1-12-1872/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-1872

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 18. juuni 2014

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve

kohaldamisega

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

süüdimõistetu Kalev Liiva (Liiv) kaitsja

vandeadvokaat Küllike Namm, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 18. juuni 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu Kalev Liiva kaitsja

vandeadvokaat Küllike Nammi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 14.01.2004 otsusega mõisteti Kalev Liiv süüdi KarS § 331 järgi

ning karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 25.10.2001 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 3 kuud 11 päeva

vangistust.

Karistusaja algus 15.09.2004 ja lõpp 13.11.2017.

2. Viru Maakohtu 18.06.2014 määrusega jäeti K. Liiv vangistusest tingimisi

ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus võttis taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki K. Liiva isikut

iseloomustavaid andmeid – tema käitumist nii kuriteo toimepanemise eelnenud ajal,

kui kuriteo toimepanemise ajal ning sellel järgnenud perioodil. Maakohus arvestas

muuhulgas kinnipeetava kohta koostatud iseloomustust, millest tuleneb, et K. Liiva

varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema

ohtlikkusele.

Viru Vangla arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine

elamispinnale on võimalik. Distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval 2014. aastal ei ole,

kuid K. Liiv on maakohtu hinnangul oma senise käitumisega näidanud, et tal on

väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Maakohus võttis arvesse ka asjaolu, et K.

Liiva on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja seda kuni 2013.

aastani, mis kajastavad maakohtu hinnangul tema suhtumist kehtestatud korda ja

soovimatust muuta oma käitumist. Maakohus märkis, et viimased

distsiplinaarkaristused kustusid vahetult enne käesoleva Viru Vangla taotluse

läbivaatamist.

2.2. Maakohus oli seisukohal, et käitumiskontroll ja elektrooniline valve ei hoiaks K.

Liiva uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla

negatiivne. Samuti võib kriminaalhoolduse teostamine olla probleemne, mistõttu

jäävad kriminaalhoolduse eesmärgid täitmata. Eeltoodut väljendades tugines

maakohus asjaolule, et vanglas olles ei suutnud K. Liiv kuni 2012. aasta juunikuuni

alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele, mille eest teda ka

distsiplinaarkorras karistati. Arvestades kinnipeetava käitumist karistuse kandmisel,

puudub maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab

pika katseaja läbida probleemivabalt. Maakohus leidis, et piirangud, mis on seotud

kriminaalhoolduse all elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad

kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

2.3. Maakohus leidis, et K. Liiva positiivne käitumine vanglas viimase aasta kestel ja

tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema

poolt toimepandud isikuvastase ja kinnipidamiskohas toimepandud kuritegude

asjaolusid ning sellele järgnevat problemaatilist käitumist vanglas kuni

distsiplinaarkaristuste kustumise tähtajani. Maakohus lisas, et toimepandud

kuritegude asjaolud kogumis on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse

lahendamisel kui süüdimõistetu ühe aasta kestel seaduskuulekas käitumine vanglas

ja võimalused vabaduses. Toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole K. Liiva

ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest

kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud piisavalt pikk aeg.

Maakohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda

tööhõives ja süvendatud sotsiaalprogrammides, mis suurendaksid tema

resotsialiseerimise võimalusi.

3. Viru Maakohtu 18.06.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K.

Liiva kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kes palub tühistada Viru Maakohtu

18.06.2014 määruse ja vabastada K. Liiv vangistusest tingimisi enne tähtaega,

kohaldades tema suhtes elektroonilist järelevalvet. Määruskaebuse esitaja on

seisukohal, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Määruskaebuse

seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Kaitsja leiab, et kinnipeetava puhul, kes on üle 10 aasta vangistuses viibinud

ning alkoholi tarvitamine on olnud pikka aega välistatud, on täiesti alusetu ja

põhjendamatu viidata alkoholi mõju all kuritegude toimepanemise ohule. Veelgi

enam, K. Liiv teadvustab endale varasemalt toimepandud kuritegude asjaolusid ja

tunnistav muutuste vajalikkust, on oma suhtumist muutnud ning teinud oma

väärtushinnangutes korrektiive.

3.2. Kaitsja juhib tähelepanu ka Viru Vangla poolt esitatud 25.02.2013 ja 20.05.2014

esitatud iseloomustustele. Viimati antud iseloomustuses on vangla hinnanud K. Liiva

isiksuseomadusi ja käitumist oluliselt positiivsemana ning potentsiaalseid riske

madalamatena kui aasta varem antud iseloomustuses. Samuti oli 2013. aasta

iseloomustuse koostamise ajal K. Liiva suhtes kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid

2014. aasta iseloomustuse andmise ajaks vaid üks, milline kustus 31.05.2014.

Vangla iseloomustusest lähtudes on kinnipeetava käitumine võrreldes 2013. aastaga

oluliselt paranenud, samuti ei esine, erinevalt varasemat, ühtegi kehtivat

distsiplinaarkaristust. Kaitsjale jääb selgusetuks, kuidas 2013. aastal Viru Vangla

toetas kinnipeetava vabastamist, kuid käesoleval aastal ning kinnipeetava käitumise

olulisel paranemisel vabastamist enam ei toeta. Eeltoodule tuginedes leiab kaitsja, et

K. Liiv on jäetud maakohtu poolt põhjendamatult ennetähtaegselt vabastamata.

3.3. Kaitsja kohaselt tuleb Viru Vangla iseloomustuses märgitud uue vägivaldse

kuriteo sooritamise tõenäosust 15% pidada „madalaks“ ehk uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus on hinnatav äärmiselt ebatõenäoliselt realiseeruva ohuna.

Arvestades vangla poolt märgitud vähest tõenäosust, saab kaitsja hinnangul teha

ühese järelduse selle kohta, et K. Liiva poolt kantud karistus on täitnud oma

eesmärgi. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millistele andmetele tuginedes on kohus

hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski sedavõrd kõrgeks, et on pidanud

vajalikuks mitte vabastada kinnipeetavat karistusest tingimisi enne tähtaega.

3.4. Kaitsja leiab, et kinnipeetava poolt vangistuses viibitud aeg on olukorras, kus

karistusaja lõpuni on jäänud kõigest 3 aastat piisav, et isik vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastada. Kaitsja märgib, et kinnipeetav on I astme isikuvastase kuriteo

toimepanemise eest mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandnud, millist asjaolu ei

ole määruse tegemisel arvestatud. Käesolevaks ajaks on kandmata karistus, mis

mõisteti kinnipeetavale selle eest, et ta tarvitas vanglas narkootikume ning mõistetud

liitkaristusele liideti mõistetud karistuse ärakandmata osa.

3.5. Määrusest ei nähtu, millist eesmärki K. Liiva jätkuv vangistuses hoidmine kannab

(hirmutamine, parandamine ja isoleerimine) –isik ei soovi uusi kuritegusid toime

panna, ta on paranenud ning puudub alus tema ühiskonnast isoleerimiseks. K. Liiv

on informeeritud ja teadlik asjaolust, et juhul, kui kohus vabastaks ta vangistusest

ennetähtaegselt, pööratakse kandmata jäänud karistus uute kuritegude

toimepanemisel või kontrollnõuete rikkumisel või juhul, kui ta ei allu elektroonilisele

valvele, täitmisele ja ta peaks jätkama vangistuse kandmist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

K. Liiva vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu K. Liiva kaitsja määruskaebus ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja K. Liiva ennetähtaegseks

vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta K.

Liiv enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud

kuritegude asjaoludele, nende iseloomule, isikust tulenevatele põhjustele,

varasemale elukäigule ja käitumisele karistuse kandmise ajal, on põhjendatud.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et K. Liiv osaleb majandustöödel, läbib

sotsiaalprogramme, osaleb regulaarselt vestlustel psühholoogiga ning käesoleval

hetkel distsiplinaarkaristused puuduvad.

6.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu

ringkonnakohus leiab, et K. Liiva vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

ei ole käesoleval ajahetkel veel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu võimalused

vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et

distsiplinaarkaristuste puudumine ei saa olla automaatselt kinnipeetava tingimisi

ennetähtaegse vabastamise aluseks.

Siinkohal peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et viimase distsiplinaarrikkumise

(kokku määratud ligi 18 distsiplinaarkaristust), pani K. Liiv toime 04.06.2013, seega

on kinnipeetav käitunud vangistuses olles seaduskuulekalt oma küllaltki pika

karistusaja jooksul ligikaudu 1 aasta. Eeltoodu ei veena ringkonnakohust, et

käesoleval hetkel suudaks K. Liiv vabaduses viibides hoiduda uute kuritegude

toimepanemisest ning täita kriminaalhooldusreegleid ja talle pandud kohustusi. K.

Liiva käitumine vangistuses viibides näitab, et ta ei ole võimeline hoidma enda

käitumist kontrolli all ja hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ka vangistuses

viibides.

7. K. Liiva on varasemalt kriminaalkorras karistatud 8 korda ning reaalset vangistust kannab K. Liiv

teist korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole

mõistetud karistused ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine K. Liiva eemale hoidnud

uute kuritegude toimepanemisest.

Veelgi enam, K. Liiv on vangistuses viibides pannud toime kaks kuritegu, mistõttu mõisteti talle Harju

Maakohtu 14.01.2004 otsusega 13 aasta 3 kuud ja 11 päeva pikkune liitkaristus.

Käesolevaks hetkeks on karistusest jäänud kanda veel üle 3 aasta, mis on ringkonnakohtu hinnangul,

arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid küllaltki arvestatav aeg, et kinnipeetavat

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla veel mitte vabastada.

8. Ringkonnakohus, arvestades eeltoodut, samas ka K. Liiva käitumise positiivseid asjaolusid, leiab, et

käesoleval ajal on tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhul otsustavaks eelkõige kuriteo

toimepanemise asjaolud, kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ning isiku varasem eluviis. K.

Liiva karistati tapmise eest raskendavatel asjaoludel, millise karistuse kandmise ajal pani ta

vangistuses toime veel kaks kuritegu – narkootikumide tarvitamine.

Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt K. Liiv, andmata pikka aega

endale aru oma üleastumise raskusest peale raske isikuvastase kuriteo toimepanemist ja juba

vangistuses olles, kui kinnipidamisasutuses pani toime uued kuriteod ja peale seda on temale ka

korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi, pidi olema teadlik, et tema ennetähtaegse vabastamise

võimalused eelnimetatud käitumise korral taanduvad olematuks.

9. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus

isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse

tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

selgelt erandiks. K. Liiva puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis

võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne

tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine

kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele

õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust,

et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus K. Liiva kuritegude toimepanemise riskitegureid

põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et K. Liiva ennetähtaegsel vabanemisel saaks

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui eluvastase kuriteo toimepanija

vabastamine, kes sooritas kuritegusid ka vangistuses olles, ei ole kooskõlas

karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

10. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu K. Liiva kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Aarne Sarjas

Maarika Kuusk