3-14-50241/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Silvia Truman ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50241 Haldusasi OÜ Green Partners kaebus Maksuja Tolliameti 03.12.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/791-30 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Green Partners, esindaja Diana Rints Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Green Partners määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta OÜ Green Partners määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50241 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 03.12.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/791-30 OÜ- d Green Partners tasuma käibemaksu 101 795,67 eurot ja tulumaksu 7510,558 eurot.

2. OÜ Green Partners esitas MTA 03.12.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/791-30 peale 08.01.2014 vaide.

3. MTA jättis 29.01.2014 otsusega nr 6-1/1943-4 vaide esitamise tähtaja ennistamata ja tagastas vaide selle esitamise tähtaja rikkumise tõttu läbivaatamatult. Otsuse põhjenduste kohaselt saatis maksuhaldur 03.12.2013 maksuotsuse OÜ-le Green Partners tähtkirjaga äriühingu registrijärgsel aadressil Paldiski mnt 125, Tallinn. AS Eesti Post veebilehelt nähtuvalt on tähtkirja saabumise kohta jäetud teade äriühingu aadressil asuvasse postkasti 05.12.2013. Kuna äriühing teatele ei reageerinud ja saadetist ei nõudnud, tagastati saadetis maksuhaldurile 27.12.2013. Maksuotsus tuleb maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg 4 teise lause kohaselt lugeda kaebajale kättetoimetatuks 05.12.2013. Haldusakti täiendav hilisem kättetoimetamine varasemat kättetoimetamist mittetoimunuks ei muuda (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-03, p-d

14 ja 15). Seega tulnuks vaie MKS § 138 lg 1 järgi esitada hiljemalt 06.01.2014. OÜ Green

3-14-50241 2(7) Partners esitas vaide alles 08.01.2014, st tähtaega rikkudes. Maksuhalduril puudub alus kahelda AS Eesti Post andmete õigsuses. Muude tõenditega ei ole võimalik väljastusteate postkasti jätmist tõendada. OÜ Green Partners seisukoht, et väljastusteate postkasti jätmist saab tõendada ainult teade ise, muudaks MKS § 531 lg 4 mõttetuks ja sisutühjaks, sest jätaks vaidetähtaja kulgema hakkamise haldusakti adressaadi meelevalda. Maksuhaldurile on mitmetest OÜ-d Green Partners puudutavatest menetlustest teada, et tihti ei tavatsegi kaebaja oma postkasti jäetud saadetise saabumise teatistele reageerida ja saadetisi postiasutusest välja nõuda.

4. OÜ Green Partners esitas 28.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (ning 22.05.2014 ja 30.05.2014 kaebuse täpsustuse) MTA 29.01.2014 otsuse nr 12.2-3/791-30 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks vaadata kaebaja vaie läbi. Kaebajale ei ole 05.12.2013 postkasti teadet tähtkirja kohta jäetud ja ta sai maksuotsuse kätte alles 2014. a jaanuaris, mistõttu ei ole vaide esitamise tähtaega ületatud. AS Eesti Post vastas kaebaja järelepärimisele, et tähtkirja väljastusteated tükiti välja 06.12.2013 ja 16.12.2013. Seega ei saanud väljastusteadet jätta kaebaja postkasti juba 05.12.2013. AS Eesti Post veebilehel olev info on vastuolus AS Eesti Post siseinfosüsteemis oleva teabega, järelikult ei ole võimalik lugeda õigeks ei üht ega teist kuupäeva, samuti ei saa lugeda väljastusteadet kaebajale kättetoimetatuks 2013. a detsembri alguses. Kuupäevadega on eksinud ka maksuhaldur, kes on allkirjastanud 03.12.2013 maksuotsuse juba 02.12.2013, kui maksuotsust polnud veel olemaski. Kuna saadetis saadeti vastustajale tagasi, oli vastustaja teadlik, et kaebaja ei ole maksuotsust tegelikult kätte saanud. Vaatamata sellele ei võtnud vastustaja midagi ette selleks, et kaebajat maksuotsusest teavitada ja tagada talle kaebeõigus. Vastustajale olid kaebaja telefoninumber ja e-posti aadress teada. Samuti oli talle teada kaebaja esindaja.

5. MTA leidis, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ja palus haldusasja menetluse lõpetada. Maksuotsus saadeti kaebaja registrijärgsele aadressile ja selle kohta jäeti teade kaebaja postkasti 07.12.2013. Saadetise teekonna jälgimise süsteemist nähtuvalt on tähtkirja nr RR239761992EE kättetoimetamise katse toimunud 05.12.2013 kl 10.50, kuid see ebaõnnestus. AS-lt Eesti Post saadud täpsustava päringu vastuse kohaselt on tähtkirja saabumise kohta väljastatud kaks teatist

– esimene 07.12.2013 ja teine 16.12.2013. Seega tuleb maksuotsus lugeda MKS § 53 lg 4 alusel kaebajale kättetoimetatuks 07.12.2013 ning vaie tulnuks MKS § 138 lg 1 kohaselt esitada hiljemalt 06.01.2014. Vaie esitati 08.01.2014, seega tähtaega ületades. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et AS Eesti Post väljatrükk ei tõenda tähtkirja kohta teatise jätmist kaebaja postkasti. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-11-121 märkinud, et nimetatud väljatrükk on piisavaks tõendiks, mida maksuhalduril on kirjade kättetoimetamise tõendamiseks võimalik koguda. Kaebaja on haldusasjas nr 3-13-1519 kinnitanud, et tema postkastile on tagatud igakülgne ligipääs ning postkast on seostatav kaebajaga, st isik on korraldanud posti vastuvõtmise registrijärgsel aadressil. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et postiljon on posti kättetoimetamisel postkastiga eksinud ja seda mitmel korral. Maksuhalduril puudub alus arvata, et AS Eesti Post on jätnud posti tahtlikult kätte toimetamata. Arvestades asjaolu, et kaebaja eirab pidevalt vastustaja saadetud dokumentide kättesaamist ja on AS Eesti Post poolt tähtkirjade jätmist oma postkasti pidevalt kahtluse alla seadnud, jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebaja selle probleemi suhtes ise midagi ette võtnud ega pöördunud AS Eesti Post poole probleemile lahenduse leidmiseks. Kuivõrd kaebaja AS-le Eesti Post sellekohaseid pretensioone esitanud ei ole, ei saa kaebaja väidet pidada tõsiseltvõetavaks. Eeltoodust tulenevalt ei pea vastustaja usaldusväärseks väidet, et maksuotsuse hoiule jätmise kohta ei ole kaebaja postkasti teadet jäetud. Veelgi enam ei saa pidada usutavaks väidet, et kaebajani ei ole jõudnud kumbki teade.

3-14-50241 3(7) Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust ega mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmise kohta. Maksukohustuslasel on õigus valida, kas esitada vaie maksuhaldurile või kaebus kohtule. Vaidemenetlus on isiku jaoks odavam ja kiirem menetlus. Kohus, kohustades isikut esitama kohustamisnõude asemel maksuotsuse tühistamise nõude, võtab isikult võimaluse läbida maksuotsuse tühistamise nõude osas vaidemenetlus.

6. Tallinna Halduskohus luges 25.06.2014 määrusega OÜ Green Partners kaebuse mittetähtaegselt esitatuks (p 1), jättis OÜ Green Partners kaebuse esitamise tähtaja ennistamata (p 2), lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse (p 3), jättis menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (p 4) ja tagastas OÜ-le Nordeum Õigusbüroo tema poolt tasutud riigilõivu 765 eurot (p 5). Vaide tagastamise näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamise võimalus on piiratud. Kui isik leiab, et maksuhaldur on vaide tähtaja rikkumise põhjendusega ebaõigesti tagastanud, pöördub ta halduskohtu poole üksnes maksuotsuse tühistamise nõudega ning halduskohus kontrollib kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel mh ka seda, kas vaie on tagastatud õiguspäraselt.

Kohus tugines kaebajale 07.05.2014 määruses kaebuse nõuete muutmise ettepanekut tehes kehtivale kohtupraktikale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2009 otsus nr 3-09- 507, p 9, 19.12.2013 otsus nr 3-12-1962, p 17). Seejuures on vaid kaebajal õigus valida kaebuse nõue ja alus. MKS § 46 lg-te 3 ja 5 kohaselt peavad maksuhalduri haldusaktil olema mh haldusakti andmise kuupäev ja allkiri. Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 4 näeb kirjaliku haldusakti vorminõuetena ette mh allkirja ja haldusakti väljaandmise aja märkimise. Samas ei täpsusta MKS ega HMS, millist kuupäeva tuleb lugeda haldusakti kuupäevaks – kas selle allkirjastamise või dokumendihaldusregistris registreerimise päeva.

Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määruse nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ (AÜA) § 15 lg 3 järgi loetakse dokumendi kuupäevaks reeglina selle allkirjastamise kuupäev. Samas ei välista AÜA § 15 lg 5 dokumendi kuupäevana ka muu kuupäeva märkimist. Selleks kuupäevaks võib kohtu hinnangul olla nt dokumendi registreerimise kuupäev. AÜA § 15 lg-st 7 ei järeldu, et digitaalselt allkirjastatud dokumendi kuupäevaks ei võiks märkida dokumendi registreerimise kuupäeva. Seega ei saa kaebaja esile toodud kuupäevade erinevust lugeda vorminõuete rikkumiseks.

Kui ka lugeda nimetatud asjaolu vorminõuete rikkumiseks, ei ole kindlasti tegemist maksuotsuse tühisust (tühisuse aluste ammendav loetelu on toodud HMS § 63 lg-s 2) ega ka tühistamise alust kaasa toova rikkumisega. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et maksuotsust ei olnud selle allkirjastamisel olemas. Maksuhalduri 03.12.2013 maksuotsus saadeti kaebajale tähtkirjaga tema registrijärgsel aadressil. AS Eesti Post veebilehe andmetel ja maksuhaldurile esitatud vastuse kohaselt püüti saadetist kaebajale kätte toimetada 05.12.2013, kuid kättetoimetamine ebaõnnestus.

Seejärel trükiti väljastusteated tähtkirja saabumise kohta välja 06.12.2013 ja 16.12.2013 ning toimetati kaebaja postkasti 07.12.2013 ja 17.12.2013. Kuna kaebaja tähtkirjale järele ei läinud, tagastas AS Eesti Post saadetise vastustajale 23.12.2013. Kohus loeb eeltoodud andmete pinnalt tõendatuks, et vastustaja saatis kaebajale saadetise, mida kaebaja ei võtnud vastu ja millele ta ei läinud postiasutusse järele. Arvestades maksuotsuse kuupäeva ja saadetise registreerimise kuupäeva postiasutuses (04.12.2013), loeb kohus usutavaks, et saadetis sisaldas 03.12.2013 maksuotsust.

Seetõttu tuleb maksuotsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Kohtule ei ole usutav, et kaebaja ei ole kumbagi tema registrijärgsele aadressile postkasti jäetud väljastusteadet kätte saanud. Riigikohtu praktika kohaselt kannab juriidilise isiku postkasti jäetud kirjade ja väljastusteadete kättesaamise riski juriidiline isik, kes peab oma registrijärgsel

3-14-50241 4(7) aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Vastustaja selgituste kohaselt on dokumentide kättetoimetamisega kaebajale probleeme ka teistes haldusasjades, kus kaebaja keeldub maksuhalduri saadetud dokumente vastu võtmast või nende kättesaamist kinnitamist. Maksuotsuse korduv kättetoimetamine 2014. a jaanuaris ei too kaasa tähtaja uuesti kulgema hakkamist (Riigikohtu 03.03.2004 määruse nr 3-3-1-10-04 p 8).

Kaebaja ei ole väitnud, et maksuotsuse kättetoimetamine 2014. a jaanuaris teda eksitas. Kuna kaebaja esitas vaide juba 08.01.2014, ei saanud ta olla eksimuses, et vaide esitamise tähtaega tuleb hakata lugema alates maksuotsuse kättetoimetamisest 2014. a jaanuaris. Igal juhul pidanuks kaebajal maksuotsuse kuupäeva arvestades tekkima kahtlus maksuotsuse vaidlustamise tähtaegade suhtes. MKS § 52 lg-st 1 tulenevalt on asjakohatu kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei saatnud maksuotsust kaebajale elektrooniliselt ega teavitanud maksuotsuse tegemisest kaebajat telefoni teel.

Kuna maksuotsus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 07.12.2013 (mitte 05.12.2013, nagu vastustaja väidab 29.01.2014 otsuses), siis oli MKS § 138 lg 1 järgi vaide esitamise tähtpäevaks 06.01.2014. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja esitas vaide alles 08.01.2014, seega tähtaega rikkudes. Kaebaja ei toonud vaides ega kaebuses kohtule välja ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas tal vaiet tähtaegselt esitamast. Posti vastuvõtmise korraldamata jätmine, väljastusteatele reageerimata jätmine ja maksuotsusele postiasutusse järele minemata jätmine on kaebajast sõltuvad asjaolud ega õigusta tähtaja ennistamist.

Seetõttu jättis vastustaja põhjendatult kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamata ja tagastas vaide (MKS § 143 lg 1 p 3). Kuna kaebaja esitatud vaie tagastati tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda kaebajat kohtueelset menetlust läbinuks ja lähtuda kaebetähtaja kontrollimisel HKMS § 47 lg-st 2. Vastasel juhul puuduks kaebajatel edaspidi kohustus HKMS § 46 lg-s 1 toodud kaebetähtaega järgida, sest mittetähtaegse vaide esitamisega saavutataks alati uue kaebetähtaja kulgema hakkamine. Kaebaja 28.02.2014 esitatud kaebus on esitatud HKMS § 46 lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes.

Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kuna aga kaebetähtaega on rikutud samadel asjaoludel nagu vaidetähtaegagi, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebetähtaeg tuleb jätta HKMS § 124 lg 2 alusel samadel põhjendustel ennistamata nagu vaidetähtaegki. Kaebaja ei ole taotlenud tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekut. Arvestades HKMS § 46 lg-s 5 toodud tuvastamiskaebuse 3-aastast kaebetähtaega, ei kaota kaebaja praeguse haldusasja menetluse lõpetamise korral võimalust oma õigusi kohtus tuvastamiskaebusega kaitsta.

Seetõttu ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust kaebuse nõuet muuta.

7. OÜ Green Partners esitas 15.07.2014 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus 18.07.2014 rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. OÜ Green Parteners palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.06.2014 määrus. Kohtupraktika ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) loevad dokumendi kuupäevaks dokumendi koostamise kuupäeva. Füüsiliselt ei ole võimalik, et dokument allkirjastatakse enne selle koostamist. Kuna 03.12.2013 haldusakt on allkirjastatud 02.12.2013, siis ei ole tegemist juriidiliselt korrektse ning kehtiva dokumendiga. Tegemist on tühise dokumendiga. Lisaks olid

3-14-50241 5(7) maksuhalduril segadused kontrollakti koostamise kuupäevaga ning kontrollakt toimetati kaebajale kätte ka alles 06.12.2013. AS Eesti Post vastas kaebajale, et ta trükkis esmakordselt kviitungi tähtkirja kättetoimetamise kohta välja 06.12.2013. AS Eesti Post kodulehel kajastatud andmed ning vastustaja väited selle kohta, et AS Eesti Post püüdis tähtkirja kaebajale kätte toimetada juba 05.12.2013, on ebaõiged. AS Eesti Post vastusest kaebajale nähtub ka, et teistkordselt on püütud kaebajale tähtkirja kätte toimetada 16.12.2013, samas AS Eesti Post kodulehel seda kuupäeva kajastatud ei ole. Kuna AS Eesti Post on väitnud, et ta on püüdnud teistkordselt maksuotsust kätte toimetada 16.12.2013 ning vastustajal selles osas vastuväited puuduvad, võib lugeda maksuotsuse kättetoimetatuks 16.12.2013. Kuna vaie esitati 07.01.2014, siis on see tähtaegne.

9. Maksuja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebetähtaja seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, milline kuupäev seisab maksuotsusel või millal see on allkirjastatud. Tegemist on sisuliste etteheidetega. Tähtaegsuse küsimuse lahendamisel tuleb kohaldada antud juhul MKS § 531 lg-t 4. Kaebaja postkasti jäeti teated 07.12.2013 ja 16.12.2013. Kaebaja seisukoht AS Eesti Post kodulehel olevate andmete vastuolulise osas on asjakohatu. AS Eesti Post saadetise väljatrükilt nähtub, et tähtkirja on püütud kätte toimetada 05.12.2013 ning teatise trükkimine toimus 06.12.2013. Nimetatu ei ole vastuoluline, kuna AS Eesti Post tavapraktika näebki ette, et tähtkirja kättetoimetamise ebaõnnestumisel pöördub postitöötaja tagasi postkontorisse, trükib teatise tähtkirja saabumise kohta ning jätab tähtkirja postkontorisse hoiule. Teatis toimetatakse isiku postkasti enamasti samal või järgmisel kandepäeval. Maksuhalduril puudub alus kahelda AS-lt Eesti Post saadud info usaldusväärsuses, olenemata sellest, kas 16.12.2013 teatise jätmine kajastub AS Eesti Post kodulehel või mitte. Kuivõrd tähtkiri tuleb lugeda kättetoimetatuks esimese teatise jätmisest, ei oma tähtsust, millal jäeti kaebaja postkasti teine teatis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust ei anna.

11. Kaebaja on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et maksuotsus on tühine juba ainuüksi seetõttu, et vastustaja on eksinud maksuotsuse kuupäevadega. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas esimese astme kohtu seisukohaga ega peatu sellel pikemalt, kuna kaebetähtaja lahendamise seisukohast antud asjaolu tähendust ei oma. Haldusakt ei saa hakata kehtima enne selle allkirjastamist, kuid see ei tähenda, et akti allkirjastamine ei saa toimuda enne aktil märgitud kuupäeva.

12. MKS § 531 lg 4 teise lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaidlus puudub selles, et kaebajale maksuotsust üle ei antud. Kaebaja väitel ei ole ta väljastusteateid saadetise väljastamise kohta kätte saanud. Määruskaebuses on kaebaja seevastu seisukohal, et kuna maksuhalduril selles osas vastuväited puuduvad, võib lugeda maksuotsuse kättetoimetatuks teistkordse väljastusteate postkasti jätmisega 16.12.2013 ning kuna vaie esitati 07.01.2014, siis on see tähtaegne. Asja lahendamiseks tuleb hinnata, kas on tõendatud kaebaja registrijärgsel aadressil tähtkirja väljastusteate postkasti jätmine 07.12.2013.

3-14-50241 6(7)

13. AS Eesti Post saadetise teekonna jälgimise süsteemist nähtuvalt (tl 176 ja pöördel) toimus MTA tähtkirja nr RR239761992EE väljastuskatse kaebaja registrijärgsel aadressil 05.12.2013 kell 10.50, kuid see ebaõnnestus põhjusel, et saaja ei olnud kättesaadav. Majandusja kommunikatsiooniministri 22.06.2006 määruse nr 57 „Tähtja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ § 6 lg 1 kohaselt toimetatakse kirisaadetis, mis edastatakse tähtsaadetisena, kätte saaja eluvõi asukohas, kui ei ole saajaga eelnevalt teistsugust kokkulepet. Sama sätte teise lause kohaselt, kui saaja ei viibi kättetoimetamise ajal oma eluvõi asukohas, jäetakse saajale teade kirisaadetise väljastamisest tema eluvõi asukohale lähimast postkontorist. Sättest tulenevalt jätab postitöötaja pärast ebaõnnestunud katset tähtkiri kätte toimetada saajale teate saadetise kohta. Nii nähtub ka AS Eesti Post poolt vastuseks maksuhalduri täiendavale päringule saadetud vastusest (tl 175), et tähtkirja saabumise kohta on väljastatud kaks teatist – esimene 06.12.2013 ja teine 16.12.2013 ning need toimetati kaebaja postkasti vastavalt 07.12.2013 ja 17.12.2013. Kuna kaebaja tähtkirjale postiasutusse järele ei läinud, tagastati saadetis vastustajale 23.12.2013. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda AS Eesti Post kodulehel saadetise liikumise kohta avaldatud teabe ning maksuhalduri täiendavale päringule esitatud vastuse õigsuses. Rohkem dokumentaalseid tõendeid teate postkasti jätmise kohta koguda ei ole võimalik.

14. Riigikohus on oma lahendites (vt nt Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 14; 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 13; 10.03.2011 määrus nr 3-3-1-100-10, p 16) korduvalt leidnud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest ning kui ta jätab selle nõuetekohaselt korraldamata, võtab ta endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, temani ei jõua. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga, et kaebaja väide maksuotsuse kohta jäetud väljastusteadete mittekättesaamise kohta ei ole usutav. Kaebaja ei ole esitanud seda seisukohta ümberlükkavaid tõendeid ning on määruskaebuses nõustunud, et 16.12.2013 väljastatud teate postkasti jätmise võib lugeda tõendatuks. Kuna kaebaja pole esile toonud mingeid asjaolusid, mille põhjal võiks kahelda AS Eesti Post andmetes 06.12.2013 väljastatud teate 07.12.2013 kaebaja postkasti jõudmise kohta, leiab ringkonnakohus, et tõendatud on teadete nii 07.12.2013 kui ka 17.12.2013 kaebaja postkasti jätmine. Riigikohus on märkinud, et kui haldusakt on teatavaks tehtud korduvalt, siis hakkab kaebetähtaeg kulgema esimesest teatavakstegemisest (vt Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 8). Seega tuleb lugeda maksuotsus kaebajale kättetoimetatuks 07.12.2013.

15. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei saatnud maksuotsust kaebaja elektronposti aadressile või ei teavitanud sellest telefoni teel. MKS § 52 lg 1 teise lause kohaselt võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.

16. Maksuhaldurile vaide esitamise tähtpäevaks oli MKS § 138 lg 1 kohaselt 06.01.2014. Kaebaja esitas vaide 08.01.2014, seega tähtaega rikkudes.

17. Kaebaja ei toonud maksuhaldurile esitatud vaides ega halduskohtule esitatud kaebuses välja ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas tal vaide tähtaegset esitamist, mistõttu jättis maksuhaldur õigesti vaide esitamise tähtaja ennistamata ja tagastas vaide 29.01.2014 otsusega.

18. Kuna maksuhaldur tagastas vaide tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda kaebajat kohtueelset menetlust läbinuks ning kaebetähtaja kontrollimisel lähtus halduskohus õigesti HKMS § 46 lg-st 1. Nimetatud sätte kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et maksuotsus toimetati kaebajale kätte juba 07.12.2013 ja kaebus halduskohtule esitati 28.02.2014, siis on kaebus esitatud HKMS § 46 lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes.

19. Kaebaja ei esitanud halduskohtule esitatud kaebuses tähtaja ennistamise taotlust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna kaebetähtaega on rikutud samadel asjaoludel nagu

3-14-50241 7(7) vaidetähtaegagi, ei olnud antud juhul vajalik anda kaebajale täiendavat võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebetähtaeg tuleks jätta HKMS § 124 lg 2 alusel ennistamata samadel põhjustel kui vaidetähtaegki. Halduskohus lõpetas õigesti HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets