Legislator Case Law & Legislation
3-14-50978/13 AI generated

3-14-50978/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-50978/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aleksei Maksimov esitas 29.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul vastu võtta hagi summas 300 eurot. Kaebusele oli lisatud Tartu Vanglale esitatud ja

Legislator headnote

AI generated

3-14-50978/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebusele oli lisatud Tartu Vanglale esitatud ja

Keywords

AI generated
authorization to sue value added tax purposes standing against building permit vat fraud investigation power of representation grounds of challenge
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50978

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Maksimov esitas 29.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul

vastu võtta hagi summas 300 eurot. Kaebusele oli lisatud Tartu Vanglale esitatud ja

05.05.2014 koostatud kahju hüvitamise nõue. Kaebaja märkis, et ta on kohtueelse menetluse

läbinud ja palus kohtul võimaldada talle halduskohtumenetluses kaitsjat.

2. Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrusega jäeti riigi õigusabi taotlus juhindudes

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 7 lg 1 p-st 1 rahuldamata (p 1) ja esitatud kaebus käiguta (p 2).

Määruse kohaselt on RÕS § 7 lg-s 1 toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning

ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang, kas

isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti

ka isiku senisest käitumisest protsessis. Eelnevate kohtumenetlustes osalemistega, erinevate

taotluste kohtutele esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et

A. Maksimov on kohtumenetluses võimeline oma õigusi ise kaitsma. Ka halduskohtus

valitsev uurimisprintsiip ja selgituskohustus aitavad vajadusel kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Seega ei ole tegemist asjaga, mille puhul võib

riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Maksimov esitas 19.06.2014 määruskaebuse ja 22.07.2014 selle täienduse Tartu

Halduskohtu 04.06.2014. a määruse tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt rikub kohus EV Konstitutsiooni. Käib pikaajaline formaalne

kirjavahetus, kuna kohus nõuab riigilõivu töötult isikult. Kaebajale on kohtus vaja kaitsjat,

muidu kestab kirjavahetus aastaid. Määruskaebuse täienduses märkis A. Maksimov, et ta sai

kätte halduskohtu määruse määruskaebuse käiguta jätmise kohta, kuid endiselt ei ole ta

saanud kaitsjat ja puudub ka A4 paber.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, nõustub täielikult

Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse põhjendustega kaebajale riigi õigusabi andmata

jätmise kohta ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus ka seda, et kaebaja poolt kohtutele

esitatud kaebuste arv on kindlasti üks näitaja, mis viitab kaebaja kogemusele kohtusse

pöördumisel ning seega võimele enda õigusi kaitsta. 2014. a augusti alguse seisuga nähtub

kohtute infosüsteemist (KIS 2), et A. Maksimov on haldusasjades esitanud kohtutele

226 kaebust, määruskaebust, apellatsioon- või kassatsioonkaebust.

Samas ei ole halduskohus vaidlustatavas määruses tuginenud ainuüksi kaebaja poolt esitatud

kaebuste suurele hulgale, vaid ka asjaolule, et kaebaja ei ole võrreldes Tartu Vanglaga

ebavõrdses seisus, sest nagu halduskohus rõhutas, abistab kohus vajadusel uurimisprintsiibist

tulenevalt kaebajat ning tema enda õigusalaste teadmiste olemasolu pole esmatähtis. Erinevalt

kriminaalasjadest, kus isikule tuleb kaitsjat võimaldada (RÕS § 6 lg 2), ei pea kohus

haldusasjas igal juhul isikule riigi õigusabi määrama. Vastupidi, kuna käesoleval juhul on

kohus seisukohal, et kaebaja on võimeline ise enda õigusi kaitsma, ei tohigi tulenevalt

RÕS § 7 lg 1 p-st 1 talle riigi õigusabi anda.

5. Eelnevast tulenevalt jääb A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 04.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

Einar Vene

Tiina Pappel

Maili Lokk