4-14-4665/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-14-4665

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.august 2014.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-14-4665 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi

E.F kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne

Prefektuuri korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskonna 13.05.2014 2740 14 000461 .a. otsusele väärteoasjas nr Menetlusosalised, esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusalune isik E.F (IK xxx,

K ne menetleja Politseija Piirivalveameti ohtuväli Lääne

Prefektuuri korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskond

(Transvaali 58 Kuressaare), esindaja politseikapten Meelis Juhandi

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Politseija Piirivalveameti Tühistada osaliselt Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo

Kuressaare politseijaosakonna 13.05.2014 2740 14 000461 E.F-ile .a. otsus väärteoasjas nr

24 lg 3 p 1

LS § 2 järgi määratud lisakaristuse osas.

2. E.F-ile

224 lg 3 p 1 Tühistada LS § järgi mõistetud lisakaristus sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

3. Kohaldades KarS § 66 lg 2 sätteid määrata E.F-ile mõistetud rahatrahv 150 trahviühikut so 600 eurot tasumisele 6 kuu jooksul, igakuiselt summas 100 eurot, mis tasuda

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele

EE932200221023778606 AS-s Swedbank või arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE70170 kohustuslik on märkida viitenumber 0017001577198,

10220145102882.Selgituseks tuleb märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

4.

Muus osas jätta otsus muutmata.

4-14-4665

5. Kaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Maakohtu Kuressaare kohtumajale arvates otsuse kuulutamisest ning esitades Pärnu

advokaadist esindaja vahendusel kassatsioonikaebuse Riigikohtule otsuse teinud maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest.

Kohtuotsus on kättesaadav Kuressaare kohtumajas alates 15.08.2014.a.

ASJAOLUD,

MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA NÕUE, PÕHJENDUS

1. Politseija Piirivalveameti Kuressaare Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo

politseijaokonna 13.05.2014 2740 14 000461 karistati E.F .a. otsusega väärteoasjas nr

224 lg 2

600 eurot) ja liiklusseaduse (LS) § järgi rahatrahviga trahviühikut ( LS § lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6

224 lg 3 p 1 alusel kuuks . E.F karistati selle eest, et ta 20.04.2014.a. kell 05.35 Pikk tn juhtis mootorsõidukit

15 Kuressaares juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,41 mg/l, laiendmääramatus 0,05 /l, mis ületas lubatud 0,09 mg/l piirmäära mg .

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Pärnu 05.06.2014.a. kaebuse Maakohtule.

Kaebuse

s märgib E.F, et kahetseb kogu hingest ja et ta on aru saanud oma väärteost. Ta istus kontrollimatult autorooli, olles ise veendumata, kas organismis on veel alkohoolseid jääknähtusi. Sellist tegu ei juhtu temaga enam mitte kunagi ja ta saab täielikult aru, kui rumalasti t E.F kinnitusel ei ole talle a käitus. mitte kunagi tulnud pähe sellist asja teha, et istuda autorooli alkoholi jääknähtudega, mis südametu ja järelemõtlematu tegu. on Ta on b des täielikult aru saanud oma süüteost ning palu kogu südamest kergemat karistust, palu

seda kogu pere nimel, et tema tema juhtimisõigus jääks alles, sest sellest sõltub kogu peremajandus ja sissetulek. E.F kinnitusel on ta Saaremaal seotud töödega, millel on lepingulised kohustused ja ta soovib Kui , et need lepingud ei lõppeks mitte täitmise eesmärgil. töö jääb tegemata, siis jääb ka tema perel sissetulek saamata. Pere noorema lapsega on vaja

Tallinnas arstil käia ja pereemal puuduvad juhiload. E.F on peres ainuke, kellel on juhtimisõigus ja kes saab lapsi ja peret sõidutada. ogu südamest, olles aru E.F palub k

saanud ja kogu hingest kahetsedes oma tegu, jätta kohaldamata politsei poolt määratud lisakaristus, mis seisneb juhtimisõiguse peatamises. E.F kinnitusel ei oleks ta tohtinud üldse autorooli istuda, kuid a ei saa seda mõtlema t tut tegu olematuks teha. Sellist tegu ei kordu tema poolt enam mitte kunagi ja tema poolt ei tule mitte iial enam ei mingit rikkumist, temast . Menetlusalune isiku taotlused: 1. E.F saab ühiskonnasõbralik liikleja

vaidlustab ndab talle otsuse osaliselt, see tähe määratud lisakaristuse (juhtimisõiguse peatamine) osas. 2. E.F palub tühistada lisakaristus (juhtimisõiguse peatamine), kuna see võtab töö ja määrata rahatrahvi temalt tema perelt sissetuleku. 3. E.F palub tasumiseks graafik 100 eurot kuus, kuna 600 eurot korraga t a ei suuda ära maksta

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

4-14-4665

3. Kohtuväline menetleja märgib oma vastuses kaebusele, et antud asjas ei ole vaidlust väärteo toimepanemise süülisuses, kuna menetlusalune isik on end täielikult süüdi tunnistanud. Antud juhul on küsimus lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmises. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja lg 3 p

1 kohaselt võis lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse kolmest kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on nii põhikaristusena määranud rahatrahvi, kui ka lisakaristuse kohaldamisel, rakendanud poolemääresuurust sanktsiooni. Antud juhul lähtuti karistamisel karistusseadustiku § 56 lg 1, mille kohaselt on karistuse määramisel peale kergendavate ja raskendavate asjaolude üks olulisemaid arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Ka Riigikohus leiab oma 05.03.2003. a lahendis nr 3-1-1-26- orras, kus aastast 03, et: „Oluk

aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega."

Alkoholi tarvitanud juhi jaoks kasvab risk liiklusõnnetusse sattuda kaine juhiga võrreldes kahekordseks, surmaga lõppevasse õnnetusse sattumise risk on kaine juhiga võrreldes kordades suurem. Ka tänasel päeval on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine üks tõsisemaid põhjusi liiklusõnnetuste toimumiseks ja politsei liiklusjärelevalve teostajana on kohustatud negatiivse statistika parandamiseks võtma kasutusele seadusest tulenevad meetmed. Karistus ei pea olema selle kandjale mugav. Kui lähtuda arusaamast, et karistus on suunatud eelkõige teole ning karistuse aluseks on oluline süü, siis olid menetlusalusel isikul ka enne antud karistuse väljatoomist teada, milliseks see võib kujuneda. Ometigi ei ole menetlusalune isik kohtuvälises menetluses kaebuses toodud asjaoludest teada andnud.

Seetõttu ei saanud kohtuväline menetleja neid ka hinnata. Kindlasti ei tohi juhtimisõiguse omamise vajadust seoses tööga olla ülimaks. Samas saab kohtus hinnata teisi kaebuses toodud põhjendusi, et teha neist lähtuvalt oma otsustus. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VMTS

§ 132 lg 2 on kohtuväline menetleja nõus maksegraafiku määramisega, kuid otsuse tühistamise lisakaristuse osas jätan kohtu otsustada. Lähtudes VTMS § 120 lg 1 palun lahendada kaebus kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohus asub seisukohale, et E.F

väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

E.F

ei eita joobes juhtimist väärteoprotokollis kirjeldatud viisil ja määras so ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg/l. E.F on kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustanud seoses karistuse rangusega ja palub talle määratud karistust kergendada.

5. Liiklusseaduse (LS)

224 lg 2 kohaselt trammi § mootorsõiduki, maastikusõiduki või

juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus – 0,50 1,49

milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 224 lg 3 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

4-14-4665

järgmiselt: t kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis 1) kolmest kuus

sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

6. Kohtuvälise menetleja otsuse LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga ga karistati E.F

trahviühiku ulatuses so 600 eurot ja võeti lisakaristusena LS § E.F-ilt

224 lg 3 p 1

alusel ära sõiduki juhtimiseõigus 6 kuuks.

Seega on stus ja lisakaristus määratud põhikari sanktsiooni keskmises määras. Kohtuvälise menetleja otsuses on viidatud varasemale liiklusreeglite rikkumisele E.F poolt, nimelt on ta ületanud lubatud sõidukiirust. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud karistusregistri väljavõt tõesti Lääne e kinnitab, et menetlusalust isikut on 5.11.2013

Prefektuuri otsusega karistatud

227 lg 2 alusel rahatrahviga 128 eurot. LS § Kohtuväline menetleja leiab, et varasem karistus ei ole isikut mõjutanud liiklusrikkumistest hoiduma.

7. Karistamise alused sätestab karistusseadustiku § 56. Nimetatud sätte 1.lõike kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg s 1 märgitud

56 lg- -

kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada.

8. Kohus asub seisukohal

- ja e, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üld eripreventiivseid eesmärke on põhjendatud karistamine LE § 224 lg 2 antud juhul E.F alusel rahatrahviga 600 eurot.

9. Karistus Menetlusalusele isikule määratud lisakaristuse osas märgib kohus järgmist.

kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eritus vastama toimepandud teo ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karis ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda, kuid karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane.

Kohtu hinnangul on antud juhul menetlusalusele isikule ilmselgelt määratud lisakaristus

ülemäärane. Arvestades menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja esitatud tõendite alusel menetlusaluse isiku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning asjaolu et j kui liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikut uhtimisõiguse peatamine on eelkõige e

õiguste ja vabaduste kaitseks l juhtimisõiguse äravõtmine on eiab kohus, et E.F õiguserikkumise iseloomu arvestades antud juhul ebaproportsionaalne. Vaatamata sellele, et m kaasajal levinud karistusliik, mis kujutab ka kohtu ootorsõiduki juhtimise keelamine on arvates endast efektiivset karistust liiklusalaste õiguserikkumiste eest, tühistab kohus seekord määratud lisakaristuse kuna ei pea seda põhjendatuks. , Kohus leiab, et kuna E.F

siiralt kahetse . E.F b oma tegu, on ta teinud edaspidiseks ka õiged järeldused Kuivõrd on aru saanud oma teo tõsidusest ning eriti tema eksimusega kaasnevatest pöördumatutest tagajärgedest perekonna jaoks ohtu hinnangul võimaldab , siis k antud juhul ka

4-14-4665

määratud rahatrahv mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma iiklussüütegude

600 eurone mh ka l toimepanemisest.

Arvestades menetlusaluse isiku perekondlikku ja majanduslikku olukorda võimaldab kohus KarS § 66 lg 2 alusel tasuda määratud rahatrahvi osade kaupa 6 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik