3-14-51616/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51616 Haldusasi AS MTG kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.07.2014 otsuse nr 159-14/147256 ning Rapla Maavalitsuse riigihankes „Avalik bussiliinivedu Rapla maakonnas“ (viitenumber 147256) tehtud hankija otsuste kaebaja pakkumuse tagasilükkamise ning AS Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AS MTG, volitatud esindaja v.adv Kristina Laarmaa Vastustaja – Rapla Maavalitsus Kolmas isik – AS Hansa Bussiliinid, volitatud esindaja v.adv Jaana Nõgisto Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 5. augusti 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Hansa Bussiliinid määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AS Hansa Bussiliinid määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. augusti 2014. a määrus haldusasjasasjas nr 3-14-51616 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7, § 280 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rapla Maavalitsus avaldas 15.04.2014 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Avalik bussiliinivedu Rapla maakonnas“ (viitenumber 147256) hanketeate. Pakkumused esitati 05.06.2014 kl 12.00-ks, teiste hulgas esitasid oma pakkumused ka AS MTG ja AS Hansa Bussiliinid. Rapla maavanem lükkas 27.06.2014 korraldusega nr 1-1/398 AS MTG pakkumuse tagasi. Hankija komisjon tunnistas 27.06.2014 otsusega AS Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks ning Rapla maavanem tunnistas 30.06.2014 korraldusega nr 1-1/400 AS Hansa Bussiliinid pakkumuse edukaks.

3-14-51616 2(8) AS MTG esitas 03.07.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija otsuste, millega lükati tema pakkumus tagasi ning tunnistati AS Hansa Bussiliinid pakkumus vastavaks ja edukaks, tühistamiseks. 2. VAKO jättis 23.07.2014 otsusega nr 159-14/147256 vaidlustuse AS Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste peale läbi vaatamata (p 1) ja AS MTG pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale rahuldamata (p 2). VAKO arvates on hankijal ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida võib võtta arvesse pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel, ja vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse kontrollimisel on VAKO-l kohustus kontrollida seda, kas hankija on kaalutlusõiguse teostamisel järginud menetlusnõudeid, täitnud põhjendamiskohustust, lähtunud sisult õigetest faktilistest asjaoludest, lähtunud õigusnormidest ja järginud kaalutlusreegleid. Hankija on järginud riigihangete seaduse (RHS) §-s 48 sätestatud menetlusreegleid, AS MTG pakkumuse tagasilükkamise otsus on piisavalt põhjendatud ja ka sisuliselt õige. 3. AS MTG esitas 30.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 23.07.2014 otsuse nr 159-14/147256 ning vaidlusaluses riigihankes hankija otsuste kaebaja pakkumuse tagasilükkamise ning AS Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus palvega peatada Rapla maavanema 30.06.2014 korralduse nr 1-1/400 kehtivus ja keelata hankijal sõlmida AS-ga Hansa Bussiliinid hankelepingut. Kaebaja märgib, et halduskohtusse pöördumisega soovib ta saavutada seda, et tema pakkumuse kui riigihankes madalaima maksumusega pakkumuse suhtes tehtud tagasilükkamise otsus tühistataks ja tühistataks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning seeläbi oleks realiseeritav kaebaja õigus sõlmida riigihankes parima pakkumuse esitanud pakkujana hankeleping hankijaga. Seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes juhul, kui hankija ei sõlmi enne kohtuvaidluse lõppu kolmanda isikuga hankelepingut, sest RHS § 129 lg 4 välistab hankelepingu sõlmimise järgselt hankija otsuste (sh pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse) tühistamise. Kohtupraktika järgi ei ole taolistes olukordades kaebaja huvide kaitseks piisav RHS-s sätestatud võimalus esitada kahjunõue hankija vastu. Tekkiva kahju ja selle suuruse tõendamine on hankeasjas ilmselgelt keerukas ning tekitaks kaebajale kaebuse rahuldamise korral põhjendamatu lisakoormuse. Samuti ei pruugi kahju hüvitamine korvata kõiki kaebajale riigihanke mittevõitmisest tekkinud negatiivseid tagajärgi. Seega eksisteerib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks kaebuse rahuldamine ja kohtuotsuse täitmine võimatuks ning kaebaja huvid jääksid kohtuliku kaitseta. Hankijal on võimalik sõlmida hankeleping 14 päeva möödumisel VAKO otsuse teatavakstegemiseks, s.o alates 06.08.2014. Kuna kohus ei jõua käesolevat kaebust nimetatud ajaks lahendada, siis on vajalik rakendada esialgset õiguskaitset vastavalt HKMS § 249 lg-le 1. Hankelepingu sõlmimise keeld välistab hankelepingu sõlmimise pakkujaga, kes tegelikkuses ei esitanud riigihankes kõige madalama maksumusega pakkumust ja kelle pakkumust polnud seetõttu võimalik ka edukaks tunnistada. Üksnes hankemenetluse peatamisega on võimalik vältida kaebaja õiguste ja huvide pöördumatut kahjustamist, mis kaasneks kohtumenetluse ajal hankelepingu sõlmimisega. Kaebaja ja kolmanda isiku huvide võrdlemisel on kaalukamad kaebaja huvid, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jääb kaebaja ilma kaebusega taotletavast eesmärgist, s.o võimalusest ise hankijaga hankeleping sõlmida, samas kui kolmanda isiku huvi sõlmida han-

3-14-51616 3(8) kijaga hankeleping lükkub vaid mõneks ajaks edasi. Avalikuks huviks on muu hulgas huvi õiguspärase hankemenetluse vastu ning avalike ressursside andmine isiku kasutusse, kellel on pädevus hankelepingut täita. 4. Rapla Maavalitsus esitas 04.08.2014 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele, milles palutakse jätta see rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole perspektiivne, kuna kaebaja ei ole esitanud mingeid RHS §-s 20 sätestatud reeglitele vastavaid alternatiivseid arvutusi või muid tõendeid, mis veenaks hankijat, et sellise hinnaga on võimalik avaliku teenindamise lepingut majanduslikult jätkusuutlikult täita. Kaebaja peamine etteheide vastustajale on see, et hankija on ebaõigesti arvutanud hanke eeldatava liinikilomeetri hinna maksumuse, mille tulemusena on tehtud kaebaja pakkumuse suhtes ebaõige otsus. Vastustaja märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamine seab ohtu hanke eesmärgi saavutamise ja rikub kaalukat avalikku huvi – huvi stabiilse ning parimatel võimalikel tingimustel korraldatud ühistranspordi vastu. Sõitjate vedu peab hanketingimuste kohaselt algama 01.01.2015, uuel vedajal ei ole võimalik nimetatud tähtajal vedama asuda, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise korral ei saa hankija AS-ga Hansa Bussiliinid lepingut sõlmida. Uusi busse hakatakse tootma alles pärast lepingu sõlmimist, mis on selle riigihankemenetluse lõpptulemuseks. Busside tootmiseks kulub minimaalselt 5-6 kuud. Kui 08.08.2014 ei saa hankelepingut sõlmida, tuleb hankijal tõenäoliselt pikendada olemasolevat lepingut. Kuna hetkel teenindatakse vanade ja kulunud bussidega (busside keskmine vanus on 14 aastat), siis on teenuse kvaliteet jätkuvalt madal, kuigi alates 01.01.2015 oleks see märgatavalt kvaliteetsem. Lisaks peab hankija maksma ajutise lepingu sõlmimisel (lubatud kuni 2 aastane leping) jätkuvalt kõrgemat hinda (kehtiva lepingu kohaselt 1,04 €/km) võrreldes uue sõlmitava lepinguga. Seega on oluline avalik huvi hankemenetluse kiire ja edukas lõpetamine. 5. Kolmas isik oma seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta kohtu poolt määratud ajaks ei esitanud. 6. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.08.2014 määrusega AS MTG esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning peatas Rapla Maavalitsuse poolt läbiviidava hankemenetluse viitenumbriga 147256 „Avalik bussiliinivedu Rapla maakonnas“ (sh hankelepingu sõlmimise) kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja on selgitanud, et tema eesmärk on sõlmida vaidlustatud hankes ise hankijaga hankeleping. RHS § 128 lg 2 sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist RHS § 126 lg 1 p-s 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. Käesoleval juhul on VAKO kaebaja vaidlustuse jätnud rahuldamata ning osaliselt läbi vaatamata 23.07.2014 otsusega. Seega puudub hankijal alates 07.08.2014 õiguslik takistus kehtiva hankelepingu sõlmimiseks edukaks tunnistatud pakkujaga, mille tagajärjel kaotaks kaebaja pöördumatult võimaluse hankelepingu sõlmimiseks vaidlusaluses riigihankes ja kaebaja õiguste sisuline kaitse ei oleks tagasiulatuvalt võimalik. AS-ga Hansa Bussiliinid hankelepingu sõlmimise korral säiliks kaebajal küll võimalus esitada kaebust rahuldava kohtuotsuse korral kahju hüvitamise nõue, kuid sellise kahju tõendamine on komplitseeritud, tooks kaasa täiendavaid kulutusi kohtuvaidluste algatamise näol ning ei pruugi olla kaebaja õiguste kaitseks piisav. Seega on kaebajal olemas esialgse õiguskaitse vajadus. Hankija on oma vastuses märkinud, et hanke viibimise korral ei ole uuel vedajal võimalik määratud tähtajal vedusid teostama asuda, mistõttu tuleks hankijal olemasolevat lepingut pikendada, mis tooks kaasa aga täiendavaid kulutusi ja ebamugavusi reisijatele. Kohus selgitas, et hankemenetluse planeerimisel tulnuks hankijal arvestada hankest tulenevate võimalike koh-

3-14-51616 4(8) tuvaidlustega ning hange seetõttu ka aegsasti korraldada. Kohus märgib, et HKMS § 275 lg-s 2 sätestatud menetlustähtaeg tagab kohtuasja menetluse mõistliku aja jooksul (kohus peab asjas otsuse tegema hiljemalt 17.09.2014), mistõttu ei viibi hankelepingu sõlmimine ebamõistlikult kaua. Avaliku huvi riivet vähendab ka asjaolu, et hankijal on võimalik olemasolevat lepingut pikendada. Kohus leiab, et kaebaja huvi õiguspäraselt läbiviidud hankemenetluse ja hankelepingu sõlmimise võimaluse säilimise vastu kaalub üles hankija ja kolmanda isiku huvi asuda kiiremini lepingut täitma. Esitatud kaebuse perspektiivile ei pidanud kohus selles menetlusetapis võimalikuks hinnangut anda. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kaebaja on majanduslikult piisavalt jätkusuutlik vastavalt oma pakkumusele hankelepingut täitma. Eelöeldu eeldab kohtu poolt põhjalikku analüüsi ning kõikide aspektidega arvestamist, mistõttu selles osas lõpliku seisukoha võtmiseks on vajalik kohtu poolt asi sisuliselt läbi vaadata. Seepärast ei saa asuda seisukohale, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, mille alusel saaks jätta esitatud taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. AS Hansa Bussiliinid palub 08.08.2014 määruskaebuses tühistada esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal, hankija kontrollis AS MTG selgitusi ja tõendeid, kas need on RHS § 48 lg 2 tähenduses piisavad selleks, et veenda hankijat pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Kaebaja väitis, et on võimeline hankelepingut täitma liinikilomeetri maksumusega 0,84 eurot, sest kaebajal on laialdane kogemus avaliku liiniveo korraldamisel; kaebajal tekib sünergia tema tütarettevõtte poolt teostatava Kohila õpilasteveo lepingu täitmise arvelt; Rapla maakonnas on Põlva maakonnaga võrreldes madalamad kütusekulud. Juhul, kui kasvõi üks nendest põhjendustest ei ole asjakohane ja õige pakkumuse madala maksumuse põhjendamisel, siis on pakkumus põhjendamatult madal. AS Hansa Bussiliinid arvamuse kohaselt ei ole asjakohane ükski selgitustest. Riigihankes hangitakse veoteenust seitsmeks aastaks perioodiks 01.01.2015 - 31.12.2022. Kaebaja poolt viidatud hankeleping on sõlmitud aga täitmise tähtajaga 05.06.2017, seega lepinguperioodide kattuvus on vaid 2,5 aastat. Kaebaja soovib niigi ajaliselt piiratud sünergiavõimalust kasutada üksnes nädalavahetustel, mil liinimaht on aga niigi väiksem ja täiendavate busside järele vajadus puudub. Samuti asub viidatud Kohila lepingu teeninduspiirkond ca 20 km eemal Raplast, mistõttu vastavate busside kasutamine tähendaks sedavõrd olulist ajakulu ja tühisõitu, et kaasnev lisakulu kütusele ning juhtide palgale (eriti veel nädalavahetustel) muudaks selle majanduslikult täiesti mõeldamatuks. Kohila lepingu täitmisel kasutatavad bussid ei ole kuidagi sobilikud hankelepingu täitmiseks, mille nõuded on oluliselt rangemad. Kohila õpilastevedu ei teosta mitte kaebaja, vaid tema tütaräriühing, kelle vahendeid (bussid ja bussijuhid) tuleks kaebajal kasutada. Vastavalt hankedokumendi (HD) p-le 7.4. tulnuks alltöövõtt koos vastava veomahuga pakkumuses kajastada. Kaebaja ei ole oma pakkumuses tuginenud kolmanda isiku vahendite kasutamisele. Samuti ei saa kolmanda isiku vahendite kasutamisest tekkida sünergiat (ÜTS § 13 ristsubsideerimise keeld). Juba ainuüksi vaidlustusmenetluse käigus muutunud seisukoht sünergia toimimisest ei jäta isegi mõistlikku kahtlust, et väidetav sünergia ei saanud põhjendada kaebaja pakkumuse väga madalat hinda ning hankijal ei olnud muud võimalust kui pakkumus tagasi lükata.

3-14-51616 5(8) Kaebaja väide laiapõhjalise ja pikaaegse kogemuse kohta avaliku liiniveo korraldamisel on RHS § 48 lg 2 näidisloetelu silmas pidades niivõrd umbmäärane, et selle alusel pole mõistlikult võimalik veenduda kaebaja pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Kaebaja ei saa oma pakkumuse maksumust põhjendada ainuüksi madala kütusekuluga või madalama kütusekuluga võrreldes Põlva hankel esitatud AS GoBus pakkumusega. Seejuures on tähelepanuväärne VAKO viide, et koguni kolmel riigihankel osalenud pakkujal (kes kõik pakkusid kaebajast 12% võrra kõrgemat liinikilomeetri hinda) oli kütusekulu komponent madalam kui kaebajal. Madalat pakkumust ei ole kohane põhjendada, lahutades Põlva hankel AS GoBus tehtud pakkumusest maha teatud säästu kütusekuludelt. AS GoBus poolt pakutud liinikilomeetri hind Põlva hankel ei ole universaalne, asjaoludest ja hanke tingimustest sõltumatu alati põhjendatud liinikilomeetri hind kõigil hangetel. Liiatigi on Rapla hanke HD nõuded Põlva hankest rangemad. Kaebaja ei ole mitte kordagi väitnud, milline oleks pidanud olema riigihanke eeldatav maksumus. Kaebaja pole väitnud ka seda, et tema pakkumus on kõrgem või võrdväärne eeldatava maksumusega, mis kaebaja hinnangul oleks olnud korrektne. Kaebaja pole väitnud ka seda, et tema pakkumus ei ole oluliselt madalam sellisest eeldatavast maksumusest, mille määramise metoodika oleks kaebaja arvates põhjendatud. Kaebaja ei ole väitnud, et hankija pöördus vastuolus RHS § 48 lg-ga 1 kaebaja poole selgituste saamiseks. Vastupidi, kaebaja vastas selgitustele, ei vaidlustanud riigihanke eeldatavat maksumust ega väitnud, et hankija on tema poole selgituste küsimisega õigusvastaselt pöördunud. Seega ei ole kaebaja etteheited riigihanke eeldatava maksumuse määramise metoodikale üleüldse asjakohased. Pole oluline, kui palju kaebaja pakkumus alla riigihanke eeldatava maksumuse oli või pidi olema. Oluline on, et hankijal tekkis põhjendatud kahtlus kaebaja võimes hankelepingut järjepidevalt täita. Kaebaja vaidlustab kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist perspektiivitult muu hulgas alusel, et kolmanda isiku pakkumus oli põhjendamatult madal. Kaebaja pole esitanud mistahes põhjendusi selle väite kohta ega oma väidet tõendanud. Euroopa Üldkohtu 11.05.2010 otsusest kohtuasjas T-121/08 (p-dest 65-70 ja 74) tuleneb, et pakkuja, kes vaidlustab hankija tegevusetuse edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel, peab oma väiteid selles osas, et edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja hankija pidi astuma samme selle põhjendatuse väljaselgitamiseks, tõendama. Seega juhul, kui hankija tegevusele kohalduks RHS § 48, peaks kaebaja tõendama, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, mitte hankija ei pea asuma kohut ja kaebajat veenma selles, et see seda pole. Vastavat seisukohta on rõhutanud ka VAKO. Kuivõrd kaebaja ei ole mistahes viisil tõendanud, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal, on kaebus ka vastavas osas perspektiivitu. Hankijal puudub kohustus tagasi lükata kõik riigihanke eeldatavast maksumusest madalamad pakkumused (vrdl RHS § 49). Vaidlusaluse riigihanke hankelepingut tuleb asuda täitma 01.01.2015, sest selleks ajaks lõpeb avaliku teenindamise leping praeguse vedajaga. Kehtiva lepingu alusel maksab hankija vedajale toetust 1,04 eurot liinikilomeetri kohta. Kui kolmanda isikuga uue lepingu sõlmimine lükkub edasi, siis tekivad hankijal lisakulud igakuiselt 13 400 eurot. Nimelt täna kehtivale tariifile 1,04 eurot liinikilomeetri kohta tuleb lisada Maanteeameti prognoositav tariifitõus 2015. aastaks, ehk kehtiv tariif korrutada indeksiga 1,0424, mis teeb uueks 2015. a kehtivaks tariifiks 1,084 eurot liinikilomeetri kohta. Edukaks tunnistatud pakkuja ja senise vedaja tariifi vahe oleks seega 0,134 eurot liinikilomeetri kohta. Kuivõrd ühes kuus on liiniläbisõit 100 000 km, siis tekibki hankijale igakuine lisakulu kehtiva hankelepingu pikendamisest 13 400 eurot.

3-14-51616 6(8) Tegemist on seega olulise täiendava kulutusega, mis kahjustab oluliselt avalike vahendite säästliku kasutamise huvi. Hankija poolt kolmandale isikule antud selgituste kohaselt on ebatõenäoline, et praegune vedaja on nõus lepingut pikendama lühemaks perioodiks kui 6 kuud, st potentsiaalne kahju võib ulatuda kuni 80 400 euroni. Riigihanke hankeleping tuleb sõlmida viivitamatult, sest hankelepingu täitmiseks vajalike busside tarne on ajamahukas – selleks kulub 5-6 kuud. Seega on hankelepingu õigeaegselt täitmisele asumine veel võimalik. Hankelepingu sõlmimise edasilükkumise korral lõpevad aga bussimüüjate senised hinnapakkumised ja uute prognooside kohaselt tõusevad hinnad senisega võrreldes 2-3% (seoses uutele EURO6 normidele vastavatele mootoritele üleminekuga), mis omakorda väljendub hiljem kõrgemas intressis ja amortisatsioonis, tekitades põhjendamatuid lisakulutusi kolmandale isikule. Lisaks otsesele varalisele kahjule hankelepingu sõlmimise viibimisest, kannatab kolmanda isiku huvi oma majandustegevust ette planeerida, sh sõlmida lepinguid vedajatega ja kavandada investeeringuid. Lisaks kahjustab hankelepingu sõlmimise viibimine tänase vedaja huve. Kehtiva hankelepingu pikendamisel on vedajal keeruline hoida palgal bussijuhte, kes on lepingu perioodi lõppemisega arvestades juba eeldatavasti sõlminud uued töölepingud või teinud oma elu ümberkorraldamiseks uusi plaane. 8. AS MTG esitas 12.08.2014 vastuse määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kohus on määrust selles osas piisavalt põhjendanud. Kaebuse perspektiivitusest saab rääkida üksnes siis, kui kaebeõigus või kaebaja õiguste riive oleks välistatud õiguslikel põhjustel (nt kaebuse abil ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kaebajal puudub kaebeõigus, õiguskord ei võimalda vastavat kaebust vms), mitte asjaolude tõendamatuse tõttu. Seejuures peab kaebuse perspektiivitus olema ilmselge ehk kaebuse rahuldamine peab olema ilmselgelt juriidilistel põhjustel välistatud. Määruskaebuses toodud vastuväited seonduvad kaebaja pakkumuse maksumuse osas tõendite hindamisega ja hankija kaalutlusõiguse piiride määratlemisega, mis kuuluvad lahendamisele asja sisulise läbivaatamise käigus. Kolmas isik ei ole välja toonud, et kaebuse rahuldamine oleks põhimõtteliselt välistatud, et kaebajal puuduks kaebeõigus või kaebus ei saa viia kaebaja taotletud eesmärgini, milleks on hankelepingu sõlmimine hankijaga. Hankija kaalutlusõigus riigihanke eeldatava maksumuse määramisel ja pakkujate võrdne kohtlemine peab olema kohtulikult kontrollitav, hankija on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel ilmselgelt olulisel määral eksinud ja pakkujaid ebavõrdselt kohelnud. Kaebaja vastuväited antud osas kuuluvad analüüsimisele kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja eesmärki on võimalik saavutada üksnes juhul, kui hankija ei sõlmi enne kohtuvaidluse lõppu kolmanda isikuga hankelepingut, sest RHS § 129 lg 2 välistab hankelepingu sõlmimise järgselt hankija otsuste tühistamise. Puuduvad esialgse õiguskaitse tühistamist õigustavad avalikud huvid ja kolmanda isiku huvid. Kolmas isik ei ole esitanud ühtegi tõendit ega arvutuskäiku, millele tuginevalt on kolmanda isiku poolt väidetud numbrilised näitajad kujunenud. Samuti on sisutühi väide, et hankelepingut olemasoleva vedajaga tuleb pikendada kindlasti vähemalt kuus kuud. Asjaolu, et kolmandal isikul kulub hankelepingu täitmisele asumise ettevalmistuseks vähemalt 5-6 kuud, ei ole

3-14-51616 7(8) käesoleval juhul asjakohane. Samuti on spekulatiivne ja tõendamata väide tellitavate busside hinnatõusu kohta. 9. Rapla Maavalitsus esitas 13.08.2014 omapoolse vastuse määruskaebusele, leides, et see on põhjendatud. Kaebus on sisuliselt perspektiivitu. Kaebaja ei ole hanke varasemas etapis esitanud hankijale eeldatava maksumuse arvutamise kohta ühtegi küsimust ega pretensiooni. Kaebaja on teadlikult esitanud madalama pakkumuse kui vaidlusalusel hankel oleva avaliku teenindamise lepingu täitmiseks vajalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamine rikub kaalukat avalikku huvi – huvi stabiilse ning parimatel võimalikel tingimustel korraldatud ühistranspordi vastu. Lepingu sõlmimata jätmine toob kaasa lisakulutused, samuti lisanduksid kulutused senise lepingu pikendamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 esimene lause sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on 02.03.2006 haldusasja lahendis nr 3-3-1-3-06 selgitanud, et kaebuse perspektiivide hindamisel tuleb selgitada välja, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub. Kui kaebusest ei nähtu põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikku alust, tuleb kaebus menetluse selles staadiumis lugeda perspektiivituks. 11. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta on hankijal võimalik sõlmida hankeleping ning kaebajal ei oleks ka kaebuse rahuldamise korral võimalik realiseerida oma ärihuvi sõlmida ise hankijaga leping. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga AS MTG esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolus. 12. Halduskohus rahuldas AS MTG esialgse õiguskaitse taotluse, välistades kaebuse ilmselge perspektiivituse. Samuti leidis halduskohus, et avalik huvi ei kaalu üles kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ning § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. 13. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada viivitamatult ning taotluse pikaajalise lahendamise korral ei ole välistatud hankelepingu sõlmimine enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist, ei ole kohtul võimalik kaebuse põhjendatust põhjalikult hinnata. Kaebaja on vaidlustanud hankija pakkumuse maksumuse määratlemise ning kolmas isik ja vastustaja viitavad kaebaja majanduslikule jätkusuutmatusele. VAKO otsuses on hankija otsuste põhjenduste õigsust uuritud ning kohus peab asja sisulisel läbivaatamisel VAKO otsuse põhjenduste paikapidavust kontrollima. 14. Hankija pidas liinikilomeetri eeldatavaks maksumuseks 1,166 € (mis lepingu täitmise alustamise aastal suureneks kuni 1,215 euroni), kolmas isik pakkus hinnaks 0,89 € ja kaebaja 0,84 €. Ringkonnakohtu arvates viitab kaebaja pakkumuse madal hind ja tema pakkumuse tagasilükkamise otsus, samuti vaidlustuskomisjoni otsus, et kaebuse eduväljavaated ei ole suured. Kaebuse lahendamine sõltub aga suuresti asjas esitatud tõenditele antavast hinnangust, mistõttu ei ole kaebust võimalik praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt pers-

3-14-51616 8(8) pektiivituks. Hankija poolt määratud eeldatavat hanke maksumust ei pidanud kaebaja asuma eelnevalt vaidlustama, sest RHS §-st 48 tulenevalt ei saa pakkumuse maksumuse põhjendamatult madalaks lugemise aluseks olla pelgalt selle erinevus hankija arvutatud hankelepingu eeldatavast maksumusest. Kaebuse lahendamisel on oluline välja selgitada, kas hankija on asjakohaselt ja põhjendatult hinnanud, kas kaebaja poolt pakutud liinikilomeetri hind on sisuliselt põhjendatud või mitte. 15. Õige on halduskohtu seisukoht, et puudub ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Olukorras, kus hankemenetlus viitenumbriga 147256 peatatakse esialgse õiguskaitse korras, jätkub hankeasja lahendamine kiires menetluses (halduskohus ei ole küll määranud kohtuotsuse teatavakstegemise aega, ent see peab HKMS § 275 lg 2 kohaselt toimuma hiljemalt 17.09.2014) ning sellega ei kaasne määruskaebuse esitajale esialgse õiguskaitsega selliseid tagajärgi, mida tuleks avalikest huvidest lähtuvalt ära hoida. Halduskohus on õigesti viidanud, et olemasolevat liiniveoteenuse osutamise lepingut on võimalik pikendada ning seega ei katke bussiliiklus. Määruskaebuse esitaja ei ole usutavalt ära näidanud, et senise vedajaga lepingu pikendamise või muu isikuga ajutise lepingu sõlmimise korral lepingu sõlmimine on võimalik vaid hankijale kahjulikel tingimustel. Põhistatud ei ole ka määruskaebuse esitaja väide, et hankelepingute täitmisele asumise ettevalmistuseks kulub vähemalt 5-6 kuud ning lühema aja jooksul lepingu täitmisele asumine on võimatu. 16. Ringkonnakohus juhib tähelepanu HKMS § 249 lg-le 4, mille kohaselt esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Seega ei ole välistatud, et halduskohus võib esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse tühistada enne kohtuotsuse tegemist või koos kohtuotsusega. 17. Eeltoodud põhjustel jääb AS Hansa Bussiliinid määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.08.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman