3-14-51774/2 · 3-14-51774/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51734, 3-14-51774 Määruse kuupäev 15. august 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Ergo Jõhve taotlused riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata Ergo Jõhve taotlused riigi kulul õigusabi saamiseks. 2. Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht 1. 12. augustil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Ergo Jõhve taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi taotlustest nähtub, et E. Jõhve soovib riigipoolset õigusabi seoses sellega, et Tartu Vanglas rikuti tema isiklik teler, mis oli Tartu Vangla vastutusel paigutatud lattu (haldusasi nr 3-14-51734). 15. augustil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse E. Jõhve teine taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt lõhkus Tartu Vangla töötaja taotleja isikliku käekella ning sellest tulenevalt tekkis taotlejale kahju (haldusasi nr 3-14-51774). E. Jõhve soovib seetõttu esitada kohtule kaebuse ning taotleb advokaadi võimaldamist halduskohtumenetluses esindaja saamiseks. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-le 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. 4. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgituskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kuna õigust kohaldab

2 kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Kohus leiab, et käesolevas asjas on E. Jõhve kohtule esitatud riigi õigusabi taotlustes kirjeldanud ja põhjendanud probleeme selliselt, mis annab alust arvata, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kohtumenetluses kaitsma. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et uurimisprintsiibist tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 5. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohus seisukohal, et ei pea enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse § 6 lg-le 1, kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Seega antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. 6. Arvestades eeltoodut ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlused rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik