3-14-51592/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51592 Haldusasi Eesti Keskkonnateenused AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 17. juuli 2014. a otsuse nr 147- 14/152042 osaliseks tühistamiseks ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus kohustamiseks viia riigihanke (viitenumber 152042) hankedokumendid kooskõlla õigusaktide nõuetega ning Eesti Keskkonnateenused AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 17. juuli 2014. a otsuse nr 147- 14/152636 osaliseks tühistamiseks ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus kohustamiseks viia riigihanke (viitenumber 152636) hankedokumendid kooskõlla õigusaktide nõuetega Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Keskkonnateenused AS, esindaja adv Kaarel Berg Vastustaja (hankija) – MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51592 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7, § 280 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-51592 2(9) 1. MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus avaldas 05.05.2014 riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete transportimise teenuse osutamine“ (viitenumber 152042) hanketeate. Riigihankega soovitakse leida jäätmeveoteenuse osutajat Kose ja Anija valla veopiirkonda.

MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus avaldas 23.05.2014 riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete transportimise teenuse osutamine“ (viitenumber 152636) hanketeate. Riigihankega soovitakse leida jäätmeveoteenuse osutajat Kernu ja Nissi valla veopiirkonda.

2. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 20.06.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused hankija kohustamiseks viia riigihangete nr 152042 ja nr 152636 hankedokumendid (HD) kooskõlla õigusaktide nõuetega. Vaidlustaja leidis mõlema riigihanke kohta järgmist: 1) HD lisa 1 vorm 4 „Pakkuja kinnitused pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta“ p 1 on õigusvastane osas, milles see laiendab oluliselt riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p-s 1 kehtestatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid; 2) HD p-d 5.2, 9.2, 10.2, HD lisa 1 vorm 2 „Pakkumuse maksumuse esildise vorm“ ning HD lisa 3 „Lepingu projekt“ p 5.1 on õigusvastased osas, milles need näevad ette, et pakkuja peab erineva suurusega kogumisvahendi tühjendamiseks pakkuma ühte hinda ja tellija maksab täitjale erineva suurusega kogumisvahendite tühjendamise eest ühte hinda; 3) riigihanke nr 152042 HD p-d 1.10 ja riigihanke nr 152636 HD p 1.8, mõlema riigihanke HD p-d 5.2, 9.2, HD lisa 1 vorm 2 „Pakkumuse maksumuse esildise vorm“, HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ p-d 1, 6, 8, 9, 12, 16, 17, 18, 19, 37, 38 ning HD lisa 3 „Lepingu projekt“ p-d 3.1, 3.2, 6.8, 6.9, 6.12, 6.13, 6.21, 6.22 ja 7.3 on õigusvastased osas, milles need näevad ette, et jäätmevedaja ei saa jäätmeveo objektiks olevate jäätmete omanikuks ja/või piiravad vedajal jäätmete omandiõiguse teostamist.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas 17.07.2014 otsustega nr 147-14/152042 ja nr 154-14/152636 vaidlustused osaliselt, kohustades hankijat viima vastavalt riigihangete nr 152042 ja nr 152636 hankedokumentide lisa 1 vorm 4 p 1, hankedokumentide p-d 5.2, 9.2, 10.2, hankedokumentide lisa 1 vorm 2 ning hankedokumentide lisa 3 p 5.1 kooskõlla riigihangete seadusega.

Vaidlustuste rahuldamata jäetud osas (p 3) märkis vaidlustuskomisjon, et jäätmeseaduse (JäätS) § 14 lg 3 sätestab üheselt mõistetavalt, et jäätmete vedaja ei saa jäätmevaldajaks, kui vastupidises pole veolepingus eraldi kokku lepitud. Kuna käesoleval juhul on jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks JäätS § 66 lg 11 alusel kohaliku omavalitsuse poolt volitatud mittetulundusühing, siis jäätmete üleandja (jäätmetekitaja) ja vedaja vahel puudub mistahes lepinguline suhe ning jäätmete üleandja ei saa lepinguga anda vedajale ka mingeid õigusi. Kui jäätmete valdust üle ei anta, ei saa vedaja jäätmeid ka omandada.

Vaidlustuskomisjon ei pea vajalikuks hinnata väiteid seoses jäätmete peremehetusega, sest käesoleval juhul ei saaks vedaja jäätmeid omandada hõivamisega vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg-le 1 isegi juhul, kui need oleksid peremehetud. AÕS § 96 lg 2 järgi ei saa

3-14-51592 3(9) hõivamisega asja omandada, kui see rikub teise isiku õigust asi hõivata. Antud juhul on selline õigus isikutel, kes on võitnud riigihanked nr 148637 ja nr 150971, millega hangiti vastavalt Kose ja Anija valla ning Kernu ja Nissi valla haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenust. Kohtud on tunnustanud hankija õigust valida jäätmekäitluskoht eraldi riigihankega. Kui hankija on jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise õiguse andnud ühele või mitmele konkreetsele isikule, siis ei või teised isikud (sh vedaja) neid jäätmeid taaskasutada ja kõrvaldada ning vedaja ei omanda jäätmeid hõivamise teel.

Euroopa Kohtu 12.12.2013 otsusest kohtuasjas C-292/12: Ragn-Sells tulenevalt on hankijal õigus nõuda vedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist konkreetsesse jäätmete käitlemiskohta. Selline õigus oleks sisutühi, kui vedajad võiksid veetavad jäätmed omandada ja otsustada jäätmete omanikuna selle üle, millisesse jäätmekäitluskohta need vedada. Seega on hankijal õigus esitada hankes tingimusi, mis näevad ette, et jäätmevedaja ei saa jäätmeveo objektiks olevate jäätmete omanikuks. Pakkujad peavad pakkumuse tegemisel arvestama, et nad ei saa jäätmete omanikuks ning esitama pakkumuse, mille hind katab kõik veokulud. Jäätmete veoteenuse osutaja ei pea saama teenuse osutamise käigus mistahes muud tulu peale lepingus kokkulepitud tasu teenuse osutamise eest.

4. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 28.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palub tühistada MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus riigihanke nr 152042 HD p 1.10 ja riigihanke nr 152636 HD p 1.8 ning mõlema riigihanke HD p-d 5.2, 9.2, HD lisa 1 vorm 2, HD lisa 2 p-d 1, 6, 8, 9, 12, 16, 17, 18, 19, 37, 38 ning HD lisa 3 p-d 3.1, 3.2, 6.8, 6.9, 6.12, 6.13, 6.21, 6.22 ja 7.3 osas, milles need näevad ette, et jäätmevedaja ei saa jäätmeveo objektiks olevate jäätmete omanikuks ning piiravad jäätmevedajal jäätmete omandiõiguse teostamist. Samuti palub kaebaja tühistada VAKO 17.07.2014 otsused nr 147-14/152042 ja nr 154-14/152636 osas, milles vaidlustused jäeti rahuldamata ning kohustada hankijat viima riigihangete nr 152042 ja nr 152636 hankedokumendid vaidlustatud osas kooskõlla õigusaktide nõuetega.

Jäätmevedaja omandi piiramine tema poolt veetavate jäätmete suhtes on vastuolus AÕS § 96 lg-ga 1 ning proportsionaalsuse põhimõttega. Jäätmed on peremehetu vara, millele tekib omand hõivamise kaudu. Kaebaja soovib saada jäätmete omanikuks, sest piisavas koguses jäätmete olemasolu korral on tal võimalik leppida jäätmekäitluskohaga kokku jäätmete üleandmise soodsamates tingimustes. Senine korraldatud jäätmeveo praktika Eestis on olnud, et jäätmevedaja saab jäätmevaldajalt vastuvõetavate jäätmete omanikuks. Jäätmete müügist saadava tulu arvelt on jäätmevedajal võimalik katta jäätmeveoga seotud kulutusi. Samuti oleks jäätmevedajal võimalik endal teatud liiki jäätmed esmalt sorteerida ja taaskasutatavad materjalid tasu eest võõrandada ning jäätmekäitluskohta viia üksnes sorteerimisjääk. JäätS reguleerib üksnes jäätmekäitlust, kuid mitte jäätmete omandiõiguse küsimust. Kohtupraktika on tunnustanud jäätmevedaja omandiõigust tema poolt veetavate jäätmete suhtes (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2009 otsus nr 3-08-1581, 12.05.2010 otsus nr 3-09-1197, 17.10.2010 otsus nr 3-09-2213, 23.05.2011 otsus nr 3-09-2932). Korraldatud jäätmeveo puhul ei vea jäätmevedaja jäätmeid kunagi üleandja poolt määratud sihtpunkti ning jäätmete üleandjal puudub õigus määrata, et tema poolt üleantavad jäätmed antaks üle konkreetsele jäätmekäitluskohale. Jäätmevaldaja kohustuseks on üksnes tagada, et isik, kellele jäätmed üle antakse, omaks üleantavate jäätmete käitlemise õigust.

Riigihangetes nr 148637 ja nr 150971 ei ole veel hankelepinguid sõlmitud, mistõttu ei saa väita, et nimetatud hanked võitnud isikutel oleks tekkinud õigus jäätmete omandile.

3-14-51592 4(9) Hankedokumentide kui eelhaldusakti õiguspärasuse hindamisel ei saa arvestada hiljem tekkinud asjaoludega, mistõttu ei saa ka riigihangetes nr 148637 ja nr 150971 hankelepingute hilisem sõlmimine õigustada kaebaja omandiõiguse piiramist praeguste hangete raames. Vaidlustuskomisjoni seisukohad on ebaõiged ja vastuolus tema enda varasema praktikaga (nt VAKO 06.03.2014 otsus nr 34-14/148637). JäätS § 66 lg-st 1 ega Euroopa Kohtu 12.12.2013 otsusest nr C-292/12: Ragn-Sells ei tulene, et kohalik omavalitsus võiks määrata konkreetse jäätmekäitluskoha, kuhu jäätmevedaja peab kogutud jäätmed üle andma. Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed tuleb viia üksnes nõuetekohastesse ning läheduse põhimõttega kooskõlas olevatesse jäätmeloaga määratud käitluskohtadesse.

Haldusleping jäätmehooldusega seotud ülesannete täitmise üleandmiseks sõlmiti Kose vallaga 23.10.2013, Anija vallaga 22.10.2013 (seejuures ei ole valla esindaja lepingut allkirjastanud), Nissi vallaga 30.10.2013 ja Kernu vallaga 03.01.2014. Tegemist on piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivate halduslepingutega, mida ei ole Riigi Teatajas avaldatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lg 2 ja § 101 lg 4; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg 5, § 23 lg 1 ja § 31 lg 1). Sellest tulenevalt on lepingud tühised (HMS § 94 lg 2 p 2) ning järelikult on tühised ka hankedokumendid (HMS § 63 lg 2 p 3).

Kaebustes sisaldunud esialgse õiguskaitse taotlustes palus kaebaja keelata hankijal vaidlusaluste riigihankemenetluste läbiviimine (sh pakkumuste vastuvõtmine ja avamine) kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja soovib esitada riigihangetes pakkumused, kuid tema huviks on, et hanketingimused oleksid kooskõlas RHS ja JäätS nõuetega ega piiraks õigusvastaselt jäätmevedaja omandit jäätmete suhtes. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta muutuksid kaebused mõttetuks, sest HKMS § 267 lg 3 järgi kohus kehtivat hankelepingut ei tühista. Kaebajal on õiguskaitsevajadus ja kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ja hankija huvid on samaväärsed. Kuni puudub selgus jäätmete omandis ja jäätmete üleandmise kohas, ei ole võimalik esitada põhjendatud ja võrreldavaid pakkumusi. Kaebuste rahuldamise korral osutuksid juba tehtud pakkumused asjakohatuteks ja pakkujad peaksid esitama uued pakkumused. Vaidlusalustes veopiirkondades hetkel korraldatud jäätmevedu puudub.

5. MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus palub 31.07.2014 kirjalikus seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Hankedokumendid ja lepingutingimused on vaidlusaluses osas õigusaktidega kooskõlas ning seda on kinnitanud ka vaidlustuskomisjon. Kaebaja põhjendustest esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ei nähtu. Kõnealustes riigihangetes on vedaja põhikohustuseks toimetada kokku kogutavad jäätmed hankedokumentides kindlaks määratud käitluskohta. Selline kohustus ei riku mingil viisil kaebaja õigusi ning kaebused on perspektiivitud. Kaebaja poolt viidatud kohtupraktika on asjassepuutumatu, sest neil juhtudel ei olnud jäätmete käitlemisteenust tellitud konkurssidega.

Vastustaja on viinud läbi riigihanked Kose ja Anija ning Kernu ja Nissi valdades jäätmete käitluskohtade leidmiseks. Vastavate hankelepingute kohaselt korraldab vastustaja lepinguga hõlmatud jäätmete üleandmise käitlejale. Juhul, kui kaebaja omandaks jäätmevaldaja poolt üleantavad jäätmed hõivamisega AÕS § 96 lg 1 alusel, välistaks see korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendamise JäätS § 66 lg 11 alusel, sest jäätmed ei jõuaks enam hankija määratud käitluskohta. JäätS § 67 lg 3 p 4 kohaselt määratakse korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks hankedokumentides muu hulgas jäätmekäitluskoht, mis tähendab jäätmete kui vallasasja käsutamiskorra kindlaksmääramist. Vedajal jäätmete omandi tekkimine on vastuolus JäätS § 66 lg 11 ja § 67 lg 3 nõuetega, sest ei võimalda kohalikul omavalitsusel täita temale seadusega pandud ülesandeid korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitluskohale. Kaebajal puudub õiguslik alus veoteenuse osutamise käigus kokkukogutavate jäätmete

3-14-51592 5(9) omandamiseks. Riigihange on korraldatud jäätmete veoteenuse saamiseks, mitte jäätmete võõrandamiseks. Veolepingu regulatsioon ei näe vedajale ette õigust omandada veetav asi, sõltumata selle liigist. Jäätmed ei ole peremehetud vallasasjad AÕS tähenduses, sest jäätmeid ei ole lubatud lihtsalt minema visata või muul viisil hüljata, vaid need tuleb JäätS ja jäätmehoolduseeskirjade kohaselt ettenähtud nõudeid järgides kokku koguda ja jäätmeluba omavale isikule üle anda. Korraldatud jäätmeveo käigus kogutavate jäätmete omanikuks saab vastustaja (vastavalt jäätmevaldajaga sõlmitavale lepingule). Jäätmevaldaja ei loobu jäätmete mahutisse panemisel nende omandist, vaid võimaldab sellega jäätmete omandi tekkimise vastustajal, kes omakorda sõlmib käitlejaga lepingu jäätmete omandi üleandmiseks käitlejale. Vedaja poolt jäätmete kogumisel ja käitluskohta vedamisel ei muutu jäätmed peremehetuteks. Samuti ei lepi jäätmevaldaja ja vedaja omavahel kokku omandi üleminekus AÕS § 92 lg 1 tähenduses.

Vastustaja (hankija) huvi viia hankemenetlus võimalikult kiiresti lõpule on olulisem kaebaja huvist peatada hankemenetluse läbiviimine. Korraldatud jäätmeveo süsteem on oluline avalik hüve (vt Riigikohtu 25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 60). Praegusel ajal puudub korraldatud jäätmevedu nii Kose-Anija kui ka Kernu-Nissi veopiirkondades. Nn vabaturu tingimustes puudub kohalikul omavalitsusel tegelik ülevaade sellest, mida jäätmevedaja kogutud jäätmetega ette võtab (JäätS § 44 lg 3 sellesisulist kontrolli ei võimalda ja praktikas on jäätmevedajad vastavate andmete väljastamisest ärisaladusele viidates ka keeldunud). Selliste andmete puudumine ei võimalda kohalikul omavalitsusel täita oma kohustust koostada, ajakohastada ja täita jäätmekava (vt JäätS §-d 39, 42 ja 43). Samuti on nn vabaturu tingimustes jäätmeveo teenuste hinnad kõrgemad. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel võib seisneda tema ärihuvis saada võimalikult pikka aega suuremat tulu jäätmeveo teenuste osutamisel vabaturu piirkondades vaidlusega seotud valdades. Vastustajale teadaolevalt osutab Kose ja Anija valdades jäätmeveoteenust Radix Hooldus OÜ, mis on kaebaja omanduses, ning Kose vallaga liitunud endises Kõue vallas ning Kernu ja Nissi valdades osutab jäätmeveoteenust kaebaja ise. Hankija eesmärk on korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendamise kaudu saavutada vaidlusega seotud valdades võimalikult kiiresti jäätmeveoteenustele mõistlik hind.

6. Tallinna Halduskohus võttis 28.07.2014 määrusega Eesti Keskkonnateenused AS kaebused menetlusse (haldusasjad nr 3-14-51592 ja nr 3-14-51593) ning liitis haldusasjad ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-14-51592). Halduskohus võttis menetlusse kaebused VAKO 17.07.2014 otsuste nr 147-14/152042 ja nr 147-14/152636 osaliseks tühistamiseks ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus kohustamiseks viia riigihangete nr 152042 ja nr 152636 hankedokumendid kooskõlla õigusaktide nõuetega. Sama määrusega tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel Eesti Keskkonnateenused AS kaebused riigihangete nr 152042 ja nr 152636 hankedokumentide osaliseks tühistamiseks põhjusel, et kaebaja ei olnud neid nõudeid esitanud VAKO-sse pöördumisel, mistõttu on HKMS § 268 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus selles osas läbimata.

7. Tallinna Halduskohus jättis 31.07.2014 määrusega esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Riigihankes nr 152042 oli pakkumuste esitamise tähtaeg 30.06.2014, kuid kaebaja taotlusel peatas VAKO 27.06.2014 otsusega nr 147-14/152042 hankemenetluse. RHS § 128 lg-st 1 tulenevalt võib hankija jätkata hankemenetlusega alates 01.08.2014. Hankija poolt RHS § 123 lg 4 järgi pikendatav pakkumuste esitamise tähtaeg võib jääda aega, mil kohtumenetlus ei ole veel lõppenud. Riigihankes nr 152636 saabub pakkumuste esitamise tähtaeg 18.08.2014. Kaebaja sõnul oleneb tema hinnapakkumine veetavatele jäätmetele omandiõiguse tekkimisest. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei ole pakkujal õigust oma pakkumust enam muuta.

3-14-51592 6(9)

Eelnevale vaatamata tuleb esialgse õiguskaitse taotlused jätta rahuldamata kaebuste väheste edulootuste tõttu. Ekslik on kaebaja arvamus, et vaidlusaluste riigihangete raames leitaval jäätmevedajal tekib omandiõigus veetavatele jäätmetele. Kaebaja jätab tähelepanuta, et praegusel juhul hangitakse vaid jäätmete kokkukogumise ja veoteenust, mitte jäätmete töötlemise teenust. Lepingu kohaselt tuleb vedajal jäätmed vedada hankija nimetatud jäätmekäitluskohta. Hankijal on õigus otsustada, millist kaupa või teenust ta soovib hankida. Kaebajal puudub õigus nõuda, et hankija hangiks just sellist teenust, mida tema soovib pakkuda. Seadus ei keela vastustajal otsida jäätmetöötlejat / jäätmekäitluskohta eraldi riigihankega (vt Tallinna Halduskohtu 21.06.2012 otsus nr 3-12-1046). Korraldatud jäätmeveoga kogutavate jäätmete käitlemisteenus hangiti Kose ja Anija valdade tarvis riigihanke nr 148637 raames ning Kernu ja Nissi valdade tarvis riigihanke nr 150971 raames. Vaatamata sellele, et vastavaid hankelepinguid ei ole riigihangete registri andmetel seni veel sõlmitud, ei anna see praeguste riigihangete võitjatele õigust nõuda, et tunnustataks nende omandiõigust veetavatele jäätmetele. Kaebaja viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane, sest tegemist on erinevate olukordadega. Vaidlusalustes riigihangetes välistab vedajal omandiõiguse tekkimise selgesõnaliselt ka lepingu p 3.2.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Eesti Keskkonnateenused AS palub 05.08.2014 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlused rahuldada. Määruskaebuse esitaja nõustub halduskohtuga kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse esinemise osas, kuid mitte kohtu hinnanguga kaebuse perspektiivikusele. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vaidlusaluste riigihangete korraldamise aluseks olevad hankelepingud on tühised, kuna ühtegi neljast piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivast halduslepingust ei ole Riigi Teatajas avaldatud. Kuna Kose, Anija, Kernu ja Nissi vallad ei ole MTÜ-le Harjumaa Ühisteenuste Keskus andnud kehtivalt üle hangete objektiks oleva teenuse korraldamist, ei ole vastustajal õigus hankeid läbi viia ega hankedokumente koostada ja avaldada. Järelikult on hankedokumendid HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühised. Anija vald ei ole halduslepingut seejuures isegi allkirjastanud. Juba ainuüksi eeltoodud põhjusel tuleks kaebused rahuldada. Halduskohus on selle väite jätnud täielikult tähelepanuta.

Hankijal puudub ka õigus piirata jäätmevedaja omandit veetavate jäätmete suhtes. Halduskohus ei ole seda küsimust sisuliselt analüüsinud, viidates üksnes veoteenuse tellimisele. Määruskaebuse esitaja nõustub, et riigihangetega tellitakse jäätmete kokkukogumise ja vedamise teenust, kuid JäätS ega RHS ei sätesta, et korraldatud jäätmeveo puhul oleks jäätmete omandiküsimus reguleeritud tavapärasest erinevalt, samuti ei anna need hankijale pädevust otsustada omandiõigust puudutavaid küsimusi kehtivast õigusest lahkneval viisil. Hankija õigus otsustada hanketingimuste üle ei ole absoluutne, vaid hanked tuleb viia läbi RHS-s sätestatud korras, arvestades muu hulgas proportsionaalsuse põhimõtet (RHS § 3 p 3). Hankedokumentides ettenähtud jäätmete omandiõiguse piiramine ei ole seadusega kooskõlas ning vastavad hanketingimused on ebaproportsionaalsed ja rikuvad RHS § 3 p 3.

Jäätmekäitlushangetes nr 148637 ja nr 150971 ei ole jäätmete omandiküsimust kehtivalt lahendatud (vt VAKO 06.03.2014 otsus nr 34-14/148637). Vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt ei lahendatagi käitlushankes küsimust, kas vedaja peaks saama veetavate jäätmete omanikuks (vt VAKO 30.05.2014 otsus nr 103-14/151741). Seda arvestades on arusaamatu ja vastuoluline vaidlustuskomisjoni seisukoht, et praegusel juhul on jäätmete omandiküsimus kindlaks määratud juba riigihangetes nr 148637 ja nr 150971. Hankedokumente vaidlustamata

3-14-51592 7(9) muutuks neis sätestatu (sh jäätmete omandit puudutav) siduvaks. Halduskohtu viide hankelepingu projekti (HD lisa 3) p-le 3.2 on ainetu, sest nimetatud punkti on määruskaebuse esitaja käesolevas asjas vaidlustanud. Kaebaja seisukohaga veetavate jäätmete omandiõiguse küsimuses on nõustunud ka Tartu Halduskohus 28.05.2014 otsuses nr 3-13-1811, tunnistades põhjaliku analüüsi tulemusel õigusvastasteks hankedokumentide punktid, mis välistavad vedaja omandiõiguse veetavatele jäätmetele. Kuigi kohtuotsus ei ole jõustunud, nähtub sellest üheselt, et kaebust ei saa ennatlikult pidada ilmselgelt perspektiivituks ega välistada sellel alusel esialgse õiguskaitse kohaldamist.

9. MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse esinemise osas ega pea HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel vajalikuks vastavaid argumente üle korrata.

11. Halduskohus jättis Eesti Keskkonnateenused AS esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul on kaebuste eduväljavaated väikesed. Määruskaebuse esitaja viitab, et selline hinnang on ekslik olukorras, kus Tartu Halduskohus on 28.05.2014 otsusega nr 3-13-1811 (vt resolutsiooni p 5.3 ja põhjenduste p-d 57-74) rahuldanud Eesti Keskkonnateenused AS kaebuse sarnase taotluse osas, leides, et kehtiv õigus (sh korraldatud jäätmevedu reguleerivad sätted – JäätS §-d 66-68, 71) ei anna võimalust sekkuda jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelisse suhtesse nii, et välistatakse või piiratakse jäätmevedaja omandit tema poolt jäätmevaldaja jäätmemahutist võetavate jäätmete suhtes. Jäätmed on peremehetu vallasasi AÕS § 96 lg 3 mõttes ning jäätmevedaja saab jäätmemahuti tühjendamisel jäätmete omanikuks. Seaduslik alus omandipõhiõiguse hankedokumentidega piiramiseks kohtu hinnangul puudub. Haldusasi nr 3-13-1811 on käesoleval ajal Tartu Ringkonnakohtu menetluses.

12. Ringkonnakohus saab kaebaja väidetest aru selliselt, et Eesti Keskkonnateenused AS ei vaidlusta iseenesest hankija õigust valida jäätmekäitluskoht eraldi riigihankega, kuid leiab, et käitluskoha hankega ei ole määratud ega saagi määrata kindlaks jäätmemahutisse paigutatud jäätmete omandiõiguse üleandmist jäätmekäitluskohale. Kaebaja eesmärk näib olevat saavutada olukord, kus jäätmevedajal tekib veoteenuse osutamise ajal omandiõigus veetavatele jäätmetele ning seega oleks vedajal kui jäätmete omanikul võimalus enne veetavate jäätmete eraldi hankega valitud jäätmekäitluskohta üleandmist need sorteerida ja kõrvaldada taaskasutatavad materjalid, andes seega käitluskohale üle üksnes n-ö sorteerimisjäägi.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada suurteks, olenemata haldusasjas nr 3-13-1811 esimese astme kohtu poolt väljendatud seisukohtadest. JäätS § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik (JäätS § 2 lg 2). Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu ja vastavad kehtestatud tingimustele (JäätS § 21 lg 1). Jäätmete omandiõiguse küsimuses õigusaktides eriregulatsioon puudub, mistõttu tuleb juhinduda AÕS-s sätestatust. Kuivõrd korraldatud

3-14-51592 8(9) jäätmevedu on JäätS § 66 lg-st 1 tulenevalt olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt, siis hõlmab see ilmselgelt üksnes vallasasjade vedu.

AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta (AÕS § 92 lg 2). Seega on üldjuhul vallasomandi tekkimise aluseks üldjuhul võõrandaja ja omandaja vastavasisuline kokkulepe. Vallasomandi tekkimiseks ei ole määrav üleantava vallasasja otstarbekohane kasutatavus ega ka sellel muu majandusliku väärtuse olemasolu. Üheks seaduses sätestatud erandiks on AÕS §-s 96 reguleeritud vallasomandi tekkimine hõivamisega ehk peremehetu vallasasja oma valdusse võtmine tahtega saada selle omanikuks. AÕS § 96 lg 2 kohaselt ei saa asja omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata. AÕS § 96 lg 3 sätestab, et asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega.

14. Iseenesest võib nõustuda kaebaja käsitlusega, et jäätmetekitaja või jäätmevaldaja poolt jäätmete paigutamine jäätmemahutisse on käsitatav omandist loobumise tahteavaldusena. Samas ei saa nõustuda, et sellega muutuvad jäätmed peremehetuks varaks. Vastasel korral oleks nii kohaliku omavalitsuse valitud jäätmevedajal kui ka igal teisel isikul (sh teistel jäätmehooldusega tegelevatel ettevõtjatel) õigus nimetatud jäätmeid hõivata ja toimida nendega vastavalt oma äranägemisele. Sellisel kujul ei oleks JäätS § 66 lg-s 1 ja § 68 lg-s 1 nimetatud korraldatud jäätmeveo toimimine kuidagi võimalik.

Seega tuleb jäätmete paigutamist jäätmemahutisse käsitada mitte jäätmete peremehetuks muutumisena, vaid jäätmetekitaja või jäätmevaldaja poolt jäätmete AÕS § 92 lg 1 tähenduses üleandmisena kohaliku omavalitsuse üksusele või muule isikule, kes korraldatud jäätmevedu korraldab (JäätS § 66 lg-d 1-2). Nimetatust tulenevalt on korraldatud jäätmeveo korraldajal ka õigus määrata kindlaks, millisel viisil jäätmetega edasi toimitakse, sealhulgas välistada jäätmevedaja poolt jäätmete muul viisil käitlemine (JäätS § 13 ja §-d 14-17) peale jäätmete vedamise (JäätS § 14 lg 2). Sellele viitab otseselt JäätS § 14 lg 3, mis näeb ette, et jäätmete vedajat ei loeta jäätmevaldajaks, kui tema ülesandeks on ainult üleantud jäätmesaadetise toimetamine üleandja poolt määratud sihtpunkti või selle edastamine esialgsel kujul saadetise vastuvõtmiseks volitatud isikule, juhul kui jäätmete üleandja ja vedaja vahel sõlmitud veolepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

15. Kose, Anija, Kernu ja Nissi valdade poolt jäätmehooldusega seotud ülesannete täitmise üleandmiseks MTÜ-ga Harjumaa Ühisteenuste Keskus sõlmitud halduslepingud on HMS § 97 lg-s 1 ja halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg-s 2 nimetatud piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitud halduslepingud. Puudub vaidlus, et volitus sellise ülesande üleandmiseks tuleneb JäätS § 66 lg-st 11. HMS § 101 lg 4 kohaselt jõustub piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping määruse jõustumiseks ettenähtud korras. HMS § 93 lg 2 järgi hakkab määrus üldjuhul kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg 5 järgi avaldatakse volikogu ja valitsuse määrused Riigi Teatajas. Sama näeb ette Riigi Teataja seaduse (RTS) § 2 lg 5. KOKS § 23 lg 1 teisest lausest tulenevalt avaldatakse volikogu määrus Riigi Teatajas ja see jõustub reeglina kolmandal päeval pärast avaldamist. HMS § 93 lg-s 2 ja § 101 lg-s 4 ning KOKS § 23 lg-s 1 sätestatut arvestades on kaebaja seisukohal, et ka praegusel juhul

3-14-51592 9(9) asjakohased halduslepingud ei saanud jõustuda enne kolme päeva möödumist nende Riigi Teatajas avaldamisest ning kuivõrd vastavaid lepinguid Riigi Teatajas avaldatud ei ole, need ka ei kehti.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. HKTS § 9 kohaselt otsustab kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise volikogu, kes volitab halduslepingut sõlmima vallavõi linnavalitsuse. Antud juhul on kaebaja esitatud halduslepingutes nende sõlmimise alustena viidatud vastavalt Kose Vallavolikogu 20.06.2013 otsusele nr 201 „Haldusülesande täitmise volitamine ja lepingu sõlmimiseks volituste andmine“, Kernu Vallavolikogu 19.09.2013 otsusele nr 30 „Mittetulundusühingu Harjumaa Ühisteenuste Keskus volitamine korraldatud jäätmeveo riigihangetega seonduvate ülesannete täitmiseks“ ja Nissi Vallavolikogu 19.09.2013 otsusele nr 24 „Mittetulundusühingu Harjumaa Ühisteenuste Keskus volitamine korraldatud jäätmeveo riigihangetega seonduvate ülesannete täitmiseks“. Kaebaja poolt esitatud Anija halduslepingus, millel puudub Anija valla esindaja digitaalallkiri, on samas viidatud hoopis Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2013 otsusele nr 263 „Haldusülesande täitmise volitamine ja lepingu sõlmimiseks volituste andmine“. Viimatinimetatud asjaolu koos üksnes ühe digitaalallkirjaga osutab selgelt, et kaebaja esitatud dokument ei ole lõplik haldusleping, vaid üksnes selle projekt. Kaebaja ei ole ka täpsustanud nimetatud lepingu saamise viisi, mistõttu ei saa pidada põhistatuks ka väidet, et Anija vald ei olegi jäätmeveo korraldamist üldse MTÜ-le Harjumaa Ühisteenuste Keskus üle andnud.

Olukorras, kus halduslepingu sõlmib vallavalitsus, tuleb selle jõustumise osas lähtuda mitte kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, vaid valitsuse määruse jõustumist reguleerivatest sätetest, kusjuures KOKS § 31 lg 4 näeb ette erandi HMS § 93 lg-s 2 toodud üldregulatsioonist. Nimelt tuleb KOKS § 7 lg 5 ja § 31 lg 1 teise lause järgi Riigi Teatajas küll avaldada ka valitsuse määrused, kuid KOKS § 31 lg 4 seab valitsuse määruse jõustumise sõltuvusse mitte selle Riigi Teatajas avaldamisest, vaid hoopis määruse avalikustamisest vastavalt KOKS § 31 lg 1 esimesele lausele ja kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärusele. Kaebaja ei ole ära näidanud, et kõnealuseid halduslepinguid ei oleks avalikustatud Kose, Anija, Kernu ja Nissi vallavalitsuste määruste avalikustamiseks ettenähtud korras, mistõttu ei ole usutavalt põhjendatud tema väide, et tegemist ei ole kehtivate lepingutega.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kõnealuste halduslepingute Riigi Teatajas avaldamine ei ole õigusaktidest tulenevalt ka kohustuslik. Nimelt ei muuda ainuüksi asjaolu, et vastavad lepingud jõustuvad vallavalitsuste määruste suhtes sätestatud korras, kõnealuseid halduslepinguid veel iseenesest määrusteks, mistõttu ei ole nende suhtes kohaldatavad ka KOKS § 31 lg 1 teine lause ja RTS § 2 lg 5. Sellele viitab muu hulgas seegi, et RTS § 2 lg 2 p-s 6 on riigi haldusülesande täitmiseks sõlmitud piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivate halduslepingute Riigi Teatajas avaldamine eraldi reguleeritud. RTS § 2 lg 6 kohaselt avaldatakse RTS § 2 lg-tes 2-5 nimetamata akte Riigi Teatajas üksnes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Riigi Teataja väljaandja otsusel.

16. Eelneva põhjal jääb Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.07.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman