3-14-51006/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, liikmed Oliver Kask ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51006 Haldusasi AE kaebus Eesti Vabariigilt mittevaralise kahju 10 000 eurot väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – AE Vastustaja – Eesti Vabariik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AE 07.07.2014 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.06.2014 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav AE esitas 02.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi poolt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. 20.05.2014 saatis kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile taotluse Euroopa Parlamendi valimistest osavõtmiseks. 25.05.2014 toimunud valimistel kaebaja hääletada ei saanud. Kaebaja sai 30.05.2014 kätte Vabariigi Valimiskomisjoni 28.05.2014 vastuse nr 22-7714-6/26, millest ei selgu, kas kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, kuid viidati valimiskorraldusele kinnipidamiskohas ja kes on hääleõiguslik isik. Kaebaja arvates on tema õigusi hääletamisest osavõtmise keeluga mittevajalikult ja ebaproportsionaalselt piiratud. Ühtlasi oli kaebusele lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 2. Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2014 määrusega kaebuse käiguta ja andis täiendava tähtaja 7 päeva määruse ärakirja kättesaamisest alates puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja pidi kohtule teatama, kas ta on taotlenud enda kandmist Euroopa Parlamendi valijate nimekirja ja saanud keelduva otsuse ning kas ta on selle otsuse vaidlustanud.

3-14-51006 2(3) AE vastas 16.06.2014 kohtu käiguta jätmise määrusele ning lisas, et ta ei taotlenud enda nimekirja kandmist. 3. Tallinna Halduskohus 18.06.2014 määrusega tagastas kaebuse läbivaatamatult, kuna kaebaja pole valimisõiguse teostamiseks vajalikku toimingut teinud (valimisnimekirja kandmise taotlemine) ja seega ei saa kohus kontrollida mittevaralise kahju tekkimise eeldusi. AE esitas 26.06.2014 Tallinna Halduskohtu 18.06.2014 määrusele määruskaebuse, paludes Tallinna Halduskohtu 18.06.2014 määrus tühistada. Lisatud oli menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 4. Tallinna Halduskohus 27.06.2014 määrusega jättis menetlusabi taotluse rahuldamata ja AE määruskaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata. Kaebajale anti 5 päeva määruse jõustumisest alates riigilõivu 15 eurot tasumiseks. Kohtu arvates ei vasta kaebaja menetlusabi andmise majanduslikele eeldustele ja ühtlasi on kaebus perspektiivitu. Kaebaja sissetulek kaebuse esitamisele eelneva nelja kuu jooksul kokku on olnud 299,03 eurot, millest on tehtud mahaarvamisi 209,32 euro ulatuses. Muude kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Vältimatute püsikulutustena ei tule kohtul arvestada kaebaja poolt vangla kaupluses (sh hügieenitarvete ostmiseks) tehtud kulutusi, samuti ei saa maha arvestada tulevikus planeeritavaid kulutusi ning arvesse tuleks võtta vaid seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks ette nähtud summa. Seaduse kohaselt makstakse elatist kalendrikuu eest ette, siis ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks ette nähtud (broneeritud) summasid (märtsi, aprilli ja maikuu eest) menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võtta. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 44,86 eurot (sissetulekud - maksed/määruskaebuse esitamisele eelnenud neli kuudx2). Kaebajal tuleks määruskaebuse eest tasuda riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 571 lg 6). Seega ei ületa nõutav riigilõiv kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Kaebaja ei ole kehtiva seaduse kohaselt nimekirja kandmise avaldusega pöördunud oma rahvastikuregistrijärgse elukoha vallavõi linnasekretäri poole, mille keelduva otsuse saamisel oleks võimalik see kohtus vaidlustada koos taotlusega kontrollida keeldumise aluseks oleva normi põhiseaduspärasust. 15.07.2014 võttis Tallinna Halduskohus AE 07.07.2014 määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. AE palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.06.2014 määrus ja rahuldada tema menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel 18.06.2014 määrusele. Kaebajal on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus alaealise lapse ees, kelle tarvis on kaebaja broneerinud 33,70 eurot märtsi-, aprillija maikuu töötasust. Antud summa saadetakse ülalpeetavale peale juunikuu töötasu laekumist. Lisaks on kohus jätnud arvestamata vältimatute kulutustena hügieenitarvete, pesupulbri ja nõudepesuvahendi soetamisel tekkinud vajalikud kulutused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-51006 3(3) 6. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et kaebaja majanduslik seisund ei tingi talle menetlusabi andmist. 7. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus oleks pidanud kaebaja sissetulekust maha arvestama kulutused hügieenitarvetele, pesupulbrile ja nõudepesuvahendile ning võtma arvesse ka seda, et kaebaja kavatseb märtsi-, aprillija maikuu töötasust 33.70 eurot (kuude lõikes vastavalt 11.70, 17,00 ja 5,00 eurot) saata oma lapsele ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 8. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt kulutusi hügieenitarvetele, pesupulbrile ja nõudepesuvahendile sissetulekust maha ei arvata. Samuti on Riigikohus 12.03.2012 määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 10 asunud seisukohale, et kinnipeetavate puhul on õigustatud sissetulekust maha arvata üksnes kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning elektriseadme kasutamise kulud. Riigikohus on kõnealuse määruse p-s 9 veel öelnud, et: „Isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk taotluse esitamise hetkel ei oma uue regulatsiooni järgi enam määravat tähendust, samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.“ 9. Samuti on kohus õigesti asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse täitmiseks planeeritavaid kulutusi maha arvestada ei saa. Arvesse tuleb võtta vaid seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks ette nähtud summa ning kaebaja isikukontolt ei nähtu, et nimetatud summad oleks kinni peetud. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 nähtav valem ei näe üldjuhul ette tulevikus planeeritud kulutuste arvesse võtmist. Arvesse tuleks võtta seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks ette nähtud summa. Perekonnaseaduse §-st 100 tuleneb, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, vanemad võivad ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ning määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kuigi kaebaja kahtlemata peaks osalema oma lapse ülalpidamises, pole ta oma kavatsust lapsele ülalpidamist maksta realiseerinud. Juba mitmes järjestikuses menetlusabi taotluses kinnitab kaebaja, et tal on rahalisi vahendeid isiklikul kontol, aga ta kavatseb need peatselt saata lapse emale. Kuna kaebaja on ka määruskaebuses kinnitanud, et saab isiklikul kontol olevaid vahendeid kasutada ning lapse ülalpidamiskohustuse täitmine on endiselt pelgalt kavatsuseks jäänud, pole alust kaebajale menetlusabi anda. Kaebaja isikukonto lõppjääk oli taotluse esitamise ajal 42,07 eurot, seega oli kaebajal riigilõivu tasumine võimalik ning sellest summast jääb veel vahendeid hädavajalike kulutuste tegemiseks või lapsele saatmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman