Ida- -Tartu-Valga mnt 32 km- Virumaal Jõhvi l. mootorsõidukit

xxxkiirusega 122+/-8 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h.

T.G 227 lg 2 rgi, pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § jä rikkudes Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1.

T.G ise

nõustus, et pani toime temale etteheidetava väärteo: ületas sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h.

5

T.G kinnitavad tunnistaja xx xxx süüd ütlused, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseadus

e § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab:

tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahv

Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises.

T.G ise tunnistab, et ta . kinnitavad ka ületas kiirust Kiiruse ületamist kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ütlused. ja tunnistaja xx xx

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 ona. ettenähtud väärte

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et LS § T.G pani toime

227 lg 2

treo otsese tahtlusega. paneb isik järgi kvalifitseeritava vää

KarS § 16 lg 3 kohaselt teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab

või vähemalt möönab seda. sõidab T.G oli teadlik rikkumisest (oli teadlik, et lubatust oluliselt kiiremini)

ning tahtlikult eiras Liiklusseaduse sätteid.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on

selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et T.G on talle

süüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest 227 lg 2 vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

6

Kohtuväline menetleja tegi karistati LS § 06.05.2014 otsuse, millega T.G 227 lg

2 järgi rahatrahviga trahviühikut, ja LS § 227 lg 5 p 1 järgi võeti ära 60 s.o 240 eurot juhtimisõigus 2 kuuks.

Kohus märgib järgmist: karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud

karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

LS § lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 227 lg 2 alusel karistatakse 21-40 km/h eest rahatrahviga kuni 1 400

00 trahviühikut, s.o kuni eurot (1 trahviühik = 4 eurot).

LS § 227 lg 5 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistuse kergendavaks asjaoluks on kahetsus,

raskendavaid asjaolusid ei ole. Seega ei saa nõustuda menetlusaluse isiku kaebuses toodud

asjaoluga, et arvestataks kahetsust. Samuti leidis kohtuväline menetleja, et isiku poolt

väljendatud kahetsus ei ole siiski puhtsüdamlik ning tegemist on pelgalt sõnadega, kuna karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtivaid väärteokaristusi 7, s.h. on teda kolmel korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Rahatrahvid on tasumata.

Seega pelgalt rahatrahvi määramisega ei ole võimalik menetlusalust isikut suunata

seadusekuulekamale käitumisele. Lubatud sõidukiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna

sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja ka selle raskusastet. Kuna

karistusena õigusrikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid ei ole suutnud

menetlusalust isikut seadusekuulekamale käitumisele suunata on kohtuvälise menetleja

esindaja seisukohal, et isiku suhtes tuleb rakendada rangemat ja tõhusamat karistust. Seetõttu

ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3 13, p 19). Näiteks tuleb juhul, kui -1-1- -11, p 11 ja 3-1-1-52- 77

isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu

erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü

suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõj - utada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1- -03, p 5). 26

7

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.

T.G o, on toime pandud otsese tahtlusega. T.G pani toime ühe väärte mis

on (7 kehtivat ja 8 arhiveeritud), tunnistab ennast varem väärteokorras karistatud

süüdi. Kohus leiab, et T.G keskmine süü antud väärteos ning talle määratud

rahatrahv

0

sanktsiooni keskmise määra lähedal (6 trahviühikut) vastab isiku süü suurusele.

Samuti leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult kohaldanud T.G suhtes lisakaristusna juhtimisõiguse äravõtmist, kuna karistusregi väljavõttest nähtub, et tal on

7 kehtivat väärteokaristust, millest 3 on määratud kiiruse ületamise eest ning millest

omakorda 2 on määratud kiiruse ületamise eest 41 Samuti nähtub, et Pärnu -60 km/h.

Maakohtu 23.09.2013 otsusega võeti T.G-lt lisakaristusena LS § 227 lg 3 alusel ära juhtimisõigus 3 kuuks. Kohus kontrollis xxx andmeid ärairegistrist ning tuvastas, et selle ainsaks juhatuse liikmeks

on T.G. Seega on T.G väide selle kohta, et juhtimisõigusest

ilmajäämise korral ähvardab teda töötuks jäämine, ebausutav kuna ta on faktiliselt iseenda tööandja. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on

õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 2 ja lisakaristusena juhtimisõiguse 40 eurot

äravõtmine 2 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEE™ED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko