3-14-51500/3 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja
Legislator summary
AI generated29.06.2012 Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 3-12-23730 keelduti menetlusse võtmast ja tagastati J. S hagi OÜ Luik vastu 8431.52 euro nõudes. 16.10.2012 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 3-12-23730 jäeti Pärnu Maakohtu 29.06.2012 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 09.01.2013 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusega nr 3-7-1-2-755-12 jäeti J. S määruskaebus menetlusse võtmata. 22.05.2014 esitas J. S Justiitsministeeriumile taotluse, milles J.S palus hüvitada kohtu poolt tsiviilasjas nr 3-12-23730 kohtulahendiga tekitatud kahju summas 8431.52 eurot. 18.06.2014 Justiitsministeerium oma vastusega nr 13-5/14-4505-2 jättis J. S kahju hüvitamise taotluse täielikult rahuldamata (tl 10).
Legislator headnote
AI generated3-14-51500/3 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja: S on pöördunud kohtu poole taotlusega hüvitada talle kohtu ja kohtuniku tegevusega tekitatud kahju. Kaebaja taotleb 8431,52 euro hüvitamist, millele lisandub viivis. Kaebaja hinnangul on tekkinud kahju seoses Pärnu Maakohtu kohtunike tegevusega kohtumenetluse läbiviimisel tsiviilasjas nr 3-12-23730. Kaebaja on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 2. lause kohaselt pöördunud Justiitsiministeeriumi poole kahju hüvitamise nõudega ning seejärel tähtaegselt kaebusega kohtu poole (RVastS § 18 lg 2). Seega kaebuse esitamine halduskohtule on lubatav.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
3-14-51500
K O H T U M Ä Ä R U S kaebuse tagastamise ja riigi õigusabi taotluse lahendamise kohta
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht
15. august 2014, Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-14-51500
Haldusasi
J. S kaebus kohtu ja kohtuniku tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalikus menetluses Kaebaja – J. S (isikukood …)
RESOLUTSIOON
Edasi kaebamise kord
1. Tagastada J. S kaebus läbi vaatamatult.
2. Jätta rahuldamata J. S riigi õigusabi taotlus.
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
29.06.2012 Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 3-12-23730 keelduti menetlusse võtmast ja tagastati J. S hagi OÜ Luik vastu 8431.52 euro nõudes. 16.10.2012 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 3-12-23730 jäeti Pärnu Maakohtu 29.06.2012 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 09.01.2013 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusega nr 3-7-1-2-755-12 jäeti J. S määruskaebus menetlusse võtmata. 22.05.2014 esitas J. S Justiitsministeeriumile taotluse, milles J.S palus hüvitada kohtu poolt tsiviilasjas nr 3-12-23730 kohtulahendiga tekitatud kahju summas 8431.52 eurot. 18.06.2014 Justiitsministeerium oma vastusega nr 13-5/14-4505-2 jättis J. S kahju hüvitamise taotluse täielikult rahuldamata (tl 10).
3-14-51500
17.07.2014 esitas J. S Tallinna Halduskohtule kaebuse kohtu ja kohtuniku tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 5-9). Koos kaebusega esitati taotlus riigi õigusabi saamiseks - isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (tl 13-15).
KOHTU PÕHJENDUSED
J. S on pöördunud kohtu poole taotlusega hüvitada talle kohtu ja kohtuniku tegevusega tekitatud kahju. Kaebaja taotleb 8431,52 euro hüvitamist, millele lisandub viivis. Kaebaja hinnangul on tekkinud kahju seoses Pärnu Maakohtu kohtunike tegevusega kohtumenetluse läbiviimisel tsiviilasjas nr 3-12-23730. Kaebaja on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 2. lause kohaselt pöördunud Justiitsiministeeriumi poole kahju hüvitamise nõudega ning seejärel tähtaegselt kaebusega kohtu poole (RVastS § 18 lg 2). Seega kaebuse esitamine halduskohtule on lubatav.
RVastS § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
Kohtute infosüsteemi (KIS) andmete kohaselt 29.06.2012 Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 3-12-23730 keelduti menetlusse võtmast ja tagastati J. S hagi OÜ Luik vastu 8431,52 euro nõudes. Nimetatud määrus jõustus Riigikohtu 09.01.2013 tsiviilkolleegiumi määrusega nr 3-7-1-2-755-12. J. S on kasutanud seadusest tulenevat õigust vaidlustada kohtulahendeid ning läbinud kõik Eesti Vabariigi kohtuinstantsid. Seega nimetatud tsiviilasjas on tegemist jõustunud ning kehtiva kohtulahendiga ning kohtumenetlus on lõppenud. Kõrgema astme kohtud ei tuvastanud J. S poolt määruskaebustes kirjeldatud menetlusnõuete rikkumisi.
Kaebaja tugineb kahjunõudes asjaolule, et Pärnu Maakohtu kohtunikud rikkusid tsiviilasjas nr 2-12-23730 menetlusnõudeid, mis tõid kaasa ebaõige kohtulahendi ning tekitas kaebajale kahju. Halduskohus ei saa kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel hinnata kas tsiviilasja lahendamisel on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning järginud lahendi tegemisel menetlusõiguse norme. Kaebaja ei ole kohtule esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et Pärnu Maakohtu kohtunikud oleksid kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kuna riigivastutuse seadus ei näe ette võimalust nõuda kahju, mis on tekkinud väidetavalt õigusvastase kohtumenetluse läbiviimisega, on tegemist perspektiivitu kaebusega ning seetõttu kuulub kaebus kaebajale läbivaatamatult tagastamisele.
J. S on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks – esindaja määramiseks halduskohtumenetluses.
3-14-51500
HKMS § 110 lg 1 p 3 järgi menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Lähtudes HKMS § 111 lg-st 1 menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama seaduse § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
Eeltoodut aluseks võttes on tegemist perspektiivitu kaebusega, mis kuulub tagastamisele ning seetõttu kohus keeldub ka riigi õigusabi andmisest.
Kuna taotlus jääb rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestatud alusel, ei hinda kohus käesoleval juhul taotleja majanduslikku seisundit vastavalt HKMS § 111 lg-le 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik