3-14-50978/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedAleksei Maksimov esitas 29.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul vastu võtta hagi summas 300 eurot. Kaebusele oli lisatud Tartu Vanglale esitatud ja
Legislator headnote
AI generated3-14-50978/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebusele oli lisatud Tartu Vanglale esitatud ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Tiina Pappel ja Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
19. august 2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-50978
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse
resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aleksei Maksimov esitas 29.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul
vastu võtta hagi summas 300 eurot. Kaebusele oli lisatud Tartu Vanglale esitatud ja
05.05.2014 koostatud kahju hüvitamise nõue. Kaebaja märkis, et ta on kohtueelse menetluse
läbinud ja palus kohtul võimaldada talle halduskohtumenetluses kaitsjat.
2. Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrusega jäeti riigi õigusabi taotlus juhindudes
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS)
§ 7 lg 1 p-st 1 rahuldamata (p 1) ja esitatud kaebus käiguta (p 2).
Määruse kohaselt on RÕS § 7 lg-s 1 toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning
ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1
kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang, kas
isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti
ka isiku senisest käitumisest protsessis. Eelnevate kohtumenetlustes osalemistega, erinevate
taotluste kohtutele esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et
A. Maksimov on kohtumenetluses võimeline oma õigusi ise kaitsma. Ka halduskohtus
valitsev uurimisprintsiip ja selgituskohustus aitavad vajadusel kompenseerida kaebaja
õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Seega ei ole tegemist asjaga, mille puhul võib
riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. A. Maksimov esitas 19.06.2014 määruskaebuse ja 22.07.2014 selle täienduse Tartu
Halduskohtu 04.06.2014. a määruse tühistamiseks.
Määruskaebuse kohaselt rikub kohus EV Konstitutsiooni. Käib pikaajaline formaalne
kirjavahetus, kuna kohus nõuab riigilõivu töötult isikult. Kaebajale on kohtus vaja kaitsjat,
muidu kestab kirjavahetus aastaid. Määruskaebuse täienduses märkis A. Maksimov, et ta sai
kätte halduskohtu määruse määruskaebuse käiguta jätmise kohta, kuid endiselt ei ole ta
saanud kaitsjat ja puudub ka A4 paber.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, nõustub täielikult
Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse põhjendustega kaebajale riigi õigusabi andmata
jätmise kohta ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus ka seda, et kaebaja poolt kohtutele
esitatud kaebuste arv on kindlasti üks näitaja, mis viitab kaebaja kogemusele kohtusse
pöördumisel ning seega võimele enda õigusi kaitsta. 2014. a augusti alguse seisuga nähtub
kohtute infosüsteemist (KIS 2), et A. Maksimov on haldusasjades esitanud kohtutele
226 kaebust, määruskaebust, apellatsioon- või kassatsioonkaebust.
Samas ei ole halduskohus vaidlustatavas määruses tuginenud ainuüksi kaebaja poolt esitatud
kaebuste suurele hulgale, vaid ka asjaolule, et kaebaja ei ole võrreldes Tartu Vanglaga
ebavõrdses seisus, sest nagu halduskohus rõhutas, abistab kohus vajadusel uurimisprintsiibist
tulenevalt kaebajat ning tema enda õigusalaste teadmiste olemasolu pole esmatähtis. Erinevalt
kriminaalasjadest, kus isikule tuleb kaitsjat võimaldada (RÕS § 6 lg 2), ei pea kohus
haldusasjas igal juhul isikule riigi õigusabi määrama. Vastupidi, kuna käesoleval juhul on
kohus seisukohal, et kaebaja on võimeline ise enda õigusi kaitsma, ei tohigi tulenevalt
RÕS § 7 lg 1 p-st 1 talle riigi õigusabi anda.
5. Eelnevast tulenevalt jääb A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 04.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
Einar Vene
Tiina Pappel
Maili Lokk