1-13-831/40 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated- i karistuseks 3 kuud vangistust. § 25 lg 2 järgi ja mõistet KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.09.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu 14 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 2 vangistust,
Legislator headnote
AI generated1-13-831/40 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr 1-13-831
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
15. august 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-831 Kohtukoosseis
Kohtunik
Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Anna Jänes Prokurör Prokuröri abi Alar Häidberg (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi
Süüdimõistetu R.R i tingimisi enne tähtaja - lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu R.R
elukoht (vabanemisel): Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
XXX garanteeritud puudub ; töökoht (vabanemisel) Kohtuistungi toimumise aeg 29.07.2014. a (kaugkohtuistung)
RESOLUTSIOON
Jätta R.R temale Harju Maakohtu 07.02.2013.a otsusega kriminaalasjas nr
1-13-831 karistuse
mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohtu 07.02.2013. a otsusega tunnistati
199 lg 2 p 4 R.R süüdi KarS §
- i karistuseks 3 kuud vangistust. § 25 lg 2 järgi ja mõistet KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 kohaselt
suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.09.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu 14 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 2 vangistust,
kuud
14 päeva vangistust.
Kinnipeetava karistusaeg algas 12.09.2012. a 26.11.2014. a. ja lõppeb
Vangl toeta
htaegselt karistuse kandmisest. a b R.R i vabastamist tingimisi ennetä -
P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha rokurör R.R i tingimisi ennetähtaegse -
vabastamise koht
a. Prokurör on seisukohal, et R.R i ei peaks vabastama. -
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu R.R
selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
KOHTU SEISUKOHT
1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukoha kuulanud ära ga
R.R i R.R i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse - - , leiab, et
kandmisest ei ole põhjendatud.
2. R.R kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
Käesolevaks ajaks on R.R temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku.
R.R on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21
). Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest R.R iennetähtaegseks vabastamiseks.
3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
R.R on krimi R.R on varem naalkorras korduvalt karistatud.
karistatud ka reaalse vangistusega. Kuritegusid on R.R toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja selle põhjuseks on olnud tema sõltuvus narkootikumidest. R.R-i
– on karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest varguste, omavolilise sissetungi, teadlikult kuritegelikul teel saadud vara omamise ja turustamise eest aga ka vanglas –
narkootikumide tarvitamise eest. Varasema, Harju Maakohtu 24.09.2010. a otsusega, mõistetud
karistuse kandmiselt on R.R vabastatud tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. Katseajal pani R.R toime uue varavastase süüteo.
R.R on paigutatud alates 03.04.2014. a Tartu vangla esimese üksuse teise eluosakonda, kuna tal on tekkinud motivatsioon tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ja enda sõltuvushäiretega. Kinnipidamiskoha pakutavates tegevustes on olnud R.R i osalus -
vähene. Riigikeele õpet tasemel A1 R.R ei lõpetanud; osales 12 sammu tugigrupis, kuid kohal käis 14-st kohtumisest 5-l; läbis sõltuvusteemalise loengutsükli, kuid loengute läbiviija hinnangul on motivatsioon muutusteks madal. Käesolevaks hetkeks on läbitud sotsiaalprogramm
Eluviisitreening. alprogrammid R.R i arvates annavad vanglas pakutavad sotsia -
infot, aga vähesed loobuvad narkootikumide tarvitamisest. Oluline on kohtu arvates ka see, et R.R on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. R.R i puhul on tegemist väga pikaaegse narkosõltlasega. R.R i sõn - - ul hakkas ta narkootikume tarvitama aastal 2000, umbes 12 aastat on ta tarvitanud. Varasemalt on
R.R käinud ka psühholoogi juures ravil. See avaldas talle mõju, kuid ta hakkas probleemide tõttu uuesti tarvitama. Põhiliseks narkootikumiks kuju sõltuvus arenes välja
nes
ja
fentanüülist, mida R.R tarvitas igapäevaselt kuni 2009. . Ühe doosi
a vangistuseni jaoks oli vaja umbes 30 eurot päevas. R.R i lähedased on ema ja õde. R.R i seletuse kohaselt on tema ema - -
insuldi tõttu haiglas. soovib R.R asuda Vangistusest vabanemise korral esmalt elama Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse, hiljem ema juurde. Kohus peab positiivseks, et
R.R on seadnud omale eesmärgiks narkosõltuvusest vabaneda ja soovib asuda sõltuvusravile Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Samal ajal seab võimaliku ravi edukuse kahtluse alla see, et R.R on väga pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja ta on ka varasemalt üritanud narkootikumide tarvit R.R on jätkanud amisest loobuda. narkootikumide tarvitamist ja kuritegude toimepanemist olenemata sellest, et talle on antud võimalusi harjumuseks saanud eluviisi muuta ja kanda karistust vabaduses. R.R oli tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, kuid ka see ei motiveerinud teda piisavalt, et loobuda narkootikumide tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest. Oluline on kohtu arvates siinkohal osalenud ka see, et R.R ei ole enne käesoleva aasta aprilli resotsialiseerumist soodustavates tegevustes . ja tegelenud oma sõltuvuskäitumisega
4. Eelpool toodust tulenevalt on kohus seisukohal, et R.R i tingimisi ennetähtaegne -
vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. R.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist ei toeta eelkõige R.R i varasem - elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. R.R tuleb karistus lõpuni kanda.
Raina Pärn Kohtunik