1-12-11833/55 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-11833

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. august 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-11833 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Prokuröri abi Jane Pajus (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu N.J i tingimisi enne tähtaja -

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu N.J

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

isikukood: garanteeritud ; XXX töökoht (vabanemisel) puudub Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Kohtuistungi toimumise aeg 12.08.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. temale Harju Maakohtu 18.01.2013. a otsusega kriminaalasjas nr Jätta N.J

1-12-11833 ja Harju mõistetud Maakohtu 24.01.2014. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.

224 (kakssada Välja mõista N.J ilt riigituludesse riigi õigusabi kulud - kakskümmend neli) eurot 16 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB

Pank) või Swedbank) või EE502200221014193355 (AS EE873300333499990003 (Danske

Bank AS Eesti filiaal) EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või . Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700006799. Selgitusse tuleb märkida „1 . -12-11833, menetluskulu, N.J“

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 18.01.2013.

a otsusega mõisteti N.J süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes päeva vangistust KarS § 65 lg 2 alusel N.J-ile karistuseks 3 kuud 10 .

suurendati Tartu Maakohtu 01.06.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-699 mõistetud karistust

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, karistuseks 8 kuud võrra, mõistes liit

. Karistusaja hulka arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o päeva vangistust

1 päev. Lõplikuks karistuseks mõisteti N.J ile -

8 kuud 9 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 asendati mõistetud liitkaristus üldkasuliku tööga

498 tunni .

Harju Maakohtu 24.01.2014. a määrusega pöörati N.J ile mõistetud karistuse -

ärakandmata osa

7 kuud 19 päeva vangistust, KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele , s.o .

Kinnipeetava karistusaeg algas 20.01.2014. a 08.09.2015. a. ja lõppeb

Vangl toetab .J-i htaegselt karistuse kandmisest. a N vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha rokurör N.J i tingimisi ennetähtaegse -

vabastamise koht a. Prokurör toetab N.J i tingimisi enne tähtaega vangistusest -

vabastamist. Prokuröri hinnangul on vajalik määrata käitumiskontrolli ajaks vangla poolt soovitatud kohustused.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu N.J

selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja oli seisukohal, et N.J tuleb tingimisi enne tähtaega vabastada, kaitsja usub, et

N.J on varasemast käitumisest järeldused teinud. Samuti toetab kaitsja koostöös kriminaalhooldajaga sotsiaalprogrammide läbimist.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukoha kuulanud ära ga

N.J i N.J i tingimisi ennetähtaegne vabasta - - , tema kaitsja, leiab, et

mine

karistuse kandmisest ei ole

põhjendatud.

2. N.J kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Käesolevaks ajaks on N.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seega esinevad formaalsed alused N.J itingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

N.J on kriminaalkorras Esmakordselt karistati N.J korduvalt karistatud. Tartu Maakohtu 16.06.2008. a otsusega KarS § 263 p 1,4 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga (kriminaalasi nr 1 7148). Seejärel mõisteti N.J süüdi samalaadse süüteo toimepanemise eest (tegu 11.02.2009. a), mille eest mõisteti talle karistuseks tingimisi vangistus 3-aastase katseajaga (kriminaalasi nr 1-10-699). N.J pani uue kuriteo (mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis) toime katseajal (tegu 07.07.2012. a), mille eest mõisteti talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus, mis asendati taaskord üldkasuliku tööga (249 tundi) (kriminaalasi nr 1 11833). Kuna N.J ei täitnud talle

kohtulahendiga katseajaks

määratud kohustusi (registreerimiskohustust ja üldkasuliku töö tegemise kohustust), pöörati mõistetud karistus Harju Maakohtu 18.01.2013. a määrusega täitmisele.

Eeltoodust nähtuvalt on N.J ile toimepandud kuritegude eest mõistetud - varasemalt

eriliigilisi karistusi. N.J ile on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses. - Talle on mõistetud korduvalt karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Käesoleval ajal kannab N.J karistust katseajal toimepandud kuriteo eest. N.J ile - mõistetud karistus pöörati täitmisele, põhjusel, et ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust, aga ka üldkasuliku töö tegemise kohustust. Üldkasuliku töö tegemise ajakava kohaselt tuli N.J igas kuus teha 40 tundi üldkasulikku tööd, kuid 40 tundi tööd tegi ta ära 9 kuu jooksul.

Suurem osa määratud üldkasuliku töö tundidest oli N.J kohtu määratud tähtaja lõpuks seega tegemata. Kohtu hinnangul on N.J suhtunud korduvalt talle mõistetud karistustesse ükskõikselt. N.J on is mõistetud karistustesse e teinud valiku suhtuda

ükskõiksusega, teadvustamata või hoolimatult suhtu tagajärg des edesse, mis kaasnevad kohustuste

rikkumisega suhtumist ilmestab ka tema . N.J i selgitus, et üldkasulikku tööd ei teinud -

ta seetõttu, et ta pidi tasuval tööl käima.

Kahtlematult on oluline omada regulaarset sissetulekut ja käia tööl, kuid see ei saa mingil juhul olla õigustuseks või vabanduseks et mõistetud karistust mitte täita. N.J junud olukorra tõsidust. tunnistab, et ta on olnud vastutustundetu ja ei ta

Oluline on kohtu arvates seegi, et ka varasemalt on N.J rikkunud üldkasuliku töö tegemise tähtajal kohustust teha üldkasulikku tööd. Sellel korral andis registreerimiskohustust ja

kohus N.J ile võimaluse ennast tõestada ja jättis erakorralise ettekande rahuldamata -

(kriminaalasi nr 1-08-7148). Seega, kuigi N.J ile on varasemalt antud võimalusi kanda -

mõistetud karistust vabaduses, ei ole see N.J takistanud kohustusi rikkumast ja uusi kuritegusid toime panemast. Individuaalset täitmiskava ei ole N.J ile koostatud lühikese karistusaja tõttu - (karistuse

kandmise aja lõpp 08.09.2014. a). N.J ile on pakutud läbida sotsiaalprogramm -

Eluviisitreening katseajal. N.J on sellega nõus juhul, kui see sobib tema ajakavaga – töö ja kriminaalhooldaja juures käimisega. Vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad.

Vabanemise korral soovib N.J asuda elama oma registrijärgsesse elukohta koos emaga.

N.J on olemas positiivselt toetav lähivõrgustik, kuhu kuuluvad õiguskuulekad sugulased ja mõned sõbrad. N.J puudub vabanemisel küll garanteeritud töökoht, kuid ta on veendunud, et leiab ehitusalast tööd Võrus, kuna tal on varasem 6-aastane ehitusalane töökogemus. Hiljem plaanib N.J leida töö Tallinnas ja pikemas plaanis soovib tööle asuda Rootsis.

4. Kohus on seisukohal, et vaatamata suhtes esinevatest positiivsetest asjaoludest, N.J i-

ei ole tema vabastamine karistuse kandmisest . Siinkohal tingimisi ennetähtaegne põhjendatud

leiab kohus, et N.J i tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmisest ei - võimalda tema varasem elukäik ja tema isik. Kohus peab küll positiivseks, et N.J on vangistuses olles muutnud oma arusaamu ja teinud vajalikke järeldusi, kuid leiab, et N.J itingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole siiski õigustatud. N.J on varasemalt korduvalt olnud allutatud kriminaalhoolduse järelevalvele, kuid on sellele vaatamata jätkanud määratud kohustuste rikkumist ja uute kuritegude toimepanemist. N.J tuleb talle mõistetud karistus lõpuni kanda.

Kriminaalmenetluse kulud

N.J i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis -

kaitsjana kohtuistungis osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi t

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 224,16 eurot (koos käibemaksuga).

Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus, leides, et kaitsja taotlus on põhjendanud kogu ulatuses, kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks taotletud summa, s.o 224,16 eurot.

Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p le 4 määratud kaitsjale

-

makstud tasu 224,16

eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel N.J ilt välja mõista. -

Raina Pärn Kohtunik