3-13-1694/49 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-13-1694 Määruse kuupäev 15. august 2014 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi H.Li kaebus Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013.a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra osaliseks tühistamiseks ja Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – H.L Vastustaja I – Viru Vangla Vastustaja II - Justiitsministeerium Resolutsioon 1. Jätta H.Li kaebus Viru Vangla kodukorra punktide 18.1.2 ja 18.1.6 tühistamisnõude osas läbi vaatamata. 2. Jätta H.Li kaebus Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude osas läbi vaatamata. 3. Kohtumäärus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. H.L esitas 12. augustil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles: - Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ punktide 7.1.2; 7.1.3; 7.1.4; 7.1.5; 7.1.9; 7.1.13; 7.1.16; 7.1.17; 7.1.18; 7.1.19; 7.1.20; 7.1.22; 7.1.25; 7.1.27; 7.1.30; 7.1.31; 7.1.32; 7.1.33; 7.1.39; 7.1.41; 7.1.43; 7.1.49; 7.1.51; 7.1.53; 8.1.3.1; 8.1.6.9; 8.1.6.10; 8.1.6.11; 8.2.2; 8.3.1; 8.4.2, 9.2; 15.1.11; 16.2; 16.3; 16.4; 18.1.2; 18.1.6 tühistamist; - Justiitsministeeriumi tegevuse, kaebaja 3. märtsi 2013. a vaide nr 6-12/75 menetlemisel tähtaja ületamine, õigusvastasuse tuvastamist.

2. Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2014. a määrusega tagastati kaebus osaliselt, so Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.27.1.5, 7.1.9, 7.1.13, 7.1.177.1.20, 7.1.22, 7.1.25, 7.1.27, 7.1.307.1.33, 7.1.39, 7.1.41, 7.1.43, 7.1.49, 7.1.51, 7.1.53, 8.1.3.1, 8.1.6.4, 8.1.6.7, 8.1.6.98.1.6.11, 8.2.2, 8.3.1, 8.4.2, 9.2, 15.1.10-15.1.11, 16.216.4 tühistamise nõude osas. Sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse Viru Vangla kodukorra p-de 18.1.2 ja 18.1.6 tühistamise nõudes ning Justiitsministeeriumi tegevuse, kaebaja 3. märtsi 2013. a vaide nr 6-12/75 menetlemisel tähtaja ületamine, õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Määruse põhjendustes selgitas kohus, et kuna kaebaja ei ole 12. veebruari 2014. a määrusest tulenevalt kohtule selgitanud, kuidas vaidlustatud sätted tema õigustele on mõju avaldanud, siis kaebajal puudub nende sätete vaidlustamiseks kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1).

2 Kohtu seisukoht

3. Käesoleval hetkel on menetluses H.Li kaebus Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p-de 18.1.2 ja 18.1.6 tühistamise nõue ja Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue. Esmalt võtab kohus seisukoha Viru Vangla kodukorra p-de 18.1.2 ja 18.1.6 tühistamise nõude osas (I) ja seejärel Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude osas (II).

I

4. Kohus on seisukohal, et H.Li kaebus Viru Vangla kodukorra p-de 18.1.2 ja 18.1.6 tühistamiseks, tuleb jätta läbi vaatamata.

HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 järgi on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Seega näeb VangS § 11 lg 5 tühistamiskaebuse osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud.

VangS § 11 lg 81 kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.

Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2009. a otsusest asjas nr 3-08-2392 tuleneb, et eelnevaid sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et vaide või kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt.

H.L esitas vaide Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ punktide 7.1.2; 7.1.3; 7.1.4; 7.1.5; 7.1.9; 7.1.13; 7.1.16; 7.1.17; 7.1.18; 7.1.19; 7.1.20; 7.1.22; 7.1.25; 7.1.27; 7.1.30; 7.1.31; 7.1.32; 7.1.33; 7.1.39; 7.1.41; 7.1.43; 7.1.49; 7.1.51; 7.1.53; 8.1.3.1; 8.1.6.9; 8.1.6.10; 8.1.6.11; 8.2.2; 8.3.1; 8.4.2, 9.2; 15.1.11; 16.2; 16.3; 16.4; 18.1.2; 18.1.6 kehtetuks tunnistamiseks 3. märtsil 2013. Justiitsministeeriumi 4. juuli 2013 vaideotsusega nr 11-7/13-3008-2 tagastati H.Li vaie punktide 7.1.13, 7.1.16, 7.1.22, 7.1.51, 8.1.3, 16.3, 18.1.2 ja 18.1.6 osas ja muus osas jäeti vaie rahuldamata. Justiitsministeerium oli seisukohal, et Viru Vangla kodukorra punktid 18.1.2 ja 18.1.6 ei avalda mõju vaide esitajale ja ei riku ka tema õigusi ning seega kuulub vaie selles osas tagastamisele.

Seega, tuleb käesoleval juhul kohtul hinnata, kas Justiitsministeerium on H.Li vaide kodukorra punktide 18.1.2 ja 18.1.6 osas õiguspäraselt tagastanud.

3 Viru Vangla kodukorra punktid 18.1.2 ja 18.1.6 sätestavad, et spordirajatisi võivad kasutada S1-S18 ja E1 osakondades kinnipeetavad graafiku järgi, mis on riputatud nende osakondade teadetetahvlile; osakonnas E7 või E8 paiknevad kinnipeetavad kasutavad sportimiseks oma osakonnasiseseid sportimisvõimalusi ja ei käi väljaspool oma osakonda asuvates spordirajatistes. Justiitsministeerium selgitab vaideotsuses, et kuna H.L asus osakonnas E7, ei saanud kumbki sätetest talle mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda. Seda kinnitab ka asjaolu, et H.L ei saa terviseseisundi tõttu enam sporti teha. Justiitsministeerium juhtis H.Li tähelepanu asjaolule, et kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda sportimist konkreetsel viisil konkreetses kohas.

Kohus nõustub Justiitsministeeriumi vaideotsuses toodud põhjendustega ning on seisukohal, et H.Li vaie (Viru Vangla kodukorra p-de 18.1.2 ja 18.1.6 kehtetuks tunnistamise osas) on Justiitsministeeriumi poolt tagastatud õiguspäraselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebajale on tagatud VangS § 55 lg-st 1 tulenev kohustus võimaldada kinnipeetavatel tegeleda kehakultuuriga. Seadusandja ei ole täpsustanud, kuidas konkreetselt peavad sportimisvõimalused tagatud olema ning seega ei ole vanglal kohustust, et need võimalused oleksid igas osakonnas ühesugused. Piisab, kui võimalus tegeleda spordiga, on tagatud. Seega puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemist kindlal viisil ja konkreetses kohas.

5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Justiitsministeeriumile esitatud kaebaja vaide tagastamine Viru Vangla kodukorra punktide 18.1.2 ja 18.1.6 osas oli põhjendatud, mistõttu ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

6. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 4 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

7. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse Viru Vangla kodukorra p-de 18.1.2 ja 18.1.6 tühistamise nõude osas HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

8. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

9. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

10. H.L taotleb kohtult Justiitsministeeriumi toimingu, tema vaide lahendamise tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamist. H.L esitas Justiitsministeeriumile vaide 3. märtsil 2013, kuid vaideotsuse sai 9. juulil 2013.

11. H.L märgib kaebuses (tl 5 pöördel) põhjendatud huvina preventiivse huvi, et vältida edaspidi Justiitsministeeriumi poolt samalaadse rikkumise kordumist.

4 HKMS § 45 lg 2 järgi oleks preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Kohtu hinnangul puudub kaebaja tuvastuskaebusel preventiivne mõju. Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamisest ei saa kaebaja mingit reaalset eelist, kuna asjas tehtav kohtulahend ei aita tulevikus kaasa vaiete kiiremale menetlemisele. Samuti ei oma käesolevas asjas tehtav kohtulahend mingisugust õiguslikku mõju Justiitsministeeriumi toimingutele kaebaja poolt kunagi tulevikus võib-olla saadetavatele pöördumistele vastamisel.

H.L märgib kaebuses (tl 5 pöördel) põhjendatud huviks tuvastamisnõude esitamisel ka hilisema kahju hüvitamise nõude.

12. Kohus selgitab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg 2 ls 3). Kohus leiab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise nõue on kaebajal otsitud põhjus, kuna kaebaja ei ole nimetanud, millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve kaevatav toiming kahjustas ja ka kohtule ei ole see asjaolude pinnal äratuntav.

Riigikohus on 18. veebruari 2010. a määruses asjas nr 3-3-1-88-09 asunud seisukohale, et vaide lahendamise tähtaja ületamisega ei saa tekkida kinnipeetavale hüvitamisele kuuluvat kahju, mistõttu tuleb kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsus põhjendatud huvina jätta kõrvale.

Lisaks märgib kohus, et Justiitsministeerium on eksimust vaide lahendamise tähtaja ületamisel tunnistanud ja kaebaja ees vabandanud (tl 70). Kaebaja seisukoht, et tulevikus võidakse tema õigusi rikkuda, ei saa olla kohtusse pöördumise aluseks. Seega puudub kohtu hinnangul vajadus tuvastamisnõude edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

13. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

15. HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 151 lg 1 p-de 2 või 3 või lg 2 alusel. Kuna käesolevas asjas jäetakse kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 alusel, siis tasutud riigilõivu ei tagastata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik