Legislator Case Law & Legislation
2-14-54427/4 AI generated

2-14-54427/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-14-54427/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2014.a, Pärnu, Tsiviilasja number 2-14-54427 Tsiviilasi M.E.i hagi E.L. vastu abielu lahutamise nõudes. Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: M.E., sündinud xx xx xxxx.a, isikukood x, elukoht x, e-post x. RE...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2014.a, Pärnu, Tsiviilasja number 2-14-54427 Tsiviilasi M.E.i hagi E.L. vastu abielu lahutamise nõudes. Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: M.E., sündinud xx xx xxxx.a, isikukood x, elukoht x, e-post x. RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast M.E.i hagi E.L. vastu abielu lahutamise nõudes ja tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu seisukoht.

Tsiviilasi nr 2-14-54427

2 (2)

1. M.E. esitas 15.07.2014.a Pärnu Maakohtusse hagiavalduse E.L. vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades üldsätete kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite (edaspidi - justiitsasutused) ning muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki (artikkel 1 lg 2). Sama lepingu artikkel 21 lg 1 kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Sama lepingu artiklis 28 on toodud erisätted abielu lahutamise ja kehtetuks tunnistamise osas. Artikkel 28 lg 1 kohaselt abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Hagiavaldusest ja rahvastikuregistri väljavõtetest nähtub, et nii hageja M.E. kui ka kostja E.L. on Venemaa kodakondsusega isikud. Hageja on oma elukohaks märkinud Eesti ning kostja elukohaks on hageja märkinud Venemaa. Arvestades asjaolu, et ühe abikaasa (kostja) elukoht on Venemaal ja teise abikaasa (hageja) elukoht on Eestis, tegu on Venemaa kodanikega, ei ole Eesti kohus käesolevat asja pädev lahendama. Eeltoodu alusel kohus keeldub menetlusse võtmast M.E.i hagi E.L. vastu abielu lahutamise nõudes ja tagastab avalduse TsMS § 372 lg 4 kohaselt hagejale.

3. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik