3-14-51266/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51266 Haldusasi Ken Kesseli kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Ken Kesseli määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Ken Kessel Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ken Kessel esitas 24.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja märkis, et vangla töötaja alandas tema inimväärikust, kui käskis tal 26.02.2014 jalutuskäigult tulles püksid alla lasta. Kaebaja taotles vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot ja vangla inimväärikust alandava tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja palus enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebusele oli lisatud kaebaja kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/246-1 ja Tartu Vangla 23.05.2014. a otsus nr 1-13/246-2, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. 2. Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määrusega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg-st 1 juhindudes rahuldamata (p 1). Kaebus jäeti käiguta ning kaebajale anti 90 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva alates määruse kättesaamisest (p-d 2 ja 3). Määruse kohaselt tuleb kaebuselt vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-le 2 tasuda riigilõivu 90 eurot. Kohus leidis, et HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt on kaebajale menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud, sest tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul (3,99 eurot) oli väiksem kui nõutav

riigilõiv (90 eurot). Samas asus kohus seisukohale, et kaebuse nõuet ei saa pidada perspektiivikaks. Riigikohus on käesoleva asjaga sarnastel asjaoludel esitatud kaebust lahendades leidnud, et Tartu Vangla eluhoone (S-hoone) esimese korruse trepikojas toimunud kaebaja täielik läbiotsimine (nn alastiläbiotsimine) riivas küll kaebaja õigust privaatsusele, kuid privaatsuse rikkumist ei esinenud. Sellist seisukohta põhjendati asjaoluga, et läbiotsimise viisid läbi kaebajaga samast soost ametnikud, kõrvalisi isikuid trepikojas ei viibinud ja kolmandate isikute võimalus sündmust näha oli piiratud trepikoja konstruktsiooni ja ukseklaaside väiksuse tõttu. Seetõttu ei rikkunud Tartu Vangla ametnike tegevus kaebaja läbiotsimisel kaebaja inimväärikust (vt. RKHKo 17.10.2012 nr 3-3-1-32-12). Käesolevas asjas on kaebaja seisukohal, et tegemist ei olnud tema läbiotsimisega sigarettide leidmise eesmärgil ning seetõttu oli tegemist inimväärikuse alandamisega. Kaebaja ei ole väitnud, et trepikojas viibis vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal kolmandaid isikuid. Kohtu hinnangul on ilmne, et kaebaja on lähtunud ekslikust seisukohast, et tegemist ei olnud läbiotsimisega. Vaidlusalune intsident leidis aset kaebaja naasmisel jalutusboksist. Jalutusboksides viibimise ajal on kinnipeetavatel suitsetamine lubatud, kuid muul ajal keelatud, kusjuures sigarette hoitakse selleks ettenähtud laegastes (Tartu Vangla kodukord pd 12.1., 12.2. ja 12.7.). Seetõttu on just jalutusboksis viibimise ajal võimalik, et ka mittesuitsetajast kinnipeetav puutub kokku sigarettidega. Sigarettide leidmine kinnipeetavate elukambritest viitab sellele, et kinnipeetavad on rikkunud sigarettide elukambrisse toomise keeldu. Välistada ei saa, et sigarettide jalutusboksist elukambrisse toomisel osalevad ka mittesuitsetajatest kinnipeetavad. Seetõttu olukorras, kus läbiotsimine (ka täielik läbiotsimine) on jalutusboksist naasmisel tavaline, on kohus seisukohal, et on ilmne, et tegemist oli läbiotsimisega ning üksnes kaebaja hinnangust, et vastustaja ametniku eesmärgiks ei olnud läbiotsimine, ei piisa vastustaja väite ümberlükkamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 järgi on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, eluja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg 4 alusel antud justiitsministri 05.09.2011. a määrusega nr 44 kehtestatud „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 31 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Kinnipeetava läbiotsimine on ette nähtud ka Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p-ga 4.6, mille järgi on vajadusel lubatud ka kinnipeetava täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. Kehtivast õigusest ei tulene keeldu jalutuskäigult naasva kinnipeetava läbiotsimiseks. Tegemist on vangla kaalutlusotsusega. Vangla on esitanud asjakohased kaalutlused, selgitades, et kinnipeetavate läbiotsimine oli vajalik, kuna jalutuskäikudelt kaasa toodud keelatud esemed on Tartu Vanglas üldlevinud probleemiks. Kuna kaebaja ei ole vastustajale ega kohtule esitatud taotlustes esile toonud asjaolusid, mis võiksid tingida kaebaja privaatsuse riive õigusliku hindamise erinevalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-3-1-32-12, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust hinnata kaebaja kavandatavat menetluses osalemist edukaks. Seetõttu puudub alus kaebajale menetlusabi andmiseks. Samas isegi juhul, kui vastustaja oleks läbiotsimisega rikkunud kaebaja isikuõigusi, on taotletud hüvitis ilmselgelt ebaproportsionaalne. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. K. Kessel esitas 17.07.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määruse p 1 tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu hinnang tema kaebuse perspektiivi osas ebaõige. Halduskohus on kaebust ja kaebaja suhtes toime pandud rikkumist ebaõigesti hinnanud. Kaebaja palub ringkonnakohtul kaebuses toodule tuginedes menetlusabi taotlus rahuldada ning kaebus menetlusse võtta. 2 2

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et majanduslikud eeldused kaebajale menetlusabi andmiseks on täidetud, kuid peab vajalikuks lisada ühe täpsustuse. Vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Vaidlustatud halduskohtu määrusest ei selgu, milline neljakuine periood kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel aluseks võeti. Toimikust nähtub, et halduskohus nõudis Tartu Vanglalt välja K. Kesseli isikukonto väljavõtte perioodi 20.02.2014 kuni 19.06.2014 kohta. Seega saab halduskohtu hinnangul K. Kesseli menetlusabi taotluse esitamise kuupäevaks lugeda 20.06.2014. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. K. Kessel märkis oma kaebuse ning ka menetlusabi taotluse peale kuupäevaks küll 20.06.2014, kuid ümbrikule, millega halduskohtule kaebus ja taotlus saadeti, on kaebaja kuupäevaks kirjutanud 24.06.2014. HKMS § 68 lg 4 sätestab, et vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus loetakse kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamata. Järelikult nähtub kinni peetava isiku avalduse esitamise kuupäev sellest, millal avaldus vanglale üle anti. Kuna praegusel juhul on kaebaja menetlusabi taotlust sisaldavale ümbrikule märkinud kuupäevaks 24.06.2014, siis on taotluse esitamise kuupäevaks 24.06.2014 ning sellele eelnevaks neljakuuseks perioodiks 24.02.2014 kuni 23.06.2014. Kuna käesoleva haldusasja toimikust puudusid andmed kaebaja laekumiste ja väljaminekute kohta kuupäevadel 20.06.2014 kuni 23.06.2014, kontrollis ringkonnakohus vastavaid andmeid K. Kesseli haldusasja nr 3-14-50859 toimikust (nimetatud toimiku leht 25) ning veendus, et halduskohtu poolt aluseks võetud perioodi osaline ebaõige määratlemine ei muuda lõppjäreldust, et majanduslikud eeldused kaebajale menetlusabi andmiseks on täidetud. Nimelt ei olnud kaebajal puuduolevatel kuupäevadel (20.06.2014-23.06.2014) laekumisi ega väljaminekuid, mis saanuks arvutuste tulemust muuta. 6. Halduskohus on põhjendatult leidnud ka seda, et kuigi majanduslikud eeldused menetlusabi andmiseks on täidetud, tuleb kaebaja taotlus jätta rahuldamata kaebuse eduväljavaadete puudumise tõttu. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjalike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja väidab määruskaebuses, et halduskohus hindas tema kaebuse perspektiivi ja tema suhtes toime pandud rikkumist ebaõigesti, kuid ei selgita, milles selline vale hindamine seisnes. Kaebaja ei ole väitnud, et halduskohus sai tema kirjeldatud asjaoludest valesti aru ega ole lisanud põhjendusi või tõendeid, mis muudaks usutavaks tema seisukoha, et tegemist ei olnud läbiotsimisega sigarettide leidmise eesmärgil, vaid puhtalt ahistamisega. Seega samade asjaolude pinnalt, mida käsitles halduskohus oma määruses, on ka ringkonnakohus seisukohal, et tuginedes Riigikohtu otsuse seisukohtadele asjas nr 3-3-1-32-12, ei ole kaebaja kavandatav menetluses osalemine antud kohtuasjas edukas ning seega ei ole talle menetlusabi andmine õigustatud. 7. Eelnevast tulenevalt jääb Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määrus muutmata. 3 3

Tiina Pappel Agu Timmi Maili Lokk 4 4