3-13-70177/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 15.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70177 Haldusasi AS Starman kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti toimingu, mis seisnes 01.03.2012 algatatud järelevalvemenetluse lõpetamises, õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamise nõudes järelevalve uueks läbiviimiseks; alternatiivselt 01.03.2012 algatatud järelevalvemenetluse lõpetamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. RESOLUTSIOON 1. Tagastada AS-i Starman kaebus. 2. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud

1. 05.11.2013 esitas AS Starman teabenõude Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA), paludes teavitada, kui kaugel on TJA poolt 01.03.2012 KÜ Ülesõidu 5 suhtes algatatud järelevalvemenetlus ja millal võib oodata selle lõpuleviimist.

2. TJA vastas teabenõudele 11.11.2013, et Maksuja Tolliametilt (MTA) 01.03.2012 saadud anonüümse vihje alusel sooritas TJA toimingu ja menetlus asjas lõppes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 1 alusel.

3. AS Starman palus 13.11.2013 e-kirjas TJA-le edastada 11.11.2013 vastuses viidatud toiminguga seonduvad dokumendid.

4. TJA edastas 19.11.2013 kirjaga nr 1-14/13-2066-004 AS-le Starman TJA 01.03.2012 kirja nr 6.19-2/12-0550-001, MTA 02.03.2012 e-kirja ning KÜ Ülesõidu 5 08.03.2012 vastuskirja TJA-le.

5. AS Starman palus 02.12.2013 e-kirjas TJA-le selgitust järgmistele küsimustele: 1) kas TJA algatas kõnealuse järelevalvemenetluse omal initsiatiivil (tulenevalt MTA vihjest või märgukirjast) või isiku taotluse alusel; 2) kas TJA on lisaks juba saadetud materjalidele veel vastava menetlusega seoses edastanud mistahes kirju KÜ-le Ülesõidu 5 (või muudele isikutele) või teinud mõne otsuse, ning palus edastada need ka AS-le Starman. Kirjas märgiti, et TJA vastuses teabenõudele esinevad vastuolud - 11.11.2013 vastuses on TJA selgitanud, et sooritas toimingu MTA-lt 01.03.2012 saadud vihje alusel, samas ilmneb

2 19.11.2013 edastatud materjalidest, et MTA-le on vihje laekunud 02.03.2012 ja TJA palus KÜ-lt Ülesõidu 5 infot hoopis AS Starman märgukirja alusel ja kuupäeval 01.03.2012 (ehk enne vihje laekumist). Lisaks peaks HMS § 43 lg 2 kohaselt eksisteerima veel kas haldusakt või TJA teavitus KÜ-le Ülesõidu 5 ja AS-le Starman järelevalvemenetluse lõpetamise kohta.

6. 06.12.2013 vastuskirjas märkis TJA, et 11.11.2013 e-kirjas on selgitatud, et TJA viis saadud vihjete alusel läbi menetlustoimingu ja HMS § 43 lg 4 p 1 alusel menetlus lõppes järelevalvemenetlust algatamata; menetlus algas haldusorgani initsiatiivil. Menetlusalust isikut/adressaati KÜ Ülesõidu 5 informeeriti menetluse lõppemisest telefoni teel.

7. AS Starman esitas 11.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA otsuse, millega lõpetati 01.03.2012 KÜ Ülesõidu 5 suhtes algatatud järelevalvemenetlus, tühistamise nõudes ning TJA kohustamise nõudes järelevalve uueks läbiviimiseks; alternatiivselt TJA toimingu, mis seisnes 01.03.2012 algatatud järelevalvemenetluse lõpetamises, õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning TJA kohustamise nõudes järelevalve uueks läbiviimiseks. Kaebeõiguse osas märkis kaebaja, et KÜ opereerib vähemalt 10 korteriühistut katvat võrku ning teenuse kasutajad tasuvad KÜ eraldi arvele regulaarselt rahasummasid sideteenuse kasutamise eest. Seejuures on igal kasutajal võimalik valida, kas ta soetab teenust KÜ-lt või muudelt isikutelt (kaebajalt, STV-lt). See tähendab, et KÜ osutab sideteenuse pakkumisel konkurentsi nii kaebajale kui ka STV-le. Kuna kaebaja tegutseb KÜ-ga samal geograafilisel alal ning pakub samasisulist sideteenust kui KÜ, siis on selge, et kaebajal on faktiline puutumus haldusorgani otsustega, mis mõjutavad kaebaja tegevust sideteenuste turul. Sellest tulenevalt on kaebajale konkurentsimoonutuse vältimiseks äärmiselt oluline, et reguleeriv järelevalveorgan tagaks kõigi turuosaliste majandustegevuse võrdsetel alustel. Antud juhul pole mingil viisil põhjendatud TJA poolt KÜ-le eritingimuste seadmine selliselt, et KÜ poolt üldkasutatava teenuse osutamisel ei nõuta samade reeglite täitmist, mida nõutakse elektroonilise side seaduse (ESS) alusel kõigilt teistelt üldkasutatava sideteenuse osutajatelt. See tekitab olulise ja põhjendamatu konkurentsimoonutuse.

7.1. TJA kaalutlusõiguse rikkumisest tulenevalt ei olnud TJA poolt 01.03.12 KÜ suhtes algatatud järelevalvemenetluse lõpetamise otsusega võimalik saavutada ESS § 134 lg 1 p-s 2 sätestatud eesmärki tõkestada sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamine või takistamine. Kuna kaebaja ning KÜ on sideteenuste turul otsesed konkurendid, tegutsedes sama teenuse turul ja samas geograafilises piirkonnas, siis rikkus õigusvastane järelevalvemenetluse lõpetamine otseselt kaebaja põhiõigust ettevõtlusvabadusele ja õigust võrdsele kohtlemisele. Kaebaja on kasutanud kõiki talle antud seaduslikke vahendeid oma õiguste kaitsmiseks. Kui TJA, vastavalt käesolevas kaebuses taotletule, teeb uue järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse või viib järelevalvemenetluse uuesti läbi, järgides haldusmenetluse põhimõtteid, kaalutlusõiguse reegleid ja tõlgendades korrektselt ESS sätteid, siis on KÜ sunnitud viima oma tegevuse vastavusse kõigile üldkasutatava sideteenuse pakkujatele ESS-is sätestatud nõuetega. Sel juhul lõppeks vastaval sideteenuste turul AS-i Starman ebavõrdne kohtlemine ja ettevõtlusvabaduse piiramine.

8. 19.12.2013 määrusega tagastas kohus kaebuse esitatud tühistamisnõude osas. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse käiguta ning selgitas kaebajale, et kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumise tunnustega.

9. 06.01.2014 esitas kaebaja halduskohtu 19.12.2013 määrusele määruskaebuse. Samal kuupäeval esitas kaebaja kohtule põhjendatud seisukoha, miks esitatud kaebus on tähtaegne, samuti esitas kaebaja alternatiivselt kaebetähtaja ennistamise taotluse ning alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et kaebus pole esitatud tähtaegselt ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, esitas kaebaja 01.03.2012 algatatud järelevalvemenetluse lõpetamise õigusvastasuse tuvastamise nõude.

3 10. Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2014 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 19.12.2013 määrus muutmata. 25.03.2014 esitas kaebaja viidatud ringkonnakohtu lahendile määruskaebuse, mis jäeti Riigikohtu 28.05.2014 määrusega menetlusse võtmata.

11. 05.06.2014 kohtunõudega palus kohus TJA-l esitada oma seisukoht kaebuse tähtaegsuse kohta ning mh põhjendada väidet, miks nad leiavad, et kaebaja ei olnud vaidlusaluses järelevalvemenetluses puudutatud isikuks.

12. 12.06.2014 saabus kohtule TJA vastus. TJA nõustub Tallinna Halduskohtuga (19.12.2013 kohtumääruse p 7), et kaebajale pidi hiljemalt 27.03.2012 teatavaks saama, et KÜ Ülesõidu 5 tegevuse osas on algatatud järelevalvemenetlus. TJA on seisukohal, et AS Starman kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja puudub mõjuv põhjus kaebuse tähtaja ennistamiseks.

12.1. TJA märgib, et AS Starman ainuke 01.03.2012 järelevalvemenetluse asjaga seotud dokumenteeritud pöördumine on esitatud 05.11.2013. Puudub mistahes dokument, millest TJA võiks järeldada, et AS Starman soovib 01.03.2012 järelevalvemenetluses osaleda. 01.03.2012 järelevalvemenetluse algatas TJA enda initsiatiivil ning selle tingis 2012. a veebruari lõpus Tapa linnas asuva Kabala tn 1 (kasutab koos KÜ-ga Ülesõidu 5 kaabellevivõrku) elaniku telefoni teel esitatud kaebus, mis hilisemalt edastati kirjalikult MTA ametniku poolt. Kaebuse asjaolude kontrollimiseks esitas TJA vastavasisulise järelepärimise Tapa linnas asuvale KÜ-le Ülesõidu 5. KÜ Ülesõidu 5 vastas 08.03.2012 TJA järelepärimisele ning TJA jõudis tuginedes tuvastatud asjaolude veendumusele, et õigusrikkumine puudub ja algatatud järelevalvemenetlus lõppes vastavalt HMS § 43 lg 4 ple 1. Seega oli järelevalvemenetluse aluseks anonüümse isiku kaebus temale arusaamatutest arvetest ning sellel puudub igasugune seotus AS-ga Starman.

12.2. AS Starman ei ole avaldanud soovi osaleda 01.03.2012 järelevalvemenetluses. Põhjendatud huvina menetluses osalemiseks ei saa ta käsitleda haldusasja nr 3-12-340 kaebuse esemeks olevaid asjaolusid, mistõttu on arusaamatu kaebaja eesmärk/taotlus 01.03.2012 algatatud järelevalvemenetluse suhtes. TJA hinnangul ei esine pärast 01.03.2012 uusi asjaolusid, mis tingiksid uue järelevalvemenetluse läbiviimise. AS Starman soovib saada teistsugust hinnangut samadele asjaoludele, milles haldusasjas nr 3-12-340 on menetlus lõppenud ja kohtulahend jõustunud. Seega puudub igasugune alus lugeda AS-i Starman puudutatud isikuks.

13. 13.06.2014 kohtunõudega palus kohus TJA-l täpsustada, millest on tingitud, et menetluse kestel on esitatud erinevat infot selle kohta, kelle taotluse alusel 01.03.2012 menetlus algatati ning esitada TJA-l lõplik seisukoht selles osas. Viimaseks palus kohus TJA-l põhjendada, kui nad peaks asuma seisukohale, et menetlus algatati AS-i Starman avalduse alusel, siis miks nad leiavad, et AS Starman polnud menetluses puudutatud isikuks.

14. 20.06.2014 saabunud vastuses märgib TJA, et 01.03.2012 järelevalvemenetluse algatamise ajal toimus kohtumenetlus haldusasjas nr 3-12-340. Perioodil 01.03.2012 kuni 23.04.2013 puudus TJA-l menetluslik selgus ka järelevalvetoimingute osas, mille aluseks olid alates 24.10.2011 AS-lt Starman TJA-le saadetud pöördumised. Selleks hetkes ei olnud TJA pööranud piisavalt tähelepanu vajadusele menetluste eristamisest/piiritlemisest, vaid lähtus asjaolust, et isikute sisulised nõuded saaksid selgitatud ja lahenduse. Pärast 23.04.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsust analüüsis TJA läbi ka AS Starman kaebustes/kirjades toimunud menetlused ja kujundas eelnimetatus oma seisukoha. Selleks eristas TJA toimunud põhimenetluse aastatel 2007-2009, samadel asjaoludel AS Starman 24.10.2012 menetluse uuendamise taotluse ja selle lõpliku lahendamise ning 01.03.2012

4 algatatud järelevalvemenetluse, mis oli eelneva kahe menetlusega seotud üksnes menetluse adressaadi kaudu.

14.1. TJA möönab, et 01.03.2012 menetluse alustamise teatise nr 6.19-2/12-0550-001 ja kohtumenetluses esitatud väidete ning AS-i Starman teabenõude vastuse vahel on vastuolu. Menetluse alustamise teatisesse on ekslikult märgitud, et see toimub AS Starman märgukirja alusel. Puudub dokument, mida saaks käsitleda AS-i Starman menetluse alustamise taotlusena. Menetluse alustamise teatise koostanud ametnik on teatises AS-i Starman märgukirja asemel mõelnud Tallinna Halduskohtule 17.02.2012 esitatud kaebust (haldusasi 3-12-340), kuna menetluse alustamise hetkel puudus nii Kabala tn 1 elaniku ametlik kaebus (seda ei ole esitatud tänase päevani) kui ka ametlik MTA pöördumine, mida saaks käsitleda tõendina haldusmenetluses.

14.2. AS Starman ei ole ajavahemikus 09.12.2011 (vaie) kuni 05.11.2013 (teabenõue) esitanud TJA-le ühtegi avaldust seoses KÜ-ga Ülesõidu 5. Märgukirjaks saaks hüpoteetiliselt lugeda üksnes AS Starman 24.10.2011 menetluse uuendamise taotlust. Kuid nähtuvalt asjaolust, et TJA keeldus menetluse uuendamisest ja jättis ka sellele otsustusele esitatud vaide rahuldamata, on TJA AS-i Starman 24.10.2011 taotluse lahendanud lõplikult juba 16.12.2011 vaideotsusega. Lisaks on viidatud taotlust ja vaiet ning nendega seotud asjaolusid käsitletud põhjalikult haldusasjas 3-12-340, milles on tänaseks jõustunud kohtulahend.

14.3. Asjaolu, et TJA sai MTA kirja alles 02.03.2012, kuigi menetlus algatati juba 01.03.2012, selgitab TJA selliselt, et suuliselt edastati MTA asjakohane teave juba eelmisel päeval, mille TJA palus menetluse tarbeks ka kirjalikult esitada.

14.4. Puudub mõistlik alus eeldada, et AS Starman soovib osaleda menetluses, mille aluseks on ühe korteriühistu liikme anonüümne kaebus arusaamatute arvete kohta. Seda tõendab ka asjaolu, et AS Starman, saades menetluse algatamisest teada hiljemalt 27.03.2012, ei näidanud üles vähimatki huvi menetluse käigu kohta.

Kohus leiab

15. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

Riigikohtu halduskolleegium on analüüsinud järelvalvemenetluse algatamise, lõpetamise ja konkreetse meetme rakendamise osas kaebeõigust oma 13.10.2010 otsuses asjas nr 3-3-1- 44-10. Selle otsuse p-i 15 kohaselt võib puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.

Seega, et isikul oleks õigus nõuda, et järelvalvemenetluse rakendamise küsimus otsustataks kaalutlusvigadeta, peab olema täidetud kaks eeldust: isik peab olema puudutatud isiku staatuses ning järelvalvet sätestav õigusnorm peab kaitsma tema õigushüve.

16. Kohus on seisukohal, et 01.03.2012 algatatud järelevalvemenetluse lõpetamise toiming ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja polnud selles järelevalvemenetluses puudutatud isikuks. Nimelt on asjas kinnitust leidnud, et 01.03.2012 järelevalvemenetlust ei algatatud kaebaja taotluse alusel. TJA on kohtule selgitanud, et seoses sellega, et järelevalvemenetluse algatamise ajal kestis veel ka haldusasja nr 3-12-340 menetlus, siis oli 01.03.2012 menetluse alustamise teates ekslikult viidatud AS-i Starmani

5 avaldusele. Vastustaja on põhjendanud, et tegelikkuses algatati menetlus TJA poolt seoses MTA-lt telefonitsi saadud vihjega eraisiku poolt. Menetluse alustamise teate ja vihje saamise kuupäeva erinevus on tingitud asjaolust, et esmane vihje tuli TJA-le telefonitsi, kui elektrooniliselt edastati see päev hiljem.

Kohus peab vastustaja selliseid seisukohti usutavaks. Nii nähtub asja materjalidest, et pärast kaebaja 24.10.2011 taotlust TJA-le pole AS Starman TJA-le ühtegi muud taotlust esitanud. Ekslikult leiab kaebaja, et 01.03.2012 menetluse alustamise taotluseks tuleks pidada kaebaja 24.10.2011 taotlust. Selle taotluse on TJA varasemalt lahendanud (24.11.2011) ning selle osas on kaebaja ka oma kaebeõigust realiseerinud (haldusasi nr 3-12-340). Kaebaja 05.11.2013 teabenõudest TJA-le nähtub, et ka kaebajal endal on olnud tegelikkuses arusaamine, et 01.03.2012 menetlus algatati MTA-lt saadud vihje tõttu. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajal ei olnud puutumust 01.03.2012 algatatud järelevalvemenetlusega, mistõttu ei saa sellise järelevalvemenetluse lõppemine avaldada mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. Nimetatud puutumust ei saa tuletada ka asjaolust, et kaebaja on korduvalt huvi üles näidanud KÜ Ülesõidu 5 tegevuse osas, kuna AS Starman huvi kui sideettevõtja huvi võrdsetele konkurentsitingimustele ei olnud antud järelevalvemenetluse esemeks.

17. Kohus on seisukohal, et kaebeõigust ei tulene kaebajale ka kaebaja poolt viidatud ESS sätetest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kaebeõigus tuleneda üksnes kaebaja poolt viidatud võimalikust konkurentsimoonutusest. Halduskohtusse kaebuse esitamiseks peab esinema isiku vahetu subjektiivsete õiguste rikkumine. Vastupidisel juhul saaks kaebusega halduskohtusse pöörduda 01.03.2012 toimingu osas kõik Eestis tegutsevad sideettevõtjad. See aga pole kooskõlas subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttega. Kaebaja viited haldusasjale 3-12-340, kus kaebaja kaebeõigust kinnitati, on asjakohatud, kuna selles asjas algatati järelevalvemenetlus kaebaja taotluse alusel. Kohus märgib, et KÜ Ülesõidu 5 tegevust on TJA juba varem kaebaja taotluste alusel ja samadel asjaoludel kontrollinud, mistõttu pole kaebaja õigused kaitseta jäänud.

18. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebajal puudub käesoleval juhul kaebeõigus järelevalvemenetluse lõpetamise vaidlustamiseks, kuna kaebajal ei olnud puutumust 01.03.2012 algatatud järelevalvemenetlusega ega selle lõpetamisega, mistõttu ei saa see rikkuda vahetult kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebajal puudub eelöeldu tõttu kaebeõigus (nii tuvastamiskui kohustamisnõude osas, sh alternatiivse tuvastamisnõude osas), tuleb esitatud kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik