3-14-51494/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51494 Haldusasi MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 11. juuni 2014. a korralduse nr HJR 1-15/14/332 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Audevälja Arenduskeskus, esindaja Mirjam Reinthal Vastustaja – Keskkonnaamet Kolmas isik – AS Kiirkandur, esindaja v.adv Kaido Künnapas Menetluse alus ringkonnakohtus AS Kiirkandur ja Keskkonnaameti määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS Kiirkandur ja Keskkonnaameti määruskaebused osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14- 51494 ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada MTÜ Audevälja Arenduskeskus esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt. 3. Peatada Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 11. juuni 2014. a korralduse nr HJR 1-15/14/332 ja Keskkonnaameti 11. juuni 2014. a kaevandamisloa nr HARM-124 (L.MK/323895) täitmine Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel olemasolevat looduskeskkonda mõjutaval viisil.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon andis 11.06.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/332 AS-le Kiirkandur maavara kaevandamise loa Harjumaal Padise vallas kohaliku tähtsusega Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel

3-14-51494 2(6) (pindala 13,17 ha) ehituskruusa ja ehitusliiva kaevandamiseks 15 aastaks. Korralduse alusel väljastas Keskkonnaamet 11.06.2014 kaevandamisloa nr HARM-124 (L.MK/323895). 2. MTÜ Audevälja Arenduskeskus esitas 16.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 11.06.2014 korralduse tühistamiseks, esitades ühtlasi esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaidlustatud korraldusega antud maavara kaevandamise loa kehtivus. MTÜ Audevälja Arenduskeskus edendab oma tegevusega keskkonnakaitset ning vaidlustatav haldusakt on seotud kaebaja senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga, mistõttu on tal selle vaidlustamiseks olemas kaebeõigus. Vaidlustatud korraldus on õigusvastane, sest see on puudulikult motiveeritud ning selle andmise eelduseks olevad keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise otsus ja kohaliku omavalitsuse nõusolek ei ole õiguspärased. Kaevandamisloa andmisel on piirkonna varustuskindlus arvutatud valesti, mistõttu võib kaevandamine olla vastuolus riiklike huvidega. Maavara kaevandamise loa kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras on vajalik, sest vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi (kaevandamisloa andmise korralduse tühistamine, vältimaks maavara kaevandamist kaevandamisloas toodud tingimustel) saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Väljastatud kaevandamisloa alusel on AS-l Kiirkandur õigus asuda Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandama, kuid kaevandamistegevuse alustamisel saaks ümbritsev looduskeskkond pöördumatult rikutud, mäeeraldise alal hävitatakse olemasolev maastik ning seal asuvad taimeja looduskooslused. Asjas esinevaks avalikuks huviks on looduskeskkonna kaitse ja kohalike elanike heaolu tagamine. Keskkonnale pöördumatu kahju tekkimine kaalub antud juhul üles AS Kiirkandur õiguste ajutise piiramise. Kaebuses on esitatud põhjalikud seisukohad kaevandamisloa andmise korralduse õigusvastasuse kohta ning kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. 3. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.07.2014 määrusega MTÜ Audevälja Arenduskeskus esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on olnud ära hoida maavarade kaevandamist väljastatud kaevandamisloa alusel. Kaebus on esitatud keskkonnakaitselistel kaalutlustel. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta on kaevandamisloa adressaadil võimalik alustada kaevandamisega ja põhjustada oma tegevusega muutusi looduskeskkonnas. Sellisel juhul ei oleks kaebuse eesmärgi täielik saavutamine võimalik ka kaebuse rahuldamise korral. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise välistaks vaid kaebuse ilmne perspektiivitus, millega antud juhul tegemist ei ole. Kuigi kaebuse eduväljavaadete hindamine on praeguses menetlusetapis keeruline, on kaebaja oma seisukohti loogiliselt põhjendanud ning vaidlus näib taanduvat eelkõige sellele, kas loa andmisel on õigesti selgitatud välja kõik tähtsust omavad asjaolud ja teostatud nõuetekohaselt kaalutlusõigust. Kaebaja on lisaks veenvalt põhjendanud, et tema näol on tegu valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooniga. Kaebust saab pidada ka tähtaegseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine piirab AS Kiirkandur kui kaevandamisloa adressaadi õigusi, kuid kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus kaalub selle üles. Keskkonda oluliselt mõjutavat majandustegevust arendav ettevõtja peab oma ettevõtlustegevuse kavandamisel põhimõtteliselt arvestama, et tema tegevust reguleerivaid haldusakte võidakse avaliku huvi kaitse argumendil vaidlustada ning kaebeõigus laieneb seaduse alusel ka neile, kelle vahetuid subjektiivseid õigusi haldusaktid ei puuduta. Vaidlusalune kaevandamisluba on AS-le Kiirkandur lisaks antud 15 aastaks ning pole tõenäoline, et kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kolmanda isiku jaoks kaasa pöördumatud ja ettenägematud tagajärjed ka juhul, kui kaebus jääb hiljem rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-14-51494 3(6) 4. AS Kiirkandur palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubamatu ja materiaalselt põhjendamatu, piirates ülemääraselt AS Kiirkandur õigusi. Kaebus on esitatud üldistes huvides, mitte kaebaja enda õiguste rikkumise tõttu. MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebus ei ole lubatav, sest kaebajal HKMS § 292 alusel kaebeõiguse olemasolu ei ole tõendatud, vaid kaebuses on piirdutud üksnes kaebaja varasema tegevuse paljasõnalise kirjeldamisega. MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebus ei ole ka sisuliselt põhjendatud, vaid selle eduperspektiiv on äärmiselt väike. Kaebuses esitatud väited keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande õigusvastasusest on täielikult põhjendamata ja tõendamata ning tuginevad subjektiivsele hinnangule, et hindamine oli ebapiisav (kvalitatiivselt puudulik). Keskkonnaamet on KMH aruande heaks kiitnud ja lugenud selle seaduse nõuetele vastavaks ning halduskohus ei saa ka ise asuda KMH aruande piisavust sisuliselt kontrollima. Kaebajal tulnuks oma sellekohased pretensioonid esitada Keskkonnaametile enne KMH aruande heakskiitmist. Kaebaja väited Padise Vallavolikogu nõusoleku õigusvastasusest ei ole põhjendatud, sest nimetatud nõusolek ei tinginud kaevandamisloa väljastamist, mistõttu ei ole see menetlustoiming ka eraldiseisvalt vaidlustatav. Varustuskindluse väidetav ebaõige arvutamine ei kujuta endast seadusega kehtestatud nõuete rikkumist, mida kaebaja on ka ise möönnud. Kuna kaebusel puuduvad eduväljavaated, kuid halduskohus ei ole sellega arvestanud, on esialgse õiguskaitse määrus õigusvastane. Esialgse õiguskaitse kohaldamine piirab AS Kiirkandur õigusi ebaproportsionaalselt, võrreldes avalike huvide ja kaebaja õiguste piiramisega. Väljastatud kaevandamisloa realiseerimise edaslükkumine tähendab kolmanda isiku jaoks ühelt poolt kasumi teenimise võimaluse edasilükkumist (s.o temal saamata jäänud tulus seisneva kahju tekkimist) ning teiselt poolt karjääri kasutamiseks tehtud ettevalmistuste ja sellega seoses tehtud kulutuste (tehnikale, tarnekorraldusele, klientidele) asjatuks muutumist, sest tähtajatu esialgse õiguskaitse tõttu võib tööde algus viibida mitu aastat. Tähtsust ei oma, et kaevandamisluba on antud 15 aastaks, sest ettevõtte rahalised raskused võivad tagasiteenimatute kulutuste tõttu ilmneda oluliselt varem. Isegi kui AS Kiirkandur alustaks mäeeraldisel kaevandamistegevusega, oleks kaebuse rahuldamise korral kaevetöödele eelnev looduskeskkond võimalik põhiosas taastada ja see on ka tavapärane. Halduskohus ei ole määruse tegemisel AS Kiirkandur huvisid sisuliselt arvestanud, mistõttu on määrus õigusvastane. 5. Keskkonnaamet palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskendaks ega takistaks kaebust rahuldava kohtuotsuse täitmist, sest kaevandamisloast tuleneb kohustus täita enne otseste kaevandamistöödega alustamist mitmed nõuded, milleks on vajalik looduskeskkonda pöördumatult mittemõjutavate ettevalmistavate tegevuste läbiviimine (nt riigimaal asuva mäeeraldise kasutamiseks maakasutusõiguse saamine ja maa sihtotstarbe muutmine, III kaitsekategooria taimeliigi aas-karukella eksemplaride ümberasustamine, metsa raadamine, Keila-Haapsalu maanteega ristuva väljaveotee osa tolmuvaba kattega katmine). Esialgse õiguskaitse vajadust on põhistatud üksnes otseste kaevandamistööde korral saabuvate tagajärgedega, jättes tähelepanuta aeganõudvad ettevalmistavad tegevused. Ettevalmistavate tegevuste keelamine ei ole põhjendatud, sest need ei too kaasa pöördumatuid tagajärgi looduskeskkonnale. Seetõttu ei ole kaevandamisloa kehtivuse peatamine proportsionaalne meede, takistades ka ettevalmistavate tegevuste läbiviimist. Halduskohus pidanuks täiendavalt arvestama, et lisaks kaebaja nimetatud looduskeskkonna kaitsele ja kohaliku elanikkonna heaolule seisneb avalik huvi ka mäeeraldise kruusaja liivavarude

3-14-51494 4(6) kasutamises ehitusmaterjalina, et leevendada teravat ehitustoorme (eriti ehituskillustiku) puudujääki. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane, piisavalt kaalutletud ja põhjendatud ning proportsionaalne. Enne KMH aruande heakskiitmist on seda mitmel korral täiendatud ja täpsustatud ning aruanne on kaevandamisloa andmiseks asjakohane ja piisav, kõik selle puudused on kõrvaldatud. Keskkonnaamet on pidanud võimalikuks kaevandamisega keskkonnale avaldatavat negatiivset mõju asjakohaste kaitsemeetmetega ära hoida või leevendada, mistõttu puudus kaevandamisloa väljastamisest keeldumiseks alus. Kohaliku omavalitsuse nõusoleku õiguspärasuse ja põhjendatuse hindamine ei kuulu Keskkonnaameti pädevusse. Piirkonna varustuskindluse arvutused on korrektsed ning karjääri võimalik teeninduspiirkond on määratud vastavalt juhendile (Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkiri nr 610 „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamisja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“). MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. 6. MTÜ Audevälja Arenduskeskus vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebustele vastu ning palub need jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kaebaja vastab HKMS §-s 292 sätestatud keskkonnaorganisatsiooni tunnustele ja tal on kaevandamisloa andmise korralduse vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav. Ekslik ja eksitav on AS Kiirkandur väide, et tal on vajaduse korral võimalik taastada kaevetööde eelne looduslik keskkond. Kohaliku kogukonna jaoks oluliselt (pärandkultuuriväärtusega) metsaalalt kruusa kaevandamine tähendaks maastiku pöördumatut muutmist (sh on maavara maapõuest väljakaevandamine alati pöördumatu). Seega saaks maastik ja looduskeskkond kaevandamisloa kehtivuse peatamiseta pöördumatult muudetud. Keskkonnaameti väited mittepöördumatute ettevalmistavate toimingute tegemisest ja nende eraldiseisva vaidlustamise võimalustest on paljasõnalised ja eksitavad. Ükski vastustaja viidatud tegevustest ei nõua avatud menetluse läbiviimist ega vastavatest otsustest kaebaja või avalikkuse teavitamist. Seega ei ole vastavate otsuste vaidlustamise võimalus reaalne. Seejuures tooksid nii III kategooria liigi ümberasustamine kui ka metsa raadamine kaasa otsesed pöördumatud muutused looduskeskkonnas (nt ei pruugi kaitsealuse liigi ümberasustamine või selle tagasipööramine õnnestuda; metsa raadamise puhul ei rakendata metsaraiele kehtestatud tavapäraseid nõudeid, vaid pinnas kooritakse ja kännud juuritakse välja). AS Kiirkandur ei ole määruskaebuses toonud välja, milles täpsemalt seisneb temale kaevandamise edasilükkumisega väidetavalt tekkiv kahju ning kui suur oleks äriühingul esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu saamata jäänud tulu. Kolmanda isiku väited tekkiva kahju kohta on üksnes paljasõnalised. Keskkonnalubade andmebaasi kohaselt on AS-le Kiirkandur käesoleval ajal väljastatud kokku 14 maavara kaevandamise luba liiva, ehituskruusa, dolokivi jm kaevandamiseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et keskkonda oluliselt mõjutavat majandustegevust arendav ettevõtja peab arvestama võimalusega, et tegevust reguleerivaid haldusakte võidakse avalikes huvides vaidlustada. Halduskohus on erinevaid huve kaalunud piisava põhjalikkusega. Keskkonnaameti viide ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas välja toodud ehitustoorme puudujäägile on eksitav, sest vastavad andmed pärinevad 2008. aastast ning puudutavad üksnes täiteliiva, mitte aga ehitusliiva ja ehituskruusa. Haldusasjade keskmisi menetlusaegu (Tallinna Halduskohtus 2013. aastal 151 päeva) arvestades ei tähenda esialgse õiguskaitse kohaldamine sedavõrd pikka viivitust, et oleks põhjust karta AS Kiirkandur pankrotistumist või Eesti tee-ehituses tõsise materjalipuuduse tekkimist, arvestades lisaks vaidlusaluse karjääri suhteliselt väikest mahtu. Teisalt tähendaks isegi suhteliselt väikese karjääri rajamine kohaliku kogukonna ja looduskeskkonna jaoks olulisi pöördumatuid muutusi.

3-14-51494 5(6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus märgib esmalt, et MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebeõigust kuni 31.07.2014 kehtinud HKMS § 292 lg 1 (ja alates 01.08.2014 kehtiva keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2) alusel ei ole võimalik vähemasti esmapilgul välistada. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks piisaval määral põhistanud, et ta vastab HKMS § 292 lg-tes 2-4 (ja KeÜS §-s 31) nimetatud valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni tunnustele. Keskkonnakaitseline eesmärk on välja toodud ühingu põhikirja p-s 4.d ning kaebuse lisadest nähtuvalt on kaebaja juba enne kohtusse pöördumist avaldanud erinevatele ametiasutustele korduvalt vastuväiteid maavara kaevandamisele Tatramäe II kruusakarjääri maa-alal ja korraldanud ka kohalike elanike seisukohtade kogumist. Seega ei pea ringkonnakohus võimalikuks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist välistada viitega kaebajal kaebeõiguse puudumisele. 8. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt eeldab esialgse õiguskaitse vajadus, et vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus nõustub kaebajal õiguskaitsevajaduse esinemise osas halduskohtu põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel vajalikuks neid üle korrata. Tõsiseltvõetav ei ole kolmanda isiku väide, et kaebuse rahuldamise korral oleks senise looduskeskkonna taastamine vähemasti põhiosas võimalik ka kaevandamisloa realiseerimise korral. Ehkki looduskeskkonnale maavara kaevandamisega tekitatava kahju heastamine on kahtlemata teataval määral võimalik, ei saa seda samastada algse (kahjustamata) olukorra taastamisega. Igal juhul oleks looduskeskkonna olemasolevaga võrreldaval määral taastumine (nt metsastumine) pikaajaline. 9. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 10. Kaebaja hinnangul on KKA 11.06.2014 korraldus nr HJR 1-15/14/332 õigusvastane ebapiisava põhjendatuse, keskkonnamõju hindamise aruande ja Padise valla nõusoleku õigusvastasuse ning piirkonna varustuskindluse ebaõige arvutamise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaomaste materjalide mahukust arvestades eeldab kaebuse eduväljavaadete sisuline hindamine antud juhul asja tervikuna läbivaatamist, kuid kaebuses esitatud väidete põhjal ei saa seda pidada ilmselgelt perspektiivituks. Pelgalt väitega, et KMH aruannet on enne selle heakskiitmist mitmel korral täiendatud, ei saa põhjendada selle nõuetekohasust. KMH aruande heakskiitmine on ka menetlustoiming, mille eraldiseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole lubatav (vt HKMS § 45 lg 3). Seetõttu on põhjendamatu AS Kiirkandur viide, et kaebaja pidanuks selle ebapiisavust vaidlustama juba varem. Vaidlustades menetluse tulemusena antud haldusakti (s.o kaevandamisloa väljastamist), on kaebajal õigus esitada vastuväited ka menetlustoimingute õiguspärasuse suhtes. Tegemist ei ole menetlustoimingute eraldiseisva vaidlustamisega HKMS § 45 lg 3 tähenduses. Asjaolu, et kohus ei saa kaebust läbi vaadates asuda ise keskkonnamõju hindama, vaid saab kontrollida üksnes KMH aruande koostamisel kõigi oluliste asjaolude ja asjakohaste vastuväidete arvessevõtmist või nende mittearvestamise ratsionaalset põhjendamist, ei tähenda, et KMH aruande piisavuse küsimus jääks üldse väljapoole kohtuliku kontrolli ulatust. 11. Kolmas isik on määruskaebuses heitnud halduskohtule ette AS Kiirkandur õiguste kahjustamise kaalumata jätmist, pidades esialgse õiguskaitse kohaldamist tema õigusi ebaproportsionaalselt piiravaks. KKA on oma määruskaebuses lisaks rõhutanud asjas olulise avaliku huvi esinemist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et avalik huvi seisneb praegusel juhul lisaks looduskeskkonna kaitsele ka vaidlusaluselt mäeeraldiselt ehitustoorme

3-14-51494 6(6) kaevandamises. Kaevandamisloa realiseerimist ei saa pidada pelgalt AS Kiirkandur ärihuvides toimuvaks tegevuseks. Samuti ei saa iseenesest väita, et looduskeskkonna kaitse on kõnealusel maa-alal tungivam avalik huvi kui ehitusmaterjalide kaevandamine. Seni esitatud andmete põhjal ei ole ringkonnakohtu arvates samas alust ka eeldada vastupidist. Puudub teave, et mingil põhjusel oleks eriti vajalik ehituskruusa ja ehitusliiva kaevandada konkreetselt Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldiselt või esineks tõepoolest akuutne vajadus ehitustoorme järele, milleta võib seiskuda mingite olulist avalikku huvi kandvate ehitiste püstitamine vms. AS Kiirkandur ärihuvide teatavat kahjustamist võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel küll eeldada (arvestades võimaliku mitmeastmelise kohtumenetluse paratamatut ajamahukust), kuid AS Kiirkandur väited oluliste ja suurte kulutuste asjatuks muutumisest ning võimalikest makseraskustest on üksnes paljasõnalised ega saa seetõttu õigustada esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Küll aga nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on käesolevas asjas võimalik ka kolmandat isikut vähem koormaval viisil. Ehkki kaugeltki mitte kõik KKA poolt välja toodud maavara kaevandamist ettevalmistavad tegevused ei ole iseloomult looduskeskkonda pöördumatult mittemõjutavad (nt metsa raadamine ja III kaitsekategooria taimeliigi aas-karukella eksemplaride ümberasustamine), ei saaks näiteks riigimaal asuva mäeeraldise kasutamiseks maakasutusõiguse saamine ega maa sihtotstarbe muutmine iseenesest tõepoolest kuidagi muuta kaebust rahuldava kohtuotsuse hilisemat täitmist võimatuks ega raskeks. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine selliselt, et keelatakse ka looduskeskkonda mittemõjutavate ettevalmistavate tegevuste läbiviimine. 12. HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Haldusakti kehtivuse peatamise korral ei oleks AS-l Kiirkandur võimalik jätkata ühegi ettevalmistava tegevusega, mis eeldab kaevandamisloa olemasolu, sh taotleda maakasutusõigust jms. Sedavõrd ulatuslik piirang ei ole proportsionaalne. Ringkonnakohtu hinnangul piisab antud juhul vaidlustatud haldusakti täitmise osalisest peatamisest viisil, mis välistab vaidlusalusel maa-alal olemasoleva looduskeskkonna kahjustamise. See tähendab, et AS Kiirkandur ei või temale väljastatud kaevandamisloa täitmiseks teha selliseid toiminguid, mille tagajärjeks on mäeeraldise senise looduskeskkonna olukorra halvenemine. Vältimaks võimalikku vaidlust selle üle, kas mõni konkreetne tegevus kahjustab looduskeskkonda või mitte, tuleb keelata igasugune olemasoleva looduskeskkonna mõjutamine, sh maavara kaevandamine, metsa raadamine, teede ehitamine, taimede ümberistutamine jmt. Seega on AS-l Kiirkandur võimalik soovi korral jätkata muude maavara kaevandamist ettevalmistavate tegevustega, arvestades samas, et HMS § 67 lg 4 p-st 1 tulenevalt ei saa ta hiljem haldusakti kehtetuks tunnistamisel siiski tugineda usalduse kaitsele. 13. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus AS Kiirkandur ja Keskkonnaameti määruskaebused osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 16.07.2014 määruse ja teeb asjas uue määruse, millega rahuldab MTÜ Audevälja Arenduskeskus esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, peatades KKA 11.06.2014 korralduse nr HJR 1-15/14/332 ja selle alusel väljastatud KKA 11.06.2014 kaevandamisloa nr HARM-124 (L.MK/323895) täitmise Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel olemasolevat looduskeskkonda mõjutaval viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman