2-14-5991/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-14-5991 Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2014, Tallinn Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Kohtuasi

Hagi hind RM hagi Swedbank AS vastu kahju hüvitamiseks 524,69 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. juuni 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik RM apellatsioonkaebus Hageja RM (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Külli Reinfeld Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda RM poolt Harju Maakohtu 11. juuni 2014 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale.

2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte hagejale ja saata kostjale.

3. Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. RM esitas 06.02.2014 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS vastu kahju 524,69 euro hüvitamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 11.06.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

3. 11.07.2014 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse RM apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 11.06.2014 otsuse peale. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Määruse põhjendused

4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.

5. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, mille hind oli 524,69 eurot. Tegemist oli lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

6. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

7. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus märkis otsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema.

8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puuduvad käesolevas asjas objektiivsed põhjendused ja tõendid, mille alusel oleks võimalik teha maakohtu otsusest erinev otsus. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud ja hagejale kahju tekitanud. Iseenesest asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav