4-14-2757/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-14-2757

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juulil 2014, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-2757 Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Ogurova Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Andrei Sassi, elukoht xxx, isikukood 38112093743, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel – vene keel, ei tööta. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Väärteoasi Andrei Sassi kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailovi 24.03.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233014000284. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Andrei Sassi Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino Tunnistaja: Xxx Kohtuistungite toimumise aeg 24.07.2014.

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS § 132 p 1, § 135 lg 2, § 155-156

Jätta Andrei Sassi kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna 24.03.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233014000284 Andrei Sassi karistamises liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so 300 (kolmsada) eurot, liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, so 420 (nelisada kakskümmend) eurot ja liiklusseaduse § 236 lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmise 3 (kolmeks) kuuks.

4-14-2757

2

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea pangas, viitenumber 10220145061033.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis viieteistkümne päeva möödudes kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamist. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna 24.03.2014 otsusega väärteoasjas nr 2330,14,000284 määrati Andrei Sassile liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot, liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, so 420 eurot ja liiklusseaduse § 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, kuna 19.01.2014 kl 00:20 Narvas, A. Puškini tn 17 juhtides mootorsõidukit Mersedes-Benz 300 SE registreerimisnumbriga 855 APT, ei arvestanud ta sõidukiiruse valikul teeolusid, mille tulemusena ei saanud hakkama mootorsõiduki juhtimisega, sõitis teelt välja ja sooritas otsasõidu liivakastile ning bussipeatuse metallkonstruktsioonile. Andrei Sassi lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud toimunust politseisse, kuigi teatamine oli kohustuslik. Liiklusõnnetuse tagajärjel on tekitatud firmale OÜ JCDecaux varaline kahju summas 809 eurot.

Andrei Sassi kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas 09.04.2014 kaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada karistuse osas ja teha uus otsus, millega vähendada trahvi suurust. KarS § 66 lg 2,3 aluse võimaldada trahvi tasumist ositi 1 aasta jooksul ning jätta mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kohaldamata. Kaebaja väitel on talle määratud karistus liiga karm ning paneb teda ja tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda.

11.06.2014 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse.

4-14-2757

3 Kohtuistungil uuritud tõendid

Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuses märgitu juurde. Ta palus kohtul mitte võtta temalt ära juhtimisõigust, trahv võib jääda. Ta tunnistas oma rikkumist, kuid palus, et ei võetaks ära juhtimisõigust. Kaebaja andis istungil ütlusi, et: “ma sõitsin õhtul töölt. Jäin natuke hiljaks. Sõites Peetri platsilt. Tee oli libe. Sõitsin välja vastassuuna reale. Auto hakkas kalduma vastassuuna reale ja selleks, et seda ei juhtuks, et mitte sõita välja vastassuuna reale, siis hakkasin rooli keerama. Auto sõitis veidike teeservale…. Sõitsin koju, parkisin auto ja hommikul helistasin politseisse. Politsei oli kohal. Pildistas. Minu juures politsei ei käinud, kuigi ma olin kodus.” Samuti nähtub kaebaja ütlustest, et selline situatsioon juhtus esimest korda tema elus. Kannatanuid ei olnud ja keegi ei saanud viga. Ta sai aru, et liiklusõnnetuse tõttu said bussipaviljon ja liivakast vigastada. Tema enda auto sai ka vigastada. Talle ei tulnud kohe pähe, et peaks helistama politseisse, hommikul helistas politseisse.

Tunnistaja Xxx andis istungil ütlusi: „ töötasin sel ajal taksojuhina. Sõitsin kliendiga. Baar Taverni poolt. Puškini tänaval. Klient oli lapsega. Mul on meeles, et vastassuunda sõitis välja Mercedes-Benz. Mul õnnestus vaevalt pidurdada. Noormees sattus bussipeatusega kokku. Midagi erilist ei näinud. Sõidutasin klienti edasi. Järgmisel päeval kutsuti mind tunnistama, kell 10 õhtul andsin politsei ütlusi”. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus liiklusõnnetus Puškini 17 bussipeatuses. Avarii põhjustanud meesterahvas tuli pärast tema juurde ja küsis kas kõik on korras ning seejärel sõitis sündmuskohalt ära. See oli menetlusalune isik.

Lisaks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustele uuris kohus järgmiseid dokumentaalseid tõendeid:

Väärteoprotokoll 23.02.2014 (tl 9), millest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes alustati väärteomenetlust selles, et 19.01.2014 kell 00:20, Ida-Virumaa, Narva linnas, A. Puškini tn maja nr 17 juures toimus liiklusõnnetus.

Vaatlusprotokolli lisana liiklusõnnetuse skeem 19.01.2014 (tl 10), mille kohaselt sündmuskoht asub Narva linnas, A. Puškini majade nr 17 ja 15 vahel. Vaatlus on teostatud pimedal ajal, teekate on asfalteeritud ja porine. Sõidutee paremal pool asuvad elumajad nr 17, 15, kõnnitee laius on 4 m, kivipiirdeaed, liivakast, lillekast, tagumise kaitseraua osa, mootorsõiduki dekoratiivsed kaitsmed sinist värvi, bussipeatuse metallkonstruktsioon. Sõiduteelt vasakul pool on metallpiirdeaed, A. Puškini tn allee. Fototabel sündmuskohast ja sõiduautost Mercedes-Benz registreerimismärgiga 885 ABT (tl 11-20).

Bussipaviljoni omaniku 23.01.2014 avaldus tekitatud kahju kohta (tl 33-34), mille kohaselt JCDecaux Eesti OÜ-le on tekitatud kahju summas 809 eurot.

Karistusregistri andmed (tl 43-44), millest nähtub, et kaebajat on varasemalt korduvalt erinevate väärtegude eest karistatud.

24.03.2014 väärteootsus (tl 45), millest nähtub, et kohtuväline menetleja on Andrei Sassile määranud karistuseks liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot, liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, so 420 eurot ja liiklusseaduse § 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

4-14-2757

4

24.07.2014 kohtuistungil esitatud 21.07.2014 garantiikiri (tl 55-56), millest nähtub, et mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolul on Tehnikaspordiühingu Vinest juhatus nõus võtma Andrei Sassi tööle autojuhi töökohale.

Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohale ning palus jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kaebuse esitaja esitatud dokumentide ja väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vaidlustatud otsuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemist st 19.01.2014 kl 00:20 Narvas, A. Puškini 17 juures sõidukiiruse valikul teeoludega mittearvestamist ja seetõttu teelt välja sõitmist, mille tagajärjel sõitis vastu bussipaviljoni tekitades sellega OÜ-le JCDecaux varalist kahju summas 809 eurot. Samuti ei teatanud ta juhtunust politseile ning lahkus sündmuskohalt.

Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Liiklusseaduse § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Liiklusseaduse § 169 lg-st 5 tulenevalt peab liiklusõnnetusest teatama kohe politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele, kui esinevad lahkarvamused või kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Liiklusseaduse § 236 lg 1 kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseaduse § 236 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

4-14-2757

5 Kohtu hinnangul vastab väärteoprotokollis kirjeldatud tegu objektiivselt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude koosseisulistele tunnustele.

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse, sõitis teelt välja vastu tee ääres olnud bussipaviljoni ning tekitas sellega bussiootepaviljoni omanikule varalist kahju.

Nimetatud asjaolude esinemist tunnistab menetlusalune isik ise öeldes, et tee oli libe, ta kaldus vastassuunda ning selle vältimiseks keeras rooli ja sõitis teeservale. Ta nägi, et sõitis vastu bussipeatust ja liivakasti ning et need said vigastada. Ka tema enda auto oli vigastatud, külg oli kriimustatud ja mõned detailid kukkusid ära. Sai need hiljem politseilt tagasi. Menetlusaluse isiku ütlustega haakuvad ka tunnistaja Xxxi ütlused, mis kinnitavad, et Sassi juhitud sõiduauto sõitis Puškini tänaval vastassuunda ning seejärel põrkas kokku bussipeatusega. Ka tunnistaja sõnul oli tee libe ning talle tundus, et menetlusaluse isiku auto sõitis lubatust veidi kiiremini. Sassi ja Xxxi ütlusega haakub ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ning sellele lisatud fototabelid, mis kinnitavad, et 19.01.2014 oli Puškini 17 juures asuv bussipaviljon vigastatud ning sündmuskohal olid maas ka mootorsõiduki detailid. Nimetatu näitab, et bussipaviljoni vigastused tekkisid just mootorsõiduki otsasõidu tagajärjel. Asjaolu, et tegemist oli menetlusaluse isiku mootorsõidukiga, kinnitavad vahetult pärast sündmust tehtud fotod, millelt on näha sõiduki Mercedes-Benz reg.nr 855 APT vigastused, sh erinevate detailide puudumine. Sassi enda sõnul kukkusid need ära just kõnealuse liiklusõnnetuse tõttu ning politsei andis need talle hiljem üle. Asjaolu, et Sassi põhjustatud liiklusõnnetusega vigastati bussipaviljoni ja tekitati OÜ-le JCDecaux varalist kahju on tõendatud nimetatud ettevõtte avaldusega ning sellele lisatud kalkulatsiooniga.

Ülaltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul tõendatud, et 19.01.2014 ei valinud Sassi mootorsõidukit juhtides teeoludele vastavat kiirust, mistõttu ta ei tulnud toime sõiduki juhtimisega ning sõitis Narvas, Puškini 17 maja juures teelt välja vastu bussipaviljoni ja põhjustas sellega bussipaviljoni omanikule varalist kahju. Kohus on seisukohal, et tegu oli pandud toime vähemalt kergemeelsusest. Tegemist oli talvise ajaga ning nii fototabelitelt kui ka Sassi ja Xxxi ütlustest nähtub, et sõidutee oli libe ja lumine. Tunnistaja kinnitab, et Sassi neid asjaolusid kiiruse valikul ei arvestanud ega alandanud kiirust vaid liikus pigem lubatud maksimaalsest sõidukiirusest kiiremini. Neil asjaoludel pidi menetlusalune isik nägema ette, et ebaõige kiiruse valiku tõttu võib sõiduk kaotada juhitavuse ning põhjustada seeläbi mistahes tagajärgedega liiklusõnnetuse.

Seega on tuvastatud, et Sassi rikkus liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning pani sellega toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et A.Sassi ei teatanud toimunust koheselt politseile ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt enne kui politsei kohale jõudis. Seda kinnitab nii Sassi ise kui tunnistaja Xxx. Arvestades Xxxi ütluseid, mille kohaselt tuli Sassi pärast avariid tema juurde küsima, kas kõik on korras, on ilmne, et Sassi sai aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse ning olles tunnistaja juurde minekuks autost väljunud pidi ta nägema ka seda, et nii tema enda auto kui ka bussipaviljon on vigastatud. Kuivõrd bussipaviljoni omanikku ei olnud avarii hetkel kohal ning seega ei saanud Sassile olla teada

4-14-2757

6 ka asjaolu, kes on varalise kahju kannataja, tekkis tal liiklusseaduse § 169 lg-st 5 tulenevalt kohustus teatada liiklusõnnetusest koheselt politseile. Sassi enda ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et Sassi ei helistanud koheselt politseisse vaid sõitis sündmuskohalt ära. Toimunust teavitas politseid tunnistaja Xxx. Kohus märgib, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidanuks Sassi liiklusnõuetest teadlik olema ning mõistma, et taolise avarii põhjustamisest peaks ta koheselt politseid teavitama ning mitte lahkuma sündmuskohalt enne, kui on politseilt vastava loa saanud. Seega oli kõnealune rikkumine pandud toime vähemalt hooletusest.

Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et A.Sassi tegevuses on tuvastatud liiklusseaduse § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine.

Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd. Peale selle tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Mõlema A.Sassile etteheidetava süüteokoosseisu sanktsiooni maksimaalseks trahvi määraks on 300 trahviühikut. Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühikut ning § 236 lg 1 alusel 105 trahviühikut. Seega oluliselt alla keskmise määra. Arvestades toime pandud tegude raskust konkreetsete süüteokoosseisude kontekstis ning asjaolu, et kaebajat on varasemalt korduvalt karistatud erinevate liiklusnõuete rikkumiste eest, vääriks mõlemad teod karistust vähemalt keskmises määras. Kohtuväline menetleja on põhjendatult võtnud kergendava asjaoluna arvesse A.Sassi poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust ning määranud karistused alla keskmise määra. Kuivõrd muid kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, puudub igasugune alus kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuste vähendamiseks ning minimaalse karistuse mõistmiseks.

Lisaks põhikaristustele on kohtuväline menetleja liiklusseaduse § 236 lg 2 alusel kohaldanud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Ka selles osas peab kohus vaidlustatud otsust põhjendatuks. Liiklusseaduse § 236 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega on antud juhul kohaldatud lisakaristust minimaalses määras. Lisakaristuste eesmärgiks on muu hulgas isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ja ühiskonna turvalisuse tagamine, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seega tuleb lisakaristuse määramisel arvestada ka ühiskonna ja õiguskorra (sh ka liikluskorra) kaitsmise huve. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Neid kohustusi rikkunud mootorsõidukite juhtide liikluses osalemise piiramine toimub eeskätte üldise liikluskorra ning teiste liiklejate turvalisuse tagamise huvides. Kuid samuti mõjutamaks rikkujaid edaspidi õiguskuulekalt käituma.

4-14-2757

7 Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole varasemad liiklusnõuete rikkumiste eest määratud rahatrahvid suunanud isikut liikluses õiguskuulekalt ja hoolsamalt käituma, mistõttu on kohtu hinnangul lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Antud asjas ei ole ilmnenud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule on kaebaja esitanud kirjad võimalikult tööandjalt, kes lubab A.Sassi võtta tööle autojuhina juhul, kui talle jäetakse juhtimisõigus alles. Samas 24.07.2014 toimunud kohtuistungil selgus, et seni ei ole Sassi nimetatud tööandja juurde tööle asunud, kuigi väärteomenetluses tehtud otsuse jõustumiseni omab ta kehtivat juhtimisõigust ning otsuse tegemisest oli selleks hetkeks möödunud ligikaudu neli kuud. Mingit mõistlikku põhjendust kaebaja sellele ei andnud. Kui isiku majanduslik seis oleks tõepoolest olulises sõltuvuses juhtimisõiguse olemasolust ning viidatud töökohast, siis ei esinenud isikul mingeid takistusi asuda kõnealusele töökohale vähemalt seniks kuni tema juhtimisõigus on kehtiv. Asjaolu, et nelja kuu jooksul ei olnud kaebaja tööle asunud, kinnitab, et juhtimisõiguse olemasolu ei ole kaebaja jaoks eluliselt tähtis ning selle puudumine ei põhjusta raskeid tagajärgi.

Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust määratud lisakaristuse tühistamiseks.

Kõike ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus ning kohus jätab VTMS § 132 p 1 alusel Andrei Sassi kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik