1-13-9884/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9884 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 28. juuli 2014

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu X , määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 28. juuli 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu X i määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõisteti X süüdi KarS § 120, § 263 p 1, § 329 ja § 424

järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistusaja algus 24.10.2013 ja lõpp 24.01.2015.

2. Tartu Maakohtu 28.07.2014 määrusega jäeti X vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.1. Maakohus märkis, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht, puudub tal

kindel töökoht, mistõttu ei ole X i majanduslik olukord vabanedes kindlustatud. Maakohus leidis, et X it ei ole võimalik karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastada tulenevalt tema varasemast elukäigust, kuritegude korduvast toimepanemisest ning suhtumisest ühiskonda. X on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole ta varasematest karistustest vajalikke järeldusi enda käitumise osas teinud.

- 2 - 2.2. Maakohus leidis, et kui psühhiaatriline ja tabletiravi ei ole süüdimõistetut aidanud alkoholi

tarvitamisest vabaneda, siis ei tee seda ka kindlasti vanglas läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mistõttu on maakohus veendunud, et kuritegude toimepanemise põhjus –

alkoholisõltuvus – ei ole välja ravitud ning esineb oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist ning selle mõjul ka kuritegude toimepanemist. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et X ei ole oma suhtumist ega käitumist sellisel määral muutnud, mis lubaks tal

vabaduses seadusekuulekalt käituda. Maakohus on veendunud, et X ei ole võimeline kriminaalhooldusele alluma. 2.3. Asjaolu, et X it on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vangistust

kannab ta kuuendat korda, näitab isiku suutmatust alluda ühiskonnas kehtestatud normidele ning maakohtu hinnangul ei pane ka isiku allutamine kriminaalhooldusele teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.

2.4. Ühtlasi märkis maakohus, et ema haigus ei ole selline asjaolu, mis annaks alust isiku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. X , pannes järjepidavalt toime kuritegusid, on seadnud oma lähedased sellisesse raskesse olukorda, kus tuleb ilma tema kohaloleku ja abita hakkama saada.

2.5. Eeltoodule tuginedes on maakohus veendunud, et vabastamist mittetoetavad asjaolud

kaaluvad üles vabastamist toetavad asjaolud. Süüdimõistetu puhul ei ole tingimused tema

vabastamiseks täidetud ning kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema

suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu oleks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamise käesoleval ajal ennatlik.

3. Tartu Maakohtu 28.07.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu X , kes palub

tühistada Tartu Maakohtu 28.07.2014 määruse ja vabastada X vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalusel elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1. Süüdimõistetu märgib, et ta on teadlik oma alkoholiprobleemist, mistõttu avaldas ta ka ise kohtule soovi ja tahet sõltuvusravi läbimiseks. 3.2. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu määruses tooduga, mille kohaselt ei ole ema

haigus selliseks asjaoluks, mis annaks aluse isiku vabastamiseks. X viitab Võru valla avahooldusspetsialisti poolt öeldule, mille kohaselt peab ta vajalikuks X i vabanemist ja abi ema hooldamisel. 3.3. Samuti märgib kinnipeetav, et elektroonilise valve kohaldamisel on tema üle täielik kontroll, mis välistab uute kuritegude toimepanemise. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav endaga tegelenud ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et X i

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, seda ka elektroonilise järelevalve alla. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat. 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu X i määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja X i ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta X enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema

poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule, varasemale elukäigule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.

- 3 -

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et X on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.

6.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et X i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval

ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad

asjaolud kaaluvad üles olemasoleva elukoha ning väidetava motivatsiooni enda käitumise muutmiseks.

6.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks X i vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ka X i väited, et ta on aru saanud oma tegude keelatusest, kahetseb ja omab realistlikke eesmärke tuleviku osas, ei ole veenvad. X it on varasemalt kriminaalkorras karistatud seitse korda ning reaalset vangistust kannab ta

kuuendat korda. Eeltoodule tuginedes võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud

eelnevatest karistustest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et X i poolt toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks. 7. X i põhjendus, mille kohaselt tuleb ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, et tal oleks võimalik oma ema eest hoolitseda, ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul selline asjaolu,

mis annaks aluse isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, seda ka elektroonilise järelevalve alla. Ringkonnakohus rõhutab, et X it on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Eeltoodu näitab isiku suutmatust järgida ühiskonnas kehtestatud reegleid ning teha järeldusi varasemalt mõistetud

karistustest, mistõttu puudub ringkonnakohtul käesoleval hetkel kindel veendumus, et vabaduses olles suudaks X seaduskuulekalt elada.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. X i puhul ei esine selliseid veenvaid

asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Ka

elektroonilise valve kohaldamine ei kõrvalda isikust tulenevaid riske. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. 9. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus X

i kuritegude toimepanemise riskitegureid analüüsinud ning leidnud, et X i ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema kui tervisevastase -,

avaliku korra vastase - , karistuse täitmise vastase - ja liiklussüüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 10. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu X i määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Paavo Randma Aarne Sarjas

Maarika Kuusk