3-14-377/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-377 Haldusasi LucasOil Moto Invest OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 10.03.2014 korralduse nr 12.2-3/22121-1 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja – LucasOil Moto Invest OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Meelis Krautmann; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta LucasOil Moto Invest OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta LucasOil Moto Invest OÜ menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. septembril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul arvates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA või maksuhaldur) otsustas riskianalüüsile tuginedes kontrollida ajavahemikul 01.05.2013-31.03.2014 LucasOil Moto Invest OÜ ettevõtlusega tegelemist käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) mõistes. Selleks kohustas MTA 10.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/22121-1 (edaspidi korraldus) LucasOil Moto Invest OÜ-d esitama dokumente ning andma suulist ja kirjalikku teavet. 2. LucasOil Moto Invest OÜ esitas 09.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tlk 2-7) korralduse nr 12.2-3/22121-1 tühistamiseks.

2(6) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3. Kaebaja põhiseisukohad

3.1. Korraldusel puudub faktiline alus ning selle alusel algatatud menetlus on põhjendamata, eesmärgipäratu ja ebaproportsionaalne. Täidetud ei ole KMS § 22 lg 31 tingimus „kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud“. MTA ei ole selgitanud, millel kahtlus põhineb. Lisaks nõutakse korraldusega dokumente, mis on MTA-le varem esitatud ja teavet küsitakse mahus, mis ei ole vajalik ettevõtlusega tegelemise tuvastamiseks.

3.2. LucasOil Moto Invest OÜ on täitnud talle KMS-ga pandud kohustused. Õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist tõendavad esitatud käibedeklaratsioonid, mille õigsust MKS § 82 alusel eeldatakse. Maksuhaldur on tagastusnõude menetluste raames korduvalt kontrollinud LucasOil Moto Invest OÜ käibedeklaratsioonis esitatud andmeid (2013. a juuli, november ja 2014. a jaanuar tagastusnõuete kontroll). Korduvate kontrollide läbiviimine rikub kaebaja õigusi ning on käsitatav ülemäärase sunni rakendamisena. Käibemaksu osas tekib tagastusnõue isikul, kellel on õigus käibemaks enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Selline mahaarvamise õigus on üldreeglina registreeritud käibemaksukohustuslasel. Kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 p-ga 13 hõlmab tagastusnõude tuvastamine ka veendumist selles, et kaebaja on käibemaksukohustuslane ja tegeleb ettevõtlusega KMS tähendus. Kuigi maksuhaldur põhjendab korralduse andmist ettevõtlusega tegelemise kontrollimise vajadusega, hõlmasid maksuhalduri poolt varasemad tagastusnõuete õigsuse kontrollid samuti ettevõtlusega tegelemise kindlakstegemist. Sellest tulenevalt on maksuhaldur tuvastanud kaebaja poolt majandustegevusega tegelemise 2013. aasta juulis ja novembris ning 2014. aasta jaanuaris.

3.3. Alustatud kontroll on korduvuse ja sageduse tõttu eesmärgipäratu ja ebaproportsionaalne ning ei vasta MKS § 10 lg-le 3. Kuna maksuhaldur on kaebajat korduvalt kontrollinud, siis oleks praegusel juhtumil pidanud maksuhaldur korralduses põhjendama, miks ta otsustas kontrollida ettevõtlusega tegelemist perioodil 01.05.2013 kuni 31.03.2014. Viide ebamäärasele riskianalüüsile ei ole korralduse põhjendamiseks ja kontrolli läbiviimise õigustamiseks piisav.

3.4. Dokumentide esitamise nõue on ebaproportsionaalne. Korraldusest ei selgu, miks peab kaebaja esitama maksuhaldurile pangakonto väljavõtted perioodi 01.05.2013 kuni 31.03.2014 kohta. Selline nõue saab olla põhjendanud ainult siis, kui maksuhaldur kontrolliks maksukohustuse nõuetekohast täitmist. Sellist kontrolli maksuhaldur läbi ei vii. Seega nõutakse kaebajalt teavet mahus, mida maksuhaldurile ei ole ettevõtlusega tegelemisega veendumiseks vaja. Lisaks sellele nõutakse korraldusega maksuarvestusega seotud dokumente ajavahemiku 01.01.2014 kuni 31.03.2014 kohta, kuigi 2014. aasta jaanuari osas on kaebaja maksuhaldurile tagastusnõude kontrolli käigus kõik dokumendid esitanud.

3.5. KMS § 22 lg 31 kohaselt lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus maksukohustuslasel, mistõttu on maksukohustuslase ülesanne esitada maksuhaldurile need tõendid, mis tema poolt ettevõtlusega tegelemist tõendavad. Tõendite valiku otsustab maksukohustuslane ning maksuhaldur ei saa ette kirjutada, millised tõendid tuleb ettevõtluse tõendamiseks esitada.

3.6. MTA ei ole esitanud tõendeid riskianalüüsi kohta. MTA selgituste kohaselt on riskianalüüsi koostamisel arvesse võetud andmed, mis pärinevad kaebaja enda poolt esitatud maksudeklaratsioonidest ja äriregistri andmetest ning teinud päringuid VAT Information Exchange System´i (edaspidi VIES), mille põhjal tekkis kahtlus, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega. Selline põhjendus on ainetu, kuna kui maksuhalduril tekib kahtlus, et maksukohustuslane on jätnud osad andmed käibedeklaratsioonis esitamata, siis tuleb alustada käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrolli üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni vormis. MTA kahtlus puudutab kaupade soetamist teise liikmesriigi

3(6) maksukohustuslaselt, mille puhul tuleb ühendusesisene soetamine Eestis pöördmaksustada. Deklareerimata tehingute tuvastamisel tuleb MTA-l koostada maksuotsus. 4. Vastustaja põhiseisukohad

4.1. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli menetluses ei hinnata käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsust, vaid seda, kas isik tegeleb KMS mõistes ettevõtlusega Eestis või mitte. MTA-l on MKS §-dest 10 ja 59 tulenevalt kohustus ja pädevus kontrollida maksuseaduste täitmist ükskõik millise maksukohustuslase poolt ning saada selleks teavet ja dokumente maksukohustuslaselt. Kuna maksuhalduril on seadusest tulenev kohustus kontrollida, siis ei pea ta põhjendama selle kohustuse täitmist konkreetse maksumaksja suhtes. KMS § 22 lg 31 kolmas lause kohustab maksuhaldurit informeerima maksukohustuslast registrist kustutamise kavatsusest, kuid mitte näitama, millel selline kavatsus põhineb. Seega on maksuhalduril seadusest tulenev kohustus kontrollida ettevõtlusega tegelemist, milleks peab tal olema õigus kontrollida kõiki maksukohustuslasi põhjendamata kahtluse olemasolu ja soovi kontrolli teostada.

4.2. Haldusakti andmise faktilise asjaoluna tuleb käsitada eluliste asjaolude kogumit, millega seoses isikule kohustusi pannakse või tema õigusi piiratakse. Vaidlustatud korralduste andmise faktiliseks aluseks on asjaolu, et maksuhaldur otsustas kontrollida kaebaja ettevõtlusega tegelemist perioodil 01.05.2013 kuni 31.03.2014. Käibemaksukohustuslaste register (edaspidi register) peab tagama käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise, mistõttu on vajalik alustada kontrolli võimaliku kahtluse korral. Kahtluse tekkimisel on üksnes kontrolli läbiviimisel võimalik tuvastada maksukohustuslase tegelemine ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõistes.

4.3. Kaebaja ei ole tõendanud ega selgitanud, milles seisneb liiga sagedane ja põhjendamatu kontroll, mis on käsitatav ülemäärase sunnina. Kaebaja ei peaks saama iseseisvalt otsustada, kas mingi teave, mida maksuhaldur maksukontrolli raames küsib, on seotud ja vajalik ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. KMS § lg 2 mõistes ettevõtlusega tegelemist on võimalik objektiivselt hinnata vaid pikemat perioodi puudutavate tõendite alusel. Ka Tallinna Ringkonnakohus on määruskaebuse läbivaatamisel viidanud, et tõendite ringi ei saa piiritleda ning ettevõtlusega jätkuvat tegelemist võib tõendada erinevate tõenditega (kaebaja äriplaan, sh kavatsused edaspidisteks tehinguteks, sõlmitavad või sõlmitud, kuid täitmata lepingud). MTA jagab Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt ei saa kaebaja jaoks olla korralduse täitmine ebamõistlikult koormav.

4.4. Riskianalüüsi koostamisel arvesse võetavad andmed pärinevad kaebaja esitatud maksudeklaratsioonidest ja äriregistri andmetest. Kahtluse tõttu tegi MTA järelpärimisi ka VIES süsteemis. Sealt ilmnes, et kaebaja ei ole deklareerinud tehinguid ühendusesisese kauba ja teenuse soetuse kohta, milliseid deklareerivad teised välisriikide maksukohustuslased. Taoline teave annab aluse kahtluseks, et kaebaja ei pruugi olla faktilist ettevõtlust omav maksukohustuslane. Olukord, kus maksukohustuslane ei deklareeri tehinguid, mida deklareerivad teiste riikide maksukohustuslased, annab aluse arvata, et tegemist võib olla Eestis faktilist tegevust mitteomava varifirmaga, mida kasutatakse käibemaksupettuste läbiviimiseks. Kui kaebaja tegevus vastab KMS nõutele, siis jääb arusaamatuks, mis takistab korralduse täitmist. Korralduse nõuetekohane täitmine ei pruugi tagajärjena registrist kustutamist ning isegi juhul, kui selline otsus tehtaks, on see eraldi vaidlustatav.

4.5. Riskianalüüsi ei saa kaebajale väljastada seetõttu, et see võiks anda võimaluse tõendite fabritseerimiseks vms. Riskianalüüside väljatöötamine on pikk protsess ning metoodika on kasutatav kõikide maksukohustuslaste puhul. Seega ei ole sellise metoodika väljaandmine põhjendatud ka seetõttu, et teave sellest, milliste näitajate alusel maksukohustuslane kontrolli võetakse või mida maksuhaldur riskiks peab, ei satuks võimalike maksupetturite kätte.

4.6. MTA on seisukohal, et ka perioodi kohta enne 01.01.2014 tõendite küsimine on olnud põhjendatud, kuna tagastusnõuete kontrolli raames esitas kaebaja maksuhaldurile teavet ja tõendeid vaid

4(6) perioodiliselt. Kaebaja soov on vältida temale antud korralduse täitmist ning tema suhtes korraldusega alustatud menetluse läbiviimist, sellisel põhjusel kaebuse rahuldamine võib tekitada olukorra, kus MTA ei saa täita temale MKS §-s 10 pandud kohustusi.

4.7. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistab korralduse täitmist. Korralduse täitmise tähtaega on kaebaja soovil pikendatud (tlk 76-78 pöördel) ning kaebaja käis 28.05.2014 maksuhalduri juures suulisi seletusi andmas (tlk 73-75 pöördel). Seega on vaidlusalune korraldus osaliselt täidetud. Kaebaja juhatuse liige jäi küll osale küsimustele vastamise hätta, kuid lubas vajakajäämised likvideerida täiendavalt e-posti vahendusel vastuste ja täiendavate kirjalike tõendite esitamise läbi. Sellest tulenevalt on kaebus ka eesmärgipäratu, sest lisaks korralduse osalisele täitmisele on kaebaja avaldanud valmidust ka puuduolevas osas selle täitmiseks. Juhul, kui kohus otsustaks korralduse praeguses menetlusstaadiumis kasvõi osaliselt õigusvastaseks tunnistada, siis kaotaks läbiviidud kontrollitoimingud ning seeläbi kogutud tõendid oma aktuaalsuse. Kuna sellisel juhul ei ole juba alustatud kontrolli võimalik lõpule viia, ei oleks sellisel juhul ka välistatud, et ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks peab maksuhaldur alustama veelkord uut täiendavat kontrolli.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. MKS § 10 lg 1 ja § 59 lg 2 panevad maksuhaldurile kohustuse kontrollida MKS-i ja teiste maksuseaduste täitmist. KMS § 22 lg 31 lubab maksuhalduril kustutada registrist maksukohustuslase, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Seega on MTA-l pädevus kontrollida maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist ning otsustada, kas isik tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses või mitte. 5. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärgiks on välistada registrist isikud, kes ettevõtlusega ei tegele. Isik, kes ettevõtlusega ei tegele, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslasena, võib osaleda või teda võidakse kasutada käibemaksupettuste toimepanemises. 6. Kaevatava korraldusega teavitas maksuhaldur kaebajat kontrollimenetluse alustamisest, mille eesmärgiks on tuvastada, kas kaebaja tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses või mitte. Korraldusega anti kaebajale tähtaeg ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide esitamiseks (KMS § 22 lg 31 ls 3), kohustati kaebaja esindajat ilmuma maksuhalduri juurde ning hoiatati tõendite esitamata jätmise tagajärjega (KMS § 22 lg 31 ls 4).

7. Kohtu arvates on maksuhalduri otsustada, mille ja kelle üle ta kontrolli teostab. Seda kinnitab nii MKS § 10 lg 1, kui ka MKS § 59 lg 2, mille kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandusvõi kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks (§-d 60–72) ja üldkontrolliks ehk revisjoniks (§-d 73–81). Ettevõtlusega tegelemise kontroll on sarnane üksikjuhtumi kontrolliga, mille puhul ei pea kontrolliobjekti valikut põhjendama ning mida võib läbi viia kõigi maksumaksjate puhul (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2013 otsus nr 3-12-1916, p 10).

8. Pooled ei vaidle selle üle, et korralduses on viidatud õiguslikele alustele, kuid kaebaja leiab, et faktiliselt on korraldus põhjendamata. Kohus selle väitega ei nõustu. Haldusakti andmise faktilise alusena tuleb käsitada põhiliste eluliste asjaolude kogumit, millega seoses isikule kohustusi pannakse või tema õigusi piiratakse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2013 otsus nr 3-12-1916, p 15). Kooskõlas viidatud ringkonnakohtu lahendiga on praegusel juhul selliseks eluliseks asjaoluks maksuhalduri otsus kontrollida kaebaja ettevõtlusega tegelemist perioodil 01.05.2013 kuni 31.03.2014. KMS § 22 lg 31 ei sea tingimusi kontrolli alustamiseks ning õigusaktidest ei tulene, et maksuhaldur peab kontrolliobjekti valikut ning tekkinud kahtlust üksikasjalikult põhjendama. KMS § 22 lg 31 seab maksuhaldurile üksnes kohustuse teavitada maksukohustuslast registrist kustutamise kavatsusest, et ta-

5(6) gada talle õigus ärakuulamisele. MKS §-st 10 ega §-st 59 ei tulene maksuseaduste täitmise kontrollimiseks kaalutlusõigust, mistõttu on seadusest tuleneva kohustusliku kontrollikohustuse korral maksuhalduri põhjendamiskohustus piiratud. Seega ei pidanud maksuhaldur korralduses üksikasjalikult kajastama riskianalüüsi ja selle tulemusi. Kui maksuhaldur peaks iga kontrolli algatamisel üksikasjalikult võimalikke kahtlusi selgitama, tooks see kaasa asjatud ja ennatlikud vaidlused, kuivõrd kontrolli eesmärgiks ongi välja selgitada, kas maksuseaduse rikkumine esineb või mitte.

9. Mis puudutab kaebaja väiteid, et ettevõtlusega tegelemine on tõendatud sellega, et kaebaja esitab maksudeklaratsioone ning MTA on viinud läbi menetlusi käibemaksudeklaratsioonide esitamisel tekkinud tagastusnõuete õiguspärasuse tuvastamiseks, siis üksnes asjaolu, et isik esitab maksudeklaratsioone, ei tähenda automaatselt ettevõtlusega tegelemist KMS § 2 lg 2 tähenduses ning keeldu kontrollida isiku tegelemist ettevõtjana. Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2014 määruses käesolevas asjas leiti, et varasemad menetlused, isegi kui need on aset leidnud viimase aasta jooksul, ei kinnita alati ja iseenesest Eestis ettevõtlusega jätkuvat tegelemist. /…/ ettevõtluse puudumist ja seetõttu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise vajadust või kinnitada ka viimasel ajal ettevõtluse mittetoimumine.

Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et Riigikohtu 30.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 p-st 13 tulenevalt peab maksuhaldur tagastusnõude kontrollimisel igal juhul kontrollima maksukohustuslase tegelemist ettevõtlusega KMS tähenduses. Tagastusnõude tuvastamisel kontrollib maksuhaldur tagastusnõude aluseks oleva enammakse olemasolu ja õigsust. Kui maksuhaldur temale esitatud dokumentide pinnalt tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastusnõue aktsepteerida. Riigikohus tõi 07.08.2008 otsuses nr 3-3-1-8-08 välja, et arvestada tuleb, et maksusumma tagastamine ei välista edaspidist põhjalikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seega kui maksuhaldur soovib tagastusnõude aluseks olevaid asjaolusid põhjalikumalt uurida (sh tuvastada kas isik tegeleb ettevõtlusega või mitte), tuleb tal algatada vastav üksikjuhtumi kontrollimenetlus. Kuna õigusaktide kohaselt on maksuhalduri otsustada, mille üle üksikjuhtumi kontrolli läbi viiakse, siis ei saa ka väita, et VIES süsteemist ja riskianalüüsist selgunud andmete alusel oleks maksuhaldur pidanud algatama ilmtingimata üksikjuhtumi kontrolli maksude tasumise õiguspärasuse välja selgitamiseks. Maksuhalduril oli kahtlusele tuginedes õigus algatada ka kontrollimenetlus kaebaja ettevõtlusega tegelemise tuvastamiseks.

Nagu kohus eelnevalt väljendas, siis ei ole välistatud, et käibemaksukohustuslasena on registreeritud isik, kes ettevõtlusega ei tegele ning sellisel juhul võib registreeringu eesmärgiks olla käibemaksupettuste toimepanek. Käibemaksupettuse toimepanek saab toimuda ka läbi ebaseaduslike tagastusnõuete, mida maksuhaldur ei ole võimeline mingil põhjusel kohe tuvastama. Lisaks ei saa tagastusnõuetega seonduvat käsitada korduva kontrollina. 2013. aasta juuli ja november ning 2014. aasta jaanuar tagastusnõuete menetlused käivitusid kaebaja algatusel. Asjaolu, et maksuhaldur täidab MKS §- st 33 ja §-st 106 tulenevat kohustust, ei tähenda liiga tiheda kontrolli läbi viimist ning ülemäärase sunni rakendamist.

10. Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et KMS § 22 lg 31 annab maksukohustuslasele õiguse otsustada, milliste tõenditega ta ettevõtlusega tegelemist tõendab. KMS § 22 lg 31 annab maksuhaldurile õiguse nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Nimetatud normist ei tulene, et üksnes maksukohustuslasel on õigus otsustada, milliste tõenditega ta tõendab ettevõtlusega tegelemist. Maksuhaldurile on antud tõendamise osas ulatuslik kaalutlusruum, mida kinnitavad MKS § 59 lg 1 ls 2 (maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda) ja § 59 lg 2 (maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandusvõi kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente). Praegusel juhul ongi maksuhaldur otsustanud koguda tõendeid, mis on välja toodud korralduses. See ei välista maksukohustuslase õigust

6(6) esitada täiendavaid tõendeid, mis on maksukohustuslase hinnangul vajalikud ja asjakohased ning mis tõendavad tema tegelemist ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses. Maksukohustuslase õigust esitada ise täiendavaid tõendeid ja dokumente kinnitab ka MKS §-s 56 sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus.

11. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, mille kohaselt puudub tagasiulatuval kontrollil igasugune eesmärk ja vajadus, kuna KMS § 22 ei anna õigust tagasiulatuvalt isik registrist kustutada. Ettevõtte tegevus on dünaamilise olemusega ning maksuhalduril on asjaoludest tervikpildi saamiseks õigus kontrollida ka tagasiulatuvalt, kas isiku tegevus on vastanud ja vastab KMS § 2 lg-s 2 sätestatud tunnustele. Kuna tõendite kogumine ning nende ulatuse määramine on MKS § 59 lg 1 ja lg 2 alusel maksuhalduri kaalutlusotsuseks, siis on kohtulik kontroll selles osas piiratud. Kuigi maksuhaldur ei ole kohtumenetluses esitanud põhjendusi ca aasta pikkuse kontrollperioodi kohta, siis on Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas 3-12-1912 nõustunud, et pikem periood on õigustatud asjaoluga, et varasemad liikumised pangakontol võivad avaldada mõju ettevõtlusega tegelemise hindamiseks kontrollperioodi jooksul, sest tehingud ja nende kajastamine raamatupidamises ning panga ülekanded võivad pärineda erinevast ajast. Seega ei ole välistatud, et 2014. aasta aprillis ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks tuleb esitada ca ühe aasta taguseid andmeid. Kohus ei saa maksuhalduri eest otsustada, millise perioodi andmete alusel on maksuhalduril võimalik tuvastada maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist. Ka maksuhalduril ei ole korraldust andes kindlalt ette teada, millised asjas tähtsust omavad asjaolud võivad esitatavatest tõenditest ilmneda.

12. Kui kaebaja tegeleb ettevõtlusega ning tal on selle kohta olemas tõendid, siis ei ole selliste tõendite esitamine maksuhaldurile ülemäära koormav ning selliste andmete küsimine ei riku kaebaja õigusi. Tegeledes ettevõtlusega peab maksukohustuslane arvestama sellega, et maksuhalduril on õigus kahtluse olemasolu korral algatada erinevaid menetlusi isiku tegevuse vastavuse kohta õigusaktide nõuetele ning maksukohustuslane peab olema suuteline oma tegevuse õiguspärasust maksuhaldurile kinnitama ning maksuhalduri kahtlusi kõrvaldama.

13. Asjaolu, et korralduses on maksuhaldur küsinud dokumente, mis on erinevate tagastusnõuete kontrollimise menetlustes maksuhaldurile juba esitatud, ei muuda korraldust õigusvastaseks ning ei too kaasa korralduse tühistamist. Olukorras, kus eri menetlusi võivad eri aegadel läbi viia erinevad maksuhalduri töötajad, on mõnikord paratamatu, et erinevates menetlustes võidakse küsida juba varasemates menetlusest kogutud dokumente. Tegemist ei ole maksuhalduri poolt menetlusreeglite või MKS § 10 lg 3 rikkumisega ning kaebajal on võimalik juhtida sellele maksuhalduri tähelepanu. Õigusvastane oleks see, kui selliste dokumentide uuesti esitamata jätmisega kaasneks maksukohustuslasele negatiivsed tagajärjed.

14. Neil kaalutlustel tuleb kaebus jätta rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa