3-14-50392/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50392

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamiseks summas 5000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.06.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Maksimov esitas 30.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta on

läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vanglalt 27.03.2014 vastuse nr 1-13/312-2.

Kaebaja palus kohtul võtta vastu kaebus 50 kahju hüvitamise taotlusega 100 eurot iga taotluse

eest, kokku 5000 eurot. Kaebaja märkis, et vangla vastab ühe vastusega 50 ja enamale

taotlusele. Kaebusele oli lisatud 50 ajavahemikul 23.01.2014-24.03.2014 Tartu Vanglale

esitatud kahju hüvitamise taotlust. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist.

2. Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale

võimalus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, so kaebuse nõude täpsustamiseks, kas

kahju on tekitatud 50 taotluse tagastamisega või 50 taotluses kirjeldatud sisulise asjaga ja

põhjendamiseks, milles taotletav kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle

vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud.

3. A. Maksimov esitas 27.05.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (pealkirjastatud puuduste

kõrvaldamisena), milles märkis, et kohus püüab kaebajat talle tundmatute terminitega

segadusse ajada. Ühtlasi taotles kaebaja kaitsjat riigi arvel.

4. Tartu Halduskohus tagastas 09.06.2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse (p 1) ja jättis

rahuldamata taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (p 2).

Määruses viidati halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-le 2, mille kohaselt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de

37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja

puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja sai halduskohtu 20.05.2014. a määruse koos

tõlkega kätte 26.05.2014, seega 10-päevane tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks möödus

05.06.2014. Oma 27.05.2014. a pöördumises ei täpsustanud kaebaja, milline vangla tegevus

on põhjustanud väidetava kahju ja millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava

õigusvastase tegevusega saabunud. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust

sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise

avalduses esitatud andmetest ei nähtu üheselt vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline

põhjendus ning kohus ei saa jätkuvalt aru, kas kahju on tekitatud 50 taotluse tagastamisega

või 50 taotluses kirjeldatud sisulise asjaga. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kaebus jätkuvalt

HKMS § 38 lg-s 1 ja eelkõige nimetatud normi p-des 5-9 toodud nõuetele. Kaebaja ei olnud

09.06.2014. a seisuga kaebuse puudusi kõrvaldanud, so ta ei täpsustanud kaebuse nõude alust

ega esitanud vastavaid põhjendusi. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha

otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud ega ületada nõude piire. Kuna

kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitati ning kohus ei saa kaebaja

eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

HKMS § 116 lg 5 kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kohus pikendab siiski mõistlikult enda määratud

tähtaega, eelkõige kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu hinnangul ei ole Tartu Halduskohtu

20.05.2014. a määruses toodud küsimustele vastamiseks vaja juriidilisi teadmisi. Kaebaja on

järjekindlalt taotlenud riigi õigusabi enam kui sajas Tartu Halduskohtus menetletavas

haldusasjas ning kohus on vastavad taotlused rahuldamata jätnud põhjendusel, et kaebaja

suudab kohtu suunamisel ise enda õiguste eest seista. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise

oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk taotluste ja kaebuste esitamisel on

koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat

tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võeta seisukohta riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamise taotluse osas. Kohus mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust

selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise

oma õigusi kaitsma. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat

vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal

oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 16.06.2014 ja 17.06.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu

09.06.2014. a määruse tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja kohtuniku arvamusega nõus, kuna tal ei ole kaitsjat.

Kaebaja hinnangul on rikutud põhiseadust ning ta märgib, et tal ei ole isegi A4 paberit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi väidet, mis seaks vaidlusaluse määruse

õigsuse kahtluse alla.

Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse

09.06.2014. a määrusega põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna vaatamata kaebuse

käiguta jätmisele ei olnud kaebaja kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi

kõrvaldanud ja kaebuse puudused takistasid asja läbivaatamist. Kaebaja on halduskohtult

taotlenud kahjuhüvitist, kuid on jätnud selgitamata, millise vangla väidetavalt õigusvastase

tegevuse tagajärjel ning milline kahju talle tekkis. Kohus ei saa menetleda kaebust, mille

aluseks olevad asjaolud ei ole kohtule arusaadavad ning mida kaebaja vaatamata kohtu

järelepärimisele ei täpsusta.

Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata ka kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Nimelt on A. Maksimov juba kogenud kaebaja, kes on arvukates kohtumenetlustes

osalemisega näidanud, et ta on suuteline ise enda õigusi kaitsma. Seega esineb

RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

7. Eelnevast tulenevalt jääb A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

09.06.2014. a määrus muutmata.

Tiina Pappel

Einar Vene

Maili Lokk