4-14-5953/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juulil 2014, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-5953 (2330,14,004560) Väärteoprotokolli number AB1372640 Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Galnykina Väärteoasi Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 2, § 227 lg 3 järgi Menetlusalune isik Stanislav Gontšarov isikukood 38911122210, elukoht xxx, EV kodanik, emakeel – vene keel, töötu. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – Stanislav Gontšarov Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas:

Tunnistada Stanislav Gontšarov süüdi 23.07.2014 mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, so liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises.

Tunnistada Stanislav Gontšarov süüdi 23.07.2014 mootorsõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamises mitte vähem kui 44 kilomeetrit tunnis, so liiklusseaduse § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemises.

KarS § 63 lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistada Stanislav Gontšarovi toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi arestiga 12 (kaksteist) päeva.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et Stanislav Gontšarovil on õigus kanda 12 (kaksteist) päeva aresti ositi puhkepäeviti 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemisest Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris. Korraga ärakantava aresti kestuseks määrata 2 (kaks) päeva.

Vabastada Stanislav Gontšarov kinnipidamiselt kohtusaalis.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so 24. juulist 2014. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 15. augustist 2014. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

1. Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse liikluspolitseinik Silver Pälsing koostas 23.07.2014 väärteoprotokolli nr AB 1372640 väärteoasjas nr 2330,14,004560. Protokolli kohaselt juhtis Stanislav Gontšarov 23.07.2014 kell 10.52 Narvas Kadastiku tänaval mootorsõidukit BMW 530, reg.nr 933 BKG omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 23.07.2014 kuni 22.10.2014. Samas juhtis Stanislav Gontšarov mootorsõidukit kiirusega 97+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Kiirus mõõdeti kiirusemõõteseadmega LaserCam 4 nr LE0028. Väärteoprotokolli kohaselt pani Stanislav Gontšarov sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 201 lg

2 ja § 227 lg 3 järgi.

Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud isiku kinnipidamise protokolliga, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku ütlusega, tunnistaja Silver Pälsingu ütlustega ja muude dokumentidega. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole ning menetlusalune isik tunnistas oma süüdi.

Juhindudes VTMS §-st 71 edastas kohtuväline menetleja kõnealuse väärteoasja Viru Maakohtule.

2. Kohtumenetluses uuritud tõendid

23.07.2014 kohtuistungil andis menetlusalune isik Stanislav Gontšarov ütlusi, milles tunnistas lubatud sõidukiiruse ületamist ning selgitas sealjuures, et tema naisel oli operatsioon, käisid haiglas, operatsioon ei olnud edukas ja ta oli mures ja mõtles oma naisest ja ei vaadanud spidomeetrit ning sõitis kiiresti. Teadis, et tal on load ära võetud, kuid tal läksid kuupäevad segamini ja arvas, et on 22.07 st lubade kehtivuse viimane päev. Seepärast juhtus nii, et sõitis ilma juhtimisõiguseta. See ei olnud kuritahtlik.

Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele uuris kohus kohtuistungil väärteoprotokolli, millest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes alustati väärteomenetlust 23.07.2014.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Stanislav Gontšarov 23.07.2014 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus.

Isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et menetlusalune isik oli kinni peetud 23.07.2014 kell 10:52 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostas Narva Politseijaoskonna liikluspolitseinik 23.07.2014 kell 10:52 Narvas, Kadastiku tänaval riikliku järelevalve korras Stanislav Gontšarovi (isikukood 38911122210, elukoht: xxx) poolt juhitud mootorsõiduki BMW 530 D, registreerimismärk 933 BKG, liikumiskiiruse mõõtmist. Kasutati kiirusmõõteseadet: LaserCam 4 nr LE0028. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmise hetkel seisis politseiauto paigal. Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal ning politseiauto suhtes vastassuunalisel teel ning neile lähenedes. Sõiduk kiirendas intensiivselt ning seadme lugem oli 97 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Seega ületas sõiduk asulasisesel teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu ning ta oli sellega nõus.

3. Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, uurinud kõiki tõendeid kogumis ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Menetlusalusele isikule on esitatud süüdistus liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 227 lg 3 järgi selles, et 23.07.2014 kell 10.52 juhtis Stanislav Gontšarov Narvas Kadastiku tänaval mootorsõidukit BMW 530, reg.nr 933 BKG omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 23.07.2014 kuni 22.10.2014. Ning ühtlasi juhtis Stanislav Gontšarov mootorsõidukit kiirusega 97+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h.

Vastavalt liiklusseaduse § 90 lg 1 p-le 1 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Nimetatud teo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41–60 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Formaalselt vastab väärteoprotokollis toodud sündmuste kirjeldus liiklusseaduse § 201 lg-s 2 ja § 227 lg-s 3 sätestatud väärteokoosseisude objektiivsetele tunnustele st mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellelt on juhtimisõigus ära võetud ning lubatud sõidukiiruse ületamine 41-60 kilomeetrit tunnis.

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Stanislav Gontšarov juhtis 23.07.2014 kell 10.52 Narvas, Kadastiku tänaval mootorsõidukit BMW 530, reg.nr 933 BKG. Seda kinnitavad nii Stanislav Gontšarovi enda ütlused, kui ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll ning kiirusemõõturi kasutamise protokoll.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt sõitis Stanislav Gontšarov ülalnimetatud ajal ja kohas mootorsõidukiga BMW 530, reg.nr 933 BKG kiirusega 97 (+/- 3) km/h. Taolise kiirusega sõitmist tunnistas ka menetlusalune isik ise ning kiirusmõõturi kasutamise protokolli allkirjastamisel nõustus talle näidatud mõõteseadme näiduga. Kuivõrd Stanislav Gontšarovi ütlustest ning kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli tegemist asulasisese teega, kus liiklusseaduse § 15 lg 1 p-st 2 tulenevalt on suurim lubatud sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis, siis ülalnimetatud kiirusega sõites ületas Stanislav Gontšarov lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h.

Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit kiirusega 97 (+/- 3) km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h ning pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Arvestades rikkumise ulatust st lubatud kiiruse ületamist ligi kaks korda, ei saanud tegemist olla tähelepanematusest toimepandud teoga. Seetõttu on kohus veendumusel, et süütegu pandi toime tahtlikult. Liikudes asulasisesel teel kiirusega 97 (+/- 3) km/h pidi sõiduki juht igal juhul tunnetama ning endale teadvustama, et tema liikumiskiirus on lubatust oluliselt suurem. Seega oli tegemist vähemalt otsese tahtlusega.

Antud asjas ei ole vaidlust ka selles, et 23.07.2014 puudus Stanislav Gontšarovil mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtub, et alates 23.07.2014 tal mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole. Kuid ta ajas kuupäevad segamini, st nimetatud päeval sõites arvas ta ekslikult, et tegemist on 22.juuliga. Asjaolu, et Stanislav Gontšarovil puudus kõnealusel päeval mootorsõiduki juhtimise õigus, kinnitab ka väärteoasja nr 2330,14,003531 otsus ja karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et 08.06.2014 pani menetlusalune isik toime liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo ning teda karistati selle eest rahatrahviga ning lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Nimetatud otsus jõustus 23.07.2014 ning seega puudus Stanislav Gontšarovil alates 23.07.2014 mootorsõiduki juhtimise õigus.

Eelnevast tulenevalt on käesolevas väärteoasjas tõendatud, et Stanislav Gontšarov juhtis 23.07.2014 mootorsõidukit ning ta tegi seda ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. Seega esinevad tema tegevuses liiklusseaduse § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused.

Stanislav Gontšarov on ise öelnud, et ta küll teadis, et alates 23.07.2014 on temalt juhtimisõigus ära võetud, kuid ta arvas ekslikult, et on 22.07.2014. Tema ütluseid ei ole kohtumenetluse raames kummutatud ning kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsuses. Kui Stanislav Gontšarov suhtunuks oma kohustustesse seadusekuulekalt ja kohusetundlikult ning veendunuks enne mootorsõiduki juhtimist kehtiva juhtimisõiguse olemasolus, olnuks ta teadlik, et tegemist on 23.juuliga ehk päevaga, millest alates tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Kohtu hinnangul on taolistel asjaoludel liiklusseaduse § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise näol tegemist vähemalt KarS § 18 lg 3 mõttes hooletusest toimepandud teoga.

Kõike eelnevat arvestades on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, kuna juhtimisõigus oli temalt karistusena ära võetud ning pani sellega toime liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastav tegu oli pandud toime hooletusest.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kuivõrd Stanislav Gontšarov on ühe teoga st mootorsõiduki juhtimisega ja sealjuures lubatud sõidukiiruse ületamisega täitnud kahe erineva süüteokoosseisu tunnused, tuleb juhindudes KarS § 63 lg-st 1 ja VTMS § 108 p-st 9 karistada teda toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel. Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 227 lg 3 sanktsioonide ülemmäärasid võrreldes on raskeimat karistust sisaldavaks sätteks liiklusseaduse § 201 lg 2, kuivõrd vastavas sättes ette nähtud rahatrahvi maksimaalseks määraks on 300 päevamäära, liiklusseaduse § 227 lg 3 puhul aga 200 päevamäära. Mõlemad nimetatud paragrahvid näevad karistusena ette ka aresti.

Karistuse liigi valiisel arvestab kohus järgnevaid asjaolusid. Esiteks, menetlusalune isik rikkus oma teoga kaht liiklusseadusest tulenevat keeldu. Teiseks, rikkumine leidis aset vähem kui kuu pärast eelmise liiklusnõuete rikkumise eest tehtud otsust, millega isikule määrati karistuseks rahatrahv. Neil põhjuseil leiab kohus, et isiku karistamine rahatrahviga ei ole suutnud panna teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest ega suunata teda liikluses hoolikamalt käituma. Seetõttu peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada karistusena aresti.

Samu asjaolusid tuleb arvestada ka karistuse määra osas. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et oma sisult näitavad mõlemad rikkumised hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluses kehtivatesse reeglitesse. Sõites linnatänavail enam kui 90 km/h, oli menetlusalune isik ohtlik nii enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Just linnas on äärmiselt suur tõenäosus, et teele võib ootamatult ilmuda mõni jalakäija või teine sõiduk, kes ei oska liikuma asudes arvestada, et lähenev sõiduk ületab olulisel määral lubatud sõidukiirust ning taolises olukorras on raske liiklusavariid vältida. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist teoga, mis vääriks karistust üle keskmise määra. Samas tuleb aga kergendava asjaoluna arvestada, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd ning kahetses tehtut, mistõttu peab kohus põhjendatuks mõista Stanislav Gontšarovile karistuseks kaksteist päeva aresti. Arvestades menetlusaluse isiku perekondlikku seisu, st vajadust hoolitseda alaealise lapse eest, annab kohus Stanislav Gontšarovile õiguse kanda mõistetud karistust kolme kuu jooksul ositi ning määrab korraga ärakantava aresti kestuseks kaks päeva.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik