2-12-19743/62 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada AS-i XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Jätta rahuldamata AS-i XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja
Legislator headnote
AI generatedArt. 6 lg; 2-12-19743/62 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Jätta rahuldamata AS-i XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja
Keywords
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Määruse tegemise aeg ja koht
18. august 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-19743
Tsiviilasi
Aktsiaselts Kommertspank „XXX") hagi Aktsiaseltsi
XXXvastu
aktsionäride
üldkoosoleku
otsuse
kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
Aktsiaselts
Kommertspank
„XXX"
(Vene
Föderatsiooni
registrikood
XXX;
esindajad
vandeadvokaadid
Leon
Glikman
ja
Paul
Keres
(Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid; asukoht:
Liivalaia
45,
10145
Tallinn;
e-post:
menetlus@blslawfirm.com )
Kostja Aktsiaselts XXX(registrikood XXX; esindajad
vandeadvokaadid Hannes Vallikivi ja Eva Mägi
(Advokaadibüroo
Tark
Grunte
Sutkiene;
asukoht:
Roosikrantsi
tn
2,
10119
Tallinn;
e-post:
hannes.vallikivi@tgslegal.com, eva.magi@tgslegal.com )
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada AS-i XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista AS-ilt
Kommertspank „XXX" välja AS-i XXX kasuks menetluskulud summas
11 409,55 (üksteist tuhat nelisada üheksa eurot ja 55 senti) eurot.
2. Jätta rahuldamata AS-i XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja
väljamõistmiseks
summas
383,91
(seitseteist
tuhat
kolmsada
kaheksakümmend kolm eurot ja 91 senti) eurot.
3. Määruse
jõustumisest
kuni
täitmiseni
tuleb
hüvitamisele
kuuluvatelt
menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
4. Jätta rahuldamata hageja 09.06.2014 taotlus kohustada kostjat esitama
spetsifikatsioonid menetluskulude nimekirjas märgitud tegevuste teostajate osas
ja menetluskulude kandmise kohta.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
Harju Maakohus jättis rahuldamata Aktsiaseltsi Kommertspank „XXX" hagi 26.03.2013
kohtuotsusega, menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Kostja esitas Harju Maakohtu
26.03.2013 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.11.2013
otsusega Harju Maakohtu 26.03.2013 otsuse ja jättis menetluskulud nii esimeses kui ka teises
astmes kostja kanda. Kostja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus tühistas
28.04.2014 kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2013 otsuse ja jättis jõusse Harju
Maakohtu 26.03.2013 otsuse, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis
Riigikohus kõigis kohtuastmetes hageja kanda. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-19743 jõustus
28.04.2014.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline
nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist
lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud
lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Kostja esitas 28.05.2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hagejalt
väljamõistmiseks.
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud
tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri.
TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos
menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse
päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS §
lg-st
toimetas
30.05.2014
kohtumäärusega
kohus
kostja
menetluskulude
kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte hagejale ja
andis talle aega kümme päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete
esitamiseks.
AS Krediidipank avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud
summas 28 793,46 eurot km-ta, millest lepingulise esindaja kulu on 28 767,90 eurot ja riigilõiv
summas 25,56 eurot.
Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus
piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad
käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude
kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta
esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja
vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu
esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt
menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008
määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt
sissenõudmise piirmäärad” oleks § 2 kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas piirmäär
maksimaalselt 12 800 eurot. Hageja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei saa vastavalt
Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 temalt menetluskulusid välja mõista 12 800
eurot ületavas osas.
Kohus juhib hageja tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-13 tunnistanud
Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt
menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
Seega ei ole põhjendatud hageja vastuväited tuginedes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008
määrusele nr 137 kehtestatud piirmäärale s.o 12 800 eurot.
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaadid
Hannes Vallikivi ja Eva Mägi osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 123,60
eurot (km-ta). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama ka
esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust.
Kohus selgitab, et juhindub põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaks määramisel
Riigikohtu praktikast, mille kohaselt esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
peab kohus hindama ka esindaja tööühiku hinna (s.o. tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas
3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks
üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).
Eeltoodud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks hagejalt välja mõista kostja lepingulise
esindaja tunnitasu rohkem, kui 120 euro ulatuses.
TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui
need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hageja on esitanud
vastuväite, mille kohaselt ei kuulu antud juhul kahe lepingulise esindaja kulud
väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei olnud antud juhul tegemist keeruka õigusvaidlusega,
millest tulenevalt oleks õigustatud kahe lepingulise esindaja õigusabikulude väljamõistmine.
Tegemist oli äriõigusliku vaidlusega, aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise
või tühisuse tuvastamise nõudes. Kuigi kostjad on menetlusdokumentides käsitlenud lisaks
siseriiklikule õigusele ka Euroopa Liidu õigust ja Saksamaa õiguspraktikat ning teooriat, ei
olnud seonduvale direktiivile viidete esitamine ja käsitlus kaasuse lahendamise aspektist
vajalik. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka kostjate lepingulised esindajad on
menetluskulude osas 16.06.2014 menetlusdokumendis kinnitanud, et esitatud arvetes ei ole
kahe advokaadi töö eest tasu dubleeritud, kuna töö oli esindajate vahel jaotatud. Kohus on
seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et protsessis oli poolel kaks lepingulist esindajat ei oma
tähtsust, oluline on, et töötasu ei oleks vastavalt esindajate hulgale toimingu eest kordistunud.
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks ja mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud
juhindudes ühe lepingulise esindaja ajakulu põhjendatusest ja vajalikkusest käesolevas
tsiviilprotsessis.
Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt
Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis
lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste
esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse
vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud
vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et
AS XXXlepinguliste esindajate poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude
põhjendus on arvestades asja keerukusastet ja mahukust osaliselt õigustatud.
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjale osutanud õigusabiteenust vandeadvokaadid Eva
Mägi ja Hannes Vallikivi järgmiselt:
1) 23.05.2012 – 12.06.2012 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 21.06.2012
arve nr 1241060 summas 4078,80 eurot (km-ta).
-
kostja esindajad tutvusid 23.05.2012 – hagiavaldusega, hagi tagamise avaldusega ja 21.
05. 2012 kohtumäärusega tutvumine ning nende analüüsimine – 4 h
-
24.05.2012 – büroosisene arutelu hagiavaldusele vastuse koostamisega ja 21.05.2012
kohtumäärusele määruskaebuse koostamisega seotud teemal – 2 h
-
24.05.2012 – vastuse koostamine hagiavaldusele – 5 h
-
25.05.2012 – nõupidamine kliendiga – 2 h
-
31.05.2012 – määruskaebuse koostamine 21.05.2012 kohtumäärusele – 5 h
-
01.06.2012 – määruskaebuse koostamine 21.05.2012 kohtumäärusele – 5 h
-
05.06.2012 – määruskaebuse koostamine 21.05.2012 kohtumäärusele – 4 h
-
07.06.2012 – hageja 07.06.2012 seisukohaga tutvumine – 15 min
-
08.06.2012 – vastuse koostamine hagiavaldusele – 5 h 30 min
-
12.06.2012 – Harju Maakohtu 11.06.2012 kohtumäärusega tutvumine – 15 min
Kohus on seisukohal, et arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu (koos lisadega
kokku 123 lk) on põhjendatud kostja õigusabikulu hagiavaldusega tutvumisele 4 h ulatuses.
Esimene menetlusdokument, mis vandeadvokaatide Hannes Vallikivi ja Eva Mägi poolt on
kohtule esitatud nähtub tsiviilasja toimikust 05.06.2014 registreeritud dokumendina s.o
määruskaebus Harju Maakohtu 21.05.2012 kohtumäärusele sisuliselt 12,5 lk + lisad 25 lk.
Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.06.2012 määrusega kostja määruskaebuse ja tühistas
maakohtu 21.05.2012 kohtumääruse, kuna hagi tagamise abinõu oli kostja jaoks liigselt
koormav, kuid samas ei taganud ka sisuliselt hageja nõuet. Kohus on seisukohal, et kostja
õigusabikulu 21.05.2012 kohtumäärusele määruskaebuse koostamisel ei ole arvestades esitatud
menetlusdokumendi mahtu ja sisu põhjendatud kõrge õigusalase kvalifikatsiooniga
vandeadvokaadil kokku rohkem, kui 10 h ulatuses. Mis puutub 25.05.2012 nõupidamisse
kliendiga, siis kuigi eelnimetatud toiminguid ei nähtu kohtule tsiviilasja materjalidest, on
esindajal kohustus teavitada klienti tsiviilprotsessis toimuvast ja temaga nõu pidada, sest teisiti
ei ole esindajal võimalik oma esindusfunktsiooni täita. Kohus loeb põhjendatuks ajakulu 2 h
ulatuses. Vastus hagiavaldusele on esitatud sisuliselt 12 lk+ lisad 7 lk, kohtu hinnangul on
õigusabikulu arvestades vastuse sisu ja mahtu põhjendatud mitte rohkem, kui 10 h ulatuses.
Hageja 07.06.2012 vastusega (sisuliselt 1 lk tutvumisele ei ole õigusabikulu põhjendatud enam,
kui 15 minuti ulatuses. 11.06.2012 kohtumäärusega tutvumisele ei ole õigusabikulu
põhjendatud enam, kui 15 minuti ulatuses, kuna tegemist oli kohtupoolse sisulise põhjendusega
0,5lk.
2) 21.06.2012 – 05.07.2012 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 06.09.2012
arve nr 1241097 summas 123,60 eurot (km-ta).
-
21.06.2012 – Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega tutvumine, edasise
tegevuse analüüs, suhtlus kliendiga – 45 min
-
05.07.2012 – hageja 05.07.2012 määruskaebusega tutvumine – 15 min
Kohus on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega tutvumine
(sisuliselt 0,5 lk) ja edasise tegevuse analüüs ning suhtlus kliendiga on põhjendatud ja vajalik
õigusabikulu 0,5 h ulatuses. Hageja 05.07.2012 määruskaebusega tutvumine on kohtu
hinnangul arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu (sisuliselt 2 lk) põhjendatud ja vajalik 15
min ulatuses.
3) 13.02.2013 – 26.02.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 28.02.2013
arve nr 1341024 summas 2997,30 eurot (km-ta). Tsiviilasjas nr 2-12-19743
esindamisega seotud kulu moodustab nimetatud arvest 2163 eurot (km-ta).
-
13.02.2013 – nõupidamine kliendiga – 2 h
-
19.02.2013 – hageja 18.02.2013 taotlusega tutvumine ja selle analüüsimine, suhtlus
kliendiga – 3 h
-
20.02.2013 – nõupidamine kliendiga hageja 18.02.2013 taotluse teemal – 2 h
-
20.02.2012 – vastuse koostamine hageja 18.02.2013 taotlusele – 3 h
-
22.02.2013 – tsiviilasja materjalidega tutvumine, ettevalmistus kohtuistungiks,
osalemine kohtuistungil – 5 h
-
22.02.2013 – 22.02.2013 kohtuistungi protokolliga tutvumine – 30 min
-
26.02.2013–taotluse koostamine 22.02.2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks –2 h
Kohus on seisukohal, et nõupidamine 13.02.2013 kliendiga on arvestades menetluslikku
olukorda põhjendatud 0,5h ulatuses. Hageja 18.02.2013 taotlusega (otsuse viivitamatuks
täidetavaks tunnistamiseks) tutvumine (sisuliselt 1 lk) ja selle analüüsimine ning
suhtlus/nõupidamine kliendiga on arvestades dokumendi mahtu ja sisu kohtu hinnangul
põhjendatud 1,5 h ulatuses. Vastuse koostamine hageja 18.02.2013 taotlusele on kohtule
esitatud sisuliselt 0,5 lk, milles on kostja asunud seisukohale, et hageja 18.02.2013 taotlust ei
ole võimalik rahuldada, kuna see on menetluslikult võimatu, ühtlasi on kostja teatanud kohtule,
et eelnimetatud vastus on esialgne, millele kostja soovib tulevikus esitada täiendava s.o sisulise
vastuse. Kõnealuse dokumendi koostamiseks ei ole kohtu hinnangul kvalifitseeritud juristil
põhjendatud ajakulu rohkem, kui 0,5 h ulatuses. Kohtuistung kestis 22.02.2013 1 h, kohtukõne
teesid on kohtule esitatud sisuliselt 1 lk, lisaks eeldab kohus, et kostja lepingulised esindajad on
kursis olnud tsiviilprotsessiga selle kestel, seega materjalidega tutvumine, teeside koostamine
ja ettevalmistus kohtuistungiks ei saa ületada ajaliselt 1 h. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasja
materjalidega tutvumine, ettevalmistus kohtuistungiks, osalemine kohtuistungil on kohtu
hinnangul põhjendatud ja vajalik mitte rohkem, kui 2 h ulatuses. 22.02.2013 kohtuistungi
protokolliga (3 lk) tutvumine on kohtu hinnangul põhjendatud 15 minuti ulatuses. Taotluse
koostamine 22.02.2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks ei ole kohtu hinnangul TsMS §
169 lg 3 kohaselt põhjendatud õigusabikulu hagejalt väljamõistmiseks, kuna kohus on kostja
26.02.2013 taotluse jätnud rahuldamata.
4) 21.03.2013 – 28.03.2013 osutati kliendile õigusteenust mille eest väljastati 05.04.2013
arve nr 1341034 summas 339,90 eurot (km-ta).
-
21.03.2013 – hageja 21.03.2013 taotlusega tutvumine ja selle analüüsimine – 1 h
-
26.03.2013 – Harju Maakohtu 26.03.2013 otsusega tutvumine, suhtlus kliendiga – 45
min
-
28.03.2013 – vastuse koostamine hageja 21.03.2013 taotlusele – 1 h
Kohus on seisukohal, et hageja 21.03.2013 taotlusega tutvumine ja selle analüüsimine ei ole
põhjendatud enam, kui 15 minuti ulatuses, kuna tegemist on taotlusega mõnel real, milles
hageja palub varasemalt kohtule esitatud taotluse otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamise
lahendada võimalikult kiiresti. Maakohtu 26.03.2013 otsusega tutvumine ja kliendiga
suhtlemine ei ole põhjendatud rohkem, kui 0,5 h ulatuses, kuna tegemist on kohtu
põhjendustega sisuliselt 2,5 lk. Vastuse koostamine hageja 21.03.2013 taotlusele ei ole kohtu
hinnangul põhjendatud rohkem, kui 0,5 h ulatuses, kuna vastus on kohtule esitatud mõnel real,
puuduvad viited seadusesätetele.
5) 11.04.2013 – 12.04.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 15.04.2013
arve nr 1341044 summas 123,60 eurot (km-ta).
-
11.04.2013 – kohtu 11.04.2013 kirjaga tutvumine, suhtlus kohtu ja kliendiga, edasise
tegevuse analüüs – 1 h
Kohtu hinnangul ei ole kohtupoolse 11.04.2013 kirjaga s.o kohtuistungi aja kooskõlastamise
teabega tutvumine, suhtlus kliendiga ja edasise tegevuse analüüs põhjendatud nimetatud
menetlusstaadiumis põhjendatud rohkem, kui 15 min ulatuses.
6) 17.04.2013 – 15.05.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 17.05.2013
arve nr 1341056 summas 1421,40 eurot (km-ta).
-
17.04.2013 – suhtlus kohtuga (istungiaja sobivus) – 15 min
-
24.04.2013 – suhtlus kliendiga – 30 min
-
24.04.2013 – ettevalmistus kohtuistungiks, osalemine kohtuistungil – 1 h
-
26.04.2013 – tutvumine apellatsioonkaebusega – 30 min
-
26.04.2013 – 24. 04.2013 kohtuistungi protokolliga tutvumine – 15 min
-
30.04.2013 – suhtlus kliendiga – 30 min
-
03.05.2013 – Harju Maakohtu 03.05.2013 kohtumäärusega tutvumine – 15 min
-
07.05.2013 – Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2013 kohtumäärusega tutvumine – 15
min
-
08.05.2013 – apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle analüüsimine – 2 h
-
09.05.2013 – vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 5 h
-
15.05.2013 – toimikuga tutvumine Tallinna Ringkonnakohtus – 1 h
Kohtu hinnangul suhtlus kohtuga (24.04.2013 istungiaja sobivus) ei ole põhjendatud rohkem,
kui 5 minuti ulatuses, kuivõrd kostja lepingulised esindajad on 11.04.2013 kohtu 11.04.2013
kirjaga tutvunud, suhelnud s.h kohtu ja kliendiga 15 minuti ulatuses. 24.04.2013 aset leidnud
suhtlus kliendiga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestades menetluslikku olukorda, kostja
lepinguline esindaja on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kliendiga suhelnud seoses
kohtuistungiga 11.04.2013. Ettevalmistus ja osalemine 24.04.2013 kohtuistungil, samuti
tutvumine kohtuistungi protokolliga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud rohkem, kui 0,5 h
ulatuses, kuna istung toimus kokku 15 minutit ja istungil jäi kostja oma eelnevalt kohtule
esitatud seisukohtade juurde. 26.04.2013 ja 08.05.2013 tutvumine apellatsioonkaebusega ja
selle analüüsimine on põhjendatud 1,5 h ulatuses, kuivõrd sisuliselt on kaebus esitatud 5 lk,
milles korduvad menetluses varasemad seisukohad, apellatsioonkaebusele ei ole lisatud
täiendavaid dokumente. Suhtlus kliendiga on arvestades menetluse käiku ja esitatud kaebust
0,5 h ulatuses põhjendatud. Harju Maakohtu 03.05.2013 kohtumäärusega tutvumine ei ole
kohtu hinnangul põhjendatud enam, kui 15 minuti ulatuses, kuna kohus on põhjendused
esitanud ca 1 lk, samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Tallinna Ringkonnakohtu
07.05.2013 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine põhjendatud
rohkem, kui 15 minutit. Vastus apellatsioonkaebusele on esitatud kohtule ca 8,5 lk, milles on
m.h esitatud varasemalt korduvaid põhjendusi ja seisukohti, menetlusdokumendi koostamisele
kulunud aeg on põhjendatud 5 h ulatuses. Toimikuga tutvumine Tallinna Ringkonnakohtus ei
ole kohtu hinnangul põhjendatud kulu, kuna kõik vajalikud menetlusdokumendid on kostja
lepingulistele esindajatele kättesaadavad avalikust e-toimikust.
7) 17.05.2013 – 27.05.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 05.07.2013
arve nr 1341082 summas 679,80 eurot (km-ta).
-
17.05.2013 – apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 2 h
-
27.05.2013 – apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 3,5 h
Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on varasemalt toimunud 09.05.2013 5 h ulatuses,
arvestades vastuse mahtu ja esitatud asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud lisa-ajakulu 3,5
h ulatuses 17.05.2013 ja 27.05.2013, seega kokku 8,5 h ulatuses.
8) 29.10.2013 – 31.10.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 14.
novembril 2013 arve nr 1341149 summas 896,10 eurot (km-ta).
-
30.10.2013
–
tsiviilasja
materjalidega
tutvumine,
ettevalmistus
31.10.2013
kohtuistungiks – 4 h 45 min
-
31.10.2013 – osalemine kohtuistungil, apellandi poolt 31.10.2013 istungil esitatud
kohtukõne teesidega tutvumine – 2 h
-
31.10.2013 – suhtlus kliendiga – 30 min
Tsiviilasja materjalidega tutvumine, ettevalmistus 31.10.2013 kohtuistungiks on kohtu
hinnangul põhjendatud arvestades tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu, vaidluse
asjaolusid, samuti seda, et lepingulised esindajad on osalenud tsiviilprotsessis selle kestel ja
seega asjade käiguga end kursis hoidnud, mitte rohkem, kui 2h. Osalemine kohtuistungil,
apellandi poolt 31.10.2013 istungil esitatud kohtukõne teesidega tutvumine on arvestades
kohtuistungi kestvust (1h 9min), hageja kohtukõne teeside pikkust (ca 7 lk) ja sisu,
põhjendatud 1,5 h ulatuses. Suhtlus kliendiga on esindusfunktsiooni täitmiseks kohtu hinnangul
põhjendatud 31.10.2013 0,5h ulatuses.
9) 20.11.2013 – 30.11.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 13.12.2013
arve nr 1341171 summas 4696,80 eurot (km-ta).
-
20.11.2013 – tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2013 otsusega, selle analüüs,
suhtlus kliendiga – 3 h
-
20.11.2013 – tutvumine apellandi 20.11.2013 taotlusega – 2 h
-
21.11.2013 - nõupidamine kliendiga Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2013 otsuse ja
apellandi 20.11.2013 taotluse teemal – 3 h
-
21.11.2013 – apellandi 20.11.2013 taotluse analüüs, vastuargumentide koostamine – 4 h
-
26.11.2013 – kohtuniku taandamise küsimuse analüüs – 3 h
-
26.11.2013 – vastuse koostamine apellandi 20.11.2013 taotlusele – 5 h
-
28.11.2013 – vastuse koostamine apellandi 20.11.2013 taotlusele – 6 h
-
29.11.2013 – nõupidamine kliendiga – 3 h
-
29.11.2013 – büroosisene nõupidamine apellandi 20.04.2013 taotluse teemal – 2 h
-
30.11.2013 – vastuse koostamine apellandi 20.11.2013 taotlusele – 7 h
Tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2013 otsusega, selle analüüs ja suhtlus
kliendiga on kohtu hinnangul põhjendatud arvestades, et ringkonnakohtu kohtuotsuse
sisulised põhjendused on esitatud 2,5 lk, samuti asjaolu, et kohtuotsus oli maakohtu otsust
tühistav, selle analüüs ja suhtlus kliendiga mitte rohkem, kui 2 h ulatuses. Tutvumine
apellandi
20.11.2013
taotlusega
on
põhjendatud
h
ulatuses
arvestades
menetlusdokumendi mahtu (sisuliselt 2 lk + lisad 22 lk) ja sisulist põhjendatust (kostja oli
varasemalt menetluses samalaadsele taotlusele korduvalt seisukoha esitanud). Nõupidamine
kliendiga Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2013 otsuse teemal on tsiviilasja materjalidest
nähtuvalt varasemalt aset leidnud m.h 20.11.2013 2 h ulatuses, seega ei kuulu nimetatud
õigusabi hageja poolt kostjale hüvitamisele. Apellandi 20.11.2013 taotluse teemal
nõupidamine kliendiga on põhjendatud 0,5 h ulatuses (arvestades, et kostja oli varasemalt
menetluses samalaadsele taotlusele korduvalt seisukoha esitanud). Apellandi 20.11.2013
taotluse analüüs, vastuargumentide koostamine (sisuliselt ca 6 lk) ja vastuse koostamine on
kohtu hinnangul põhjendatud kokku 7 h ulatuses. Kohtuniku taandamise taotluse jättis
kohus 03.12.2013 kohtumäärusega rahuldamata, kuna kohtuniku taandamiseks puudus alus.
Kohus on seisukohal, et vastav õigusabikulu ei ole TsMS § 169 lg 3 kohaselt põhjendatud
jätta hageja kanda. 29.11.2013 nõupidamine on kohtu hinnangul põhjendatud 2 h ulatuses.
10) 01.12.2013 – 20.12.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 23.
detsembril 2013 arve nr 1341181 summas 9103,70 eurot (km-ta). Tsiviilasjas nr 2-12-
19743 esindamisega seotud kulu moodustab nimetatud arvest 9053,70 eurot (km-ta).
-
01.12.2013 – kliendi poolt saadetud dokumentide analüüs, vastuse koostamine
apellandi 20. novembri 2013 taotlusele – 8 h
-
02.12.2013 – taotluse koostamine kohtuniku taandamiseks – 5 h
-
02.12.2013 – nõupidamine kliendiga – 4 h
-
04.12.2013 – Tallinna Ringkonnakohtu 03.detsembri 2013 kohtumäärustega
tutvumine – 30 min
-
09.12.2013 – Euroopa Kohtult eelotsuse küsimisega seotud küsimused, probleemi
analüüs – 8 h
-
10.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 8 h
-
11.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 8 h
-
13.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 5 h
-
17.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 5 h
-
18.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 5 h 45 min
-
18.12.2013 – nõupidamine kliendiga kassatsioonkaebuse teemal – 3 h
-
19.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 8 h
-
20.12.2013 – kassatsioonkaebuse koostamine – 5 h
Kuivõrd hageja 20.11.2013 taotlusele esitatud vastuse õigusabi mahu kohta on kohus eelnevalt
põhjendatuks ja vajalikuks pidanud 7 h, siis arve nr 1341181 01.12.2013 õigusabikulu ei pea
kohus põhjendatuks hagejalt välja mõista. 02.12.2013 taotlus kohtuniku taandamiseks ei ole
TsMS § 169 lg 3 kohaselt põhjendatud õigusabikulu jätta hageja kanda, kuna kohtuniku
taandamise taotluse jättis kohus 03.12.2013 kohtumäärusega rahuldamata. Kuivõrd kostja
lepingulised esindajad on kliendiga konsulteerinud 29.11.2013 ja kohus on õigusabi pidanud
põhjendatuks 2 h ulatuses ning arvestades, et toimikust perioodil täiendavaid toiminguid (s.t
lisaks 02.12.2013 esitatud menetlusdokumendile) ei nähtu, siis ei pea kohus põhjendatuks
hagejalt
välja
mõista
02.12.2013
õigusabikuluna
nõupidamist
kliendiga.
Tallinna
Ringkonnakohtu 03.12.2013 kohtumäärustega tutvumine on põhjendatud kokku 20 minuti
ulatuses. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimisega seotud küsimused, probleemi analüüs ei ole
kohtu hinnangul õigusabikuluna põhjendatud hagejalt välja mõista TsMS § 169 lg 3 kohaselt,
kuna kolleegium leidis, et Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks aktsionäriõiguste direktiivi art
6 lg 1 lit b ja lg 3 tõlgendamise kohta ja menetluse peatamiseks ei olnud tsiviilasja
lahendamiseks vajadust. Kassatsioonkaebuse (sisuliselt 16 lk) koostamisel ja esitamisel on
kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 20 h, kuigi tsiviilkolleegium ei pidanud vajalikuks
eelotsustuse küsimist Euroopa Kohtult on kostja kassatsioonkaebuses käsitlenud põhjalikult ja
õiguspädevalt m.h Euroopa Liidu õigusnorme, millega tutvumiseks ja selgitamiseks on vajalik
tavapärasest suurem ajakulu. Põhjendatud on nõupidamine kliendiga kassatsioonkaebuse
teemal 2 h ulatuses.
11) 13.03.2013 – 31.03.2013 osutati kliendile õigusteenust, mille eest väljastati 02.04.2014
arve nr 1441033 summas 5460,75 eurot (km-ta). Tsiviilasjas nr 2-12-19743
esindamisega seotud kulu moodustab nimetatud arvest 5191,20 eurot (km-ta).
- 13.03.2014 – vastustaja 13.03.2014 vastusega tutvumine ja selle analüüsimine 5 h
- 14.03.2014 – vastustaja 13.03.2014 vastusega tutvumine ja selle analüüsimine,
vastuargumentide koostamine – 5 h
- 15.03.2014 – vastuse koostamine vastustaja 13.03.2014 vastusele – 6 h 30 min
- 21.03.2014 – vastuse koostamine vastustaja 13.03.2014 vastusele – 8 h
- 22.03.2014 – vastuse koostamine vastustaja 13.03.2014 vastusele – 5 h
- 23.03.2014 – vastuse koostamine vastustaja 13.03.2014 vastusele – 5 h
- 25.03.2014 – vastuste koostamine vastustaja 13.03.2014 vastusele – 5 h
- 26.03.2014 – nõupidamine kliendiga – 2 h
- 26.03.2014 – Riigikohtu kirjaga tutvumine, täiendava kautsjoni tasumise korraldamine
– 30 min
Kohus on seisukohal, et vastustaja 13.03.2014 vastusega (sisuliselt 19 lk+ lisad) tutvumine ja
selle analüüsimine on põhjendatud mitte rohkem, kui 5 h ulatuses, sellele vastuargumentide ja
vastuse koostamine on põhjendatud 5 h ulatuses, kuna menetlusdokument on esitatud sisuliselt
4 lk, selles korduvad varasemad menetluses esitatud seisukohad. Nõupidamine kliendiga on
arvestades menetluslikku olukorda põhjendatud 1 h ulatuses. Riigikohtu kirjaga tutvumine
(sisuliselt paaril real esitatud kautsjoni tasumise teave) ja täiendava kautsjoni tasumise
korraldamine (kautsjoni tasumiseks on elektroonilised võimalused, mis ei vaja aega enam, kui
5 minutit) on kohtu hinnangul põhjendatud 15 min ulatuses.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. Tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest
nähtuvalt on seoses tsiviilasjaga nr 2-12-19743 on AS XXXtasunud määruskaebuse esitamisel
05.06.2012 riigilõivu summas 25,56 eurot (I kd tl 194), mis oli kooskõlas kehtinud
riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 23 sätestatud riigilõivu suurusega (tsiviilasjas tehtud
kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25,56 eurot). Kohus on
seisukohal, et tegemist on menetluskuluga TsMS § 138 lg 2 tähenduses, mis tuleb hagejalt
kostja kasuks välja mõista.
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja
esitanud spetsifikatsioone ja dokumente õigusabikulude kandmise kohta. Kohus juhib hageja
tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-65-13 asunud seisukohale, et
menetlusosaline ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole
oluline, kas kostja esindajale on tasu makstud, õigusabitasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel
on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekiri on
kohtule selge ja arusaadav, menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingud (s.h teostanud isik)
on tsiviilasja toimikust nähtavad ja kontrollitavad. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus
põhjendatuks nõuda kostjalt spetsifikatsioonide ja dokumentide esitamist õigusabikulude
kandmise kohta.
TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks
osaliselt. Kohus vähendab kostja lepinguliste esindajate tasumäära 17 383,91 euro km-ta võrra,
seega kostja taotlus kuulub rahuldamisele summas 11 383,99 eurot km-ta, millele lisandub
kostja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 25,56 eurot.
Hagejal tuleb alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni
täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marget Henriksen
kohtunik