3-14-51274/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Silvia Truman ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51274 Haldusasi IA kaebus Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja tegevusetuse (kaebaja vasaku käe luumurru ravimine) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – IA Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus IA määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta IA määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2014. a määruse haldusasjas nr 3-14-51274 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. IA esitas 25.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul tuvastada Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja tegevusetuse õigusvastasuse. Vaidlusalune tegevusetus seisnes kaebuse kohaselt selles, et meditsiiniosakonna juhataja ei teinud aastate jooksul midagi selleks, et ravida kaebaja käeluumurdu. Kaebajal on õigus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Seoses kaebaja ravimata jätmisega on toimunud rahalised kuritarvitused. Koos kaebusega esitatud teises menetlusdokumendis taotles kaebaja ka Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 põhiseaduslikkuse kontrollimist, kuna määrus ei anna konkreetset hinnakirja, mille alusel saaks vanglate ja arestimajade meditsiiniosakondade rahastamisega seonduvat tegevust kontrollida/järelevalvet teostada.

2. Tallinna Halduskohtu 08.07.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51274 tagastati IA kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuivõrd kaebaja soovib vaidlustada vanglas meditsiiniteenuse osutamist, meditsiiniteenuse kvaliteedi hindamine aga väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt halduskohtu pädevusse ei kuulu.

3-14-51274 2(3)

3. IA esitas 14.07.2014 määruskaebuse halduskohtu 08.07.2014 määrusele. Koos määruskaebusega esitati menetlusabi taotlus, milles kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Tallinna Halduskohus jättis 14.07.2014 määrusega IA taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamiselt rahuldamata (p 1) ning jättis IA 14.07.2014 määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks) tähtaja 15 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (p 2). Riigilõivu tasumisest vabastamine on õigustatud, kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: isik on maksejõuetu ning kaebuse (määruskaebuse) eduväljavaated on vähemalt head (HKMS § 111 lg 1). Antud juhul on määruskaebus ilmselgelt perspektiivitu ning seetõttu ei ole määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu tasumisest õigustatud, sõltumata tema majanduslikust seisundist. Vanglas kinni peetavatele isikutele meditsiiniteenuse osutamisest tekkivate õigussuhete iseloomu kohta on Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-53-10 selgitanud, et tegemist ei ole avalik-õigusliku suhtega ning selle suhte pinnalt tekkinud vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Nii nagu halduskohtu pädevusse ei kuulu osutatud raviteenuste kvaliteedi hindamine, ei saa halduskohtule kaevata ka selle peale, et vanglas meditsiiniteenust osutav isik ei ole kaebaja meelest vajalikke raviteenuseid üldse osutanud. See, millega arst raviteenuse osutamata jätmist põhjendas (antud juhul nähtub kaebusest, et rahapuudusega), ei ole samuti oluline ega muuda õigussuhte iseloomu. Raviteenuse osutamisest või osutamata jätmisest tekkiv õigussuhe on eraõigusliku iseloomuga. Kui kaebaja pole raviteenusega rahul või leiab, et arst on käitunud lubamatult, on tal võimalik vastavad nõuded esitada tsiviilkohtumenetluses, nagu halduskohtu 08.07.2014 määruses õigesti selgitati. Niisamuti kuulub maakohtu pädevusse raviteenuse osutamata jätmisega või selle halvast kvaliteedist tingitud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Eeltoodu tõttu on ilmne, et halduskohtu 08.07.2014 määrus on resolutiivosa ulatuses õige ning määruskaebus ilmselgelt põhjendamatu. Selles olukorras ei ole riigilõivu tasumisest vabastamine otstarbekas ega vajalik.

5. IA esitas 18.07.2014 määruskaebuse halduskohtu 14.07.2014 määruse peale, mille Tallinna Halduskohus 18.07.2014 määrusega rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. IA palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 14.07.2014 määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja faktilisi asjaolusid. Kaebaja taotleb menetlusabi andmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks puudub alus.

8. HKMS § 111 lg 1 sätestab menetlusabi andmiseks kaks tingimust: taotleja peab olema maksejõuetu ning (määrus)kaebuse eduväljavaated peavad olema head. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on maksejõuetu. Halduskohus jättis vaidlustatud 14.07.2014 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata põhjusel, et määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Seega leidis halduskohus, et käesoleval juhul on täitmata menetlusabi andmise teine tingimus.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et raviteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses ning tervishoiuteenuse osutamisest või osutamata jätmisest tekkiv

3-14-51274 3(3) õigussuhe on eraõiguslik ega pea vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi korrata. HKMS § 111 lg 3 sätestab, et isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Perspektiivitute kaebuste esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud.

10. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et kaebajal on raviteenuse osutamise või sellest keeldumise, samuti raviteenuse kvaliteediga rahulolematuse korral õigus esitada vastav nõue tsiviilkohtumenetluses (esitada hagi Harju Maakohtule).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe