1-14-6657/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2014.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-6657 (14230200600) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi

G.S-i süüdistuses KarS 424 järgi lühimenetluses Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav

G.S

eluk XXX, ik XXX, ilma kodakondsuseta, kõrgharidus, XXX OÜ, spetsialist, varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud G.S KarS § 424 vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 alusel G.S-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.08.2014.a, so 2

(kaks) päeva, ärakandmisele kuulub

1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui G.S ei pane 3 (kolme) aasta

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta G.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Vastavalt LS § 127 on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates G.S loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohaldada G.S-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Katseaja algust arvata alates 11.08.2014.a.

Välja mõista G.S-ilt riigituludesse sundraha 266,25 eurot ja menetluskulud 270 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. G.S-i poolt menetluskulude graafikus osamakse

tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD

G.S on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta juhtis tahtlikult 10.08.2014.a. kella 00:40 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva tee 13-l kilomeetril, liikudes Tallinna suunas mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,95 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l , lõplik tulemus 0,86 mg/l), millega

rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud

korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani G.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Süüdistatav G.S tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult juhtunut. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis G.S ütlusi, et jõi 09.08.2014.a kella 20 paiku Aegviidus looduses viibides umbes 3 tunni jooksul kanget alkoholi. Siis tuli tal mõte sõita Tallinnasse

Lasnamäele tuttava juurde. G.S sõitis tuttavale kuuluva sõiduautoga Ford Mondeo reg

märgiga XXX mööda Tallinn-Narva maanteed. Toimuva politseireidi käigus pidasid politseiametnikud ta kinni ja tuvastasid alkoholijoobe (tl 21).

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega:

- tunnistaja Karl-Erik X (X ) ütluste kohaselt teostas ta 10.08.2014 liiklusjärelevalvet Tallinn-

Narva maantee 13. kilomeetril ning nägi kella 00.40 paiku sõiduautot, mis peatus 100 m enne kontrollposti ja üritas tagasi pöörata. Kuna tagasipööre ei õnnestunud, sõitis auto kontrollpostini, kus politseiametnikud sõiduki peatasid. Läbi sõiduki avatud akna oli tunda tugevat alkoholilõhna. Juhi väljumine sõidukist oli ebakindel ja kõnnak taaruv. Sõidukiks oli Ford Mondeo reg märgiga XXX, sõidukit juhtis G.S, kes nõustus puhuma tõenduslikku alkomeetrisse, mille näit oli 0, 86 mg/l (tl 18); - 10.08.2014 kella 1.02 ajal koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli andmetel oli G.S alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,96 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,86 mg/l (tl.12-13;) - väljatrükiga juhiloa andmete kohta, mis tõendab, et G.S on mootorsõiduki juhtimisõigus ja kehtiv juhiluba (tl 29).

G.S-i poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad tunnistaja ütluste ning kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et G.S juhtis tahtlikult mootorsõidukit joobeseisundis ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Rahaline karistus ei vastaks G.S-i süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks

tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. G.S on küll varem kriminaalkorras karistamata, kuid 16.04.2013 karistas Harju Maakohus G.S-i samaliigilise rikkumise - mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis - väärteokorras rahatrahviga 860 eurot ning

suhteliselt suur rahatrahv on käesoleva ajani tasumata. G.S-ilt võeti ka mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks, kuid sellest hoolimata juhtis G.S järjekordselt mootorsõidukit joobeseisundis. On ilmne, et G.S ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud ning

jätkas kuritegude toimepanemist, seetõttu tuleb teda karistada raskemaliigilise karistusega. Arvestades G.S-i jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. G.S kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega.

Kaitsja taotles asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist. G.S on kriminaalkorras karistamata isik. Kohus leiab, et tema suhtes võib mõistetud karistuse jätta tingimisi kohaldamata, kui G.S ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus eeldab,

et suhteliselt pikk katseaeg mõjub G.S-ile distsiplineerivalt, aitab saavutada karistuse eesmärke ning mõjutab G.S-i loobuma süütegude toimepanemisest.

Lisakaristusena tuleb G.S-i suhtes tema liiklusalase käitumise mõjutamiseks kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik

ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et G.S

ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 on asutud seisukohale, et

olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu

inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid

õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Samuti

on kohtupraktikas asutud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 p 50, Riigikohtu 20. aprilli 2006 otsus asjas nr 3-1-1-20-06 p 9). G.S on varem väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning kohus ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks G.S-ilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 256-5 lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi kindlaksmääratud maksetena 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud.

Eha Popova Kohtunik