2-14-9483/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-9483

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. august 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-9483

Tsiviilasi

OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Kristiina Fenske vastu

479,52 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

557,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks (rk 11906650; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Alar Kondratjev, e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee;

kostja Kristiina Fenske (ik 49009252739; elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Kristiina Fenske vastu osaliselt.

2. Välja mõista Kristiina Fenskelt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks 29.08.2011 sõlmitud

järelmaksulepingu nr 1107976/10ta alusel tekkinud võlgnevus 433 (nelisada kolmkümmend

kolm) eurot ja 64 senti, millest 288,34 eurot on tagastamata krediidisumma, 28,28 eurot

järelmaksuintress, 4,50 eurot krediidiintress, 70,29 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja

42,23 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 28.02.2014 seisuga.

3. Välja mõista Kristiina Fenskelt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks viivis 27% aastas

tagastamata krediidisummalt 288,34 eurot alates 01.03.2014 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 246,11 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 90% ulatuses Kristiina Fenske kanda ja 10% ulatuses OÜ Kaupmehe

Järelmaks kanda.

6. Välja mõista Kristiina Fenskelt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks menetluskulud 144

(ükssada nelikümmend neli) eurot.

7. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt

27.06.2014. TsMS § 3111 lg-te 4 ja 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

2(3)

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu võimaldades

oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34

tähenduses (29.08.2011 redaktsioon).

Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud 116,17 eurot. Hagist nähtub, et

võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla

menetlemise kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt

krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse

maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust.

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda

lubab, on tühine. Järelmaksulepingu nr 1107976/10ta üldtingimuste p 7.5 (tl 14) kohaselt on

krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud

kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega

seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast

(tl 29) nähtub, et meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12,78 eurot ning lepingu

ülesütlemisavaldus maksab 25,56 eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud

ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole

suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust

nr 1107976/10ta nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis

võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et

järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on

selline tüüptingimus tühine.

Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse tasu ei

sisalda ainult postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema

mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale üheksa

meeldetuletuskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse.

Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on

3(3)

ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42

lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale

saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu

hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemis-

avalduse maksumus 6,39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

70,29 eurot (11 × 6,39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 90%

ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 160 eurot, millest

100 eurot on riigilõiv ning 60 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus

ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks

välja 90% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 144 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik